1-21-7909/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2022 Kriminaalasja number 1-21-7909 Ingeri Tamm, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a otsus Roman Lillemetsa karistamises KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Anneli Hinto apellatsioon Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus ringkonnaprokurör RESOLUTSIOON Jätta Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto apellatsioon Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas Roman Lillemetsa 09.08.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-217909 KarS § 424 lg 1 järgi 5 kuu vangistusega, mille hulka arvestas tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus kohaldas Roman Lillemetsa suhtes KarS § 74 lg-id 1 ja 3, määrates mõistetud vangistuse tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga, kohustades teda sel ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust läbida kriminaalhooldaja määratav sotsiaalprogramm. 1.
8. Maakohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõendite alusel, et Roman Lillemets on toime pannud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kui tema juhtis 01.08.2021 kell 14.09 Soomevere külas Jõgeva vallas Laiusevälja-Toovere tee
9. km-l mootorsõidukit Volkswagen Touran, registreerimismärgiga 243AYN, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus Roman Lillemetsa väljahingatavas õhus oli 0,82 mg/l). 1 1.
10. Seejärel mõistis maakohus Roman Lillemetsale karistuse. Esmalt leidis maakohus, et Roman Lillemetsa ei ole võimalik mõjutada rahalise karistusega, ka ei täidaks see üldpreventiivseid eesmärke. Ta ei tööta, elatub juhutöödest ja osaliselt abikaasa sissetulekutest. Seega mõjutaks rahalise karistuse mõistmine pigem tema abikaasat kui teda ennast. Järelikult tuleb mõista Roman Lillemetsale karistuseks vangistus, vangistuse keskmine määr on poolteist aastat. 1.
11. Maakohus nõustus prokuröriga, et Roman Lillemetsa süü on väike, alkoholi kogus tema väljahingatavas õhus viitab sellele. Asjaolud oleksid võinud olla Roman Lillemetsa jaoks keerulisemad, kui ta oleks jõudnud sõita välja tiheda liiklusega maanteele, teatavasti oli ta teel Talllinna. Tema õnneks peatati ta enne tiheda liiklusega põhimaanteele ja pealinna jõudmist ja seda saab süü mõõtmisel arvesse võtta. Kui süü on väike, peab see kajastuma ka mõistetavas karistuses ja seetõttu nõustus maakohus prokuröriga, et viis kuud vangistust on õige ja selle karistuse saab tingimisi täitmisele pööramata jätta. Roman Lillemets ei pea vangistuses viibima. Teda on võimalik mõjutada teisiti. Küll aga ei nõustunud maakohus sellega, et Roman Lillemetsa karistus tuleks jätta täitmisele pööramata KarS § 73 järgi. Õige on rakendada KarS §-i 74 ja seda järgnevatel põhjustel. 1.
12. Karistuse mõistmise üks üldisi põhimõtteid seisneb selles, et kui inimest on juba korra karistatud ja kui ta sellest karistusest ei õpi ja jätkab õigusvastast käitumist, tuleb teda järgmisel korral karmimalt karistada. Tõsi, Roman Lillemetsal puuduvad kehtivad karistused. Küll aga ei saa mööda vaadata faktist, et ta on pannud toime väärteo (joobes juhtimine) ja selle väärteo menetlus lõpetati otstarbekuse kaalutlustel 30.06.
13. Üks lõpetamise tingimusi oli, et ta peab osalema sotsiaalprogrammis. Seega juhul, kui kohus jätaks mõistetud vangistuse praegusel juhul täitmisele pööramata KarS § 73 alusel, s.t ilma igasuguste kohustusteta, vastutaks Roman Lillemets oma kuriteo eest kergemalt kui väärteo toimepanemise eest. See aga oleks vastuolus karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Järelikult tuleb Roman Lillemetsale mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, rakendades KarS §-s 74 toodud põhimõtteid, muu hulgas nõuet, et ta peab taas osalema sotsiaalprogrammis. Küsimus, mis ilmselt tuleb samuti lahendada, on see, kas Roman Lillemetsale peaks rakendama ka alkoholikeeldu. Maakohus leidis, et hetkel puuduvad tõendid sellest, et Roman Lillemetsal oleks alkoholisõltuvus, millega peaks tegelema. Seetõttu ei pidanud maakohus mõistlikuks nõuda, et Roman Lillemets kriminaalhoolduse ajal ei tohiks alkoholi tarbida. 1.
14. Lõpuks andis maakohus hinnangu, kas Roman Lillemets peab juhtimisõiguse mõneks ajaks kaotama või mitte. Lisakaristuse mõistmisel tuleb sarnaselt põhikaristuse mõistmisele arvestada KarS §-s 56 toodud karistuse kohaldamise aluseid. Samas tuleb nii kehtivast kohtupraktikast kui ka õiguskirjandusest lähtudes arvestada ka lisakaristuse kahetisest iseloomust tulenevate erisustega – lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Ehk siis, kui on alust arvata, et põhikaristus ei täida oma eripreventiivset eesmärki piisavalt hästi ja inimene on endiselt ohtlik, tuleb pöörduda lisakaristuse rakendamise poole. Samuti on õiguskirjanduses märgitud, et lisakaristuse kohaldamine võib osutuda tarbetuks, kui teo ja süüdimõistmise vahele on jäänud pikk aeg, mille jooksul süüdlane on liikluses käitunud veatult ja kõik karistuse kohaldamise alused on realiseeritavad põhikaristuses. 1.
15. Maakohus on veendunud, et Roman Lillemetsale lisakaristuse mõistmine ei oleks kooskõlas kirjeldatud põhimõtetega. Esiteks tuleb arvestada, et Roman Lillemetsa süü on väike ja juba seetõttu ei oleks lisakaristuse kohaldamine õigustatud. Teisisõnu on maakohtu arvates võimalik Roman Lillemetsa panna oma teo eest vastutama üksnes põhikaristust kohaldades. 2 Maakohus lähtus ka asjaolust, et teo toimepanemise (01.08.2021) ja karistuse mõistmise vahele on jäänud pikk aeg, mille jooksul Roman Lillemets on käitunud õiguskuulekalt. Sellest ei saa mööda vaadata ja seda tuleb arvesse võtta.
16. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto esitas 09.09.2022 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni Tartu Maakohtu 09.08.
17. a otsuse peale, milles palub tühistada eelnimetatud otsus osaliselt, s.o lisakaristuse kohaldamata jätmises, ja teha uus otsus, millega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Roman Lillemetsalt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. 2.
18. Esmalt leiab prokurör, et Tartu Maakohus on arvestanud lisakaristuse rakendamata jätmisel ebaõigeid asjaolusid ning ei ole sisuliselt põhistanud oma seisukohti. Prokurör ei nõustu sellega, et lisakaristuse kohaldamata jätmisel on põhiliseks faktoriks kuriteo toimepanemisest möödunud pikk aeg, mille jooksul käitus süüdistatav õiguskuulekalt. Süüdistatavale mõistetud karistus ei tohiks sõltuda sellest, millise menetlusliigi ta valib. Lähtuda tuleks kuriteo toimepanemisel süüdistatava käitumisest ja tema tegu iseloomustavatest asjaoludest. Nii pani Roman Lillemets kuriteo toime nelja kuu möödumisel sellest, kui ta läbis sotsiaalprogrammi, mis määrati talle 30.06.2020 väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 30 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo osas. Siit järeldus, et Roman Lillemetsa ei ole võimalik õigele teele juhatada riigipoolse leebe abikäe ulatamisega, vaid tema mõjutamiseks tuleb reageerida märksa resoluutsemalt. 2.
19. Prokuratuur on seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine ei ole suunatud ainult sellele, et ära hoida kuritegusid tulevikus, sest see on eelkõige põhikaristuse eesmärk. Saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o süüdlase mõjutamist hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest, on põhjendatud kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asudes võttis Roman Lillemets selle riski, et ta võidakse ilma jätta eriõigusest ehk juhtimisõigusest. Vastupidi, süüdistatava püüdlus rõhutada tütre süüd, kes väidetavalt veenis teda asuma sellises seisundis sõiduki rooli, viitab suuremale ohule, milleni oleks võinud viia süüdistatava taoline käitumine. Kaasliiklejate tervis oli sellises situatsioonis suuremalt ohustatud. Kohus küll mainis kohtuotsuses, et asjaolud oleksid võinud olla Roman Lillemetsa jaoks keerulisemad, kui ta oleks jõudnud sõita välja tiheda liiklusega maanteele, teatavasti oli ta teel Tallinnasse, ning arvestas seda süü suuruse otsustamisel, kuid jättis selle asjaolu arvestamata lisakaristuse kohaldamise kaalumisel. Roman Lillemetsa juhitud sõiduki peatamine oli juhus, millega süüdistatav ise kindlasti ei arvestanud, mistõttu tuleb eelkõige arvestada tema sooviga asuda alkoholijoobes sõidukit juhtima, seda pika aja jooksul ning tiheda liiklusega maanteel. 2.
20. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on vaieldamatult kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks liiklusest eemaldamine. Ühiskonna huvides on äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks rikkuja eemaldamine liiklusest. Tal on see teistkordne roolis joobes vahelejäämine, intensiivne sekkumine programmis osalemisega ja nn teise võimaluse andmisega ei ole eesmärki saavutatud. Järelikult võib Roman Lillemets liikluses jätkuvalt olla ohtlik, kuid juhtimisõiguse äravõtmine võimaldab maandada Roman Lillemetsast lähtuvaid riske veelgi. Juhul, kui kohtupraktikasse juurdub käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse motivatsioon lisakaristuse kohaldamata jätmise osas, ohustab liiklusrikkujate käitumine tuua olukorda, kus kriminaalne joove ja selle järel valitud üldmenetlus on isikule soodsam, kui näiteks kiir- ja kokkuleppemenetlused, kus reeglina võetakse isikutelt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus vähemalt 3 kuuks. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et ringkonnaprokurör Anneli Hinto apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
22. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
23. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust; samuti on maakohtu otsus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud veenvalt, millest tingituna ei ole lisakaristuse kohaldamine Roman Lillemetsale põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et antud juhul ei vastaks lisakaristuse mõistmine Roman Lillemetsa süü suurusele ega tema isikule.
24. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4