ASJAOLUD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine
Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et kompromissilepingu p-s 4 on viidatud p-le
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras. 4. Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus riigilõivu 78,06 eurot tagastamiseks. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 65 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja selgitas 17. augustil 2022 esitatud vastuses kohtule, et riigilõivu tagastamise osas on õigeks summaks 32,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldada osaliselt ning
lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot. 5. Kompromissist nähtuvalt jäävad ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas vastavalt poolte kokkuleppele ja
6. Pooled on lühendanud tulenevalt
lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.