← Eesti

2-22-127093/5

Obsah (7)§ 187§ 428§ 486§ 430§ 150§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-127093 Kohtuasi Renovum OÜ hagi väljamõis

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

  1. Renovum OÜ (hageja, avaldaja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.E. (kostja, võlgnik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega võlgnikule makseettepaneku. Pooled esitasid
  2. augustil 2022 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi: - P.E. kohustub tasuma avaldajale kokku 1394,44 eurot. Avaldaja/hageja ja võlgniku vahel kokkulepitud summa sisaldab: põhisumma 904,74 eurot, intress 112,45 eurot, viivis 40,85 eurot, sissenõudekulud 83,90 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, õigusabikulud 200 eurot ja riigilõiv 32,50 eurot. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. - P.E. kohustub tasuma p 2 toodud võlgnevuse summas 1394,44 eurot Renovum OÜ a/a XXX LHV Pank, selgitusega „P.E. võlg ts. asi 2-22-127093“ ajavahemikul 15.08.20222

(4)- - - 15.08.2023 (kaasaarvatud) iga viieteistkümnendal
(15)kuupäeval kuumakse suurusega 100 eurot, viimane laekumine toimub 15.09.2023 summas 94,44 eurot. Käesoleva kokkuleppe p 3 nimetatud maksekohustuste täitmise hilinemisel rohkem kui 1 tööpäev on Renovum OÜ-l õigus pöörata kompromissist tulenev nõue summas 1394,44 eurot P.E. vastu koheselt sundtäitmisele. Punktis 4 sätestatud maksekohustuse rikkumise korral tasub kostja hagejale viivist 0,0657% tasumata põhisumma jäägist päevas iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. Kohtutäiturile üleandmisel on hagejal õigus nõuda kostjalt maksmata võlasumma kohest tasumist. Punktis sätestatud kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisel on Renovum OÜ-l õigus ilma täiendava teavitamiseta algatada punktis 3 tuleneva kogu võla sissenõudmiseks täitemenetlus. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus riigilõivu 78,06 eurot tagastamiseks. Hageja selgitas 17. augustil 2022 esitatud vastuses kohtule, et kompromissilepingu p-s 4 on soovitud viidata p-le 3 ning riigilõivu tagastamise osas on õigeks summaks 32,50 eurot. KOHTU SEISUKOHT 2. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses

§-s 487 sätestatu kohaselt. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et kompromissilepingu p-s 4 on viidatud p-le

  1. Kuna p-s 4 viidatud võlgnevuse summa on välja toodud p-s 3, mitte p-s 2 ja hageja on kinnitanud, et kompromissilepingu p-s 4 on soovitud viidata p-le 3, siis viitab kohus kohtumääruse resolutsioonis kompromissilepingu p 2 asemel p-le
  2. Selliselt on kompromiss selgelt arusaadav ja täidetav. 3

(4)3. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 4. Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus riigilõivu 78,06 eurot tagastamiseks. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 65 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja selgitas 17. augustil 2022 esitatud vastuses kohtule, et riigilõivu tagastamise osas on õigeks summaks 32,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldada osaliselt ning

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot. 5. Kompromissist nähtuvalt jäävad ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas vastavalt poolte kokkuleppele ja

§ 168lg-le 3 poolte endi kanda.

6. Pooled on lühendanud tulenevalt

§ 661

lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.