Kriminaalasi nr 1-22-1574 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver K

(karistusseadustiku) § 424 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Toomas Koitmäe Süüdistatav Kaitsja EGERT LUTSBERG isikukood: 38506282735; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; praegune viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub, töövõimetuspensionär; kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu 03.02.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-353

§ 424lg 2 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega alates 12.12.2020.

a, kuusteist kehtivat väärteokaristust; tõkend: vahistamine alates 21.04.

1. a Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni
3. a RESOLUTSIOON
4. Süüdi tunnistada Egert Lutsberg

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning hakata karistuse kandmise aega lugema alates Egert Lutsbergi vahistamisest 21.04.

1. a.
2. Tõkend – vahistamine – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisel või otsuses ettenähtud vangistuse lõpptähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Egert Lutsbergilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, riigi õigusabi kulu 630 (kuussada kolmkümmend) eurot ning joobe tuvastamise kulu 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 1872 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks) eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30 (kolmekümne) päeva jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „1-22-1574, menetluskulud, Egert Lutsberg“.
6. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtutoimiku juurde andmekandja (pakend 1EL) politseiametniku vormikaamera salvestisega 18.06.
8. a-st. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
9. Egert Lutsbergi süüdistatakse narkojoobes juhtimises kolmel korral. 18.06.2021 kella 04.30 paiku Tartu linnas, Ülikooli 17 juures juhtis ta mootorsõidukit ZNEN ZN50QT-15A registrinumbriga xxxx, olles narkootiliste ainete MDMA, amfetamiin, mefedroon ja ketamiin tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. 07.03.2022 kella 22:32 paiku Tartu linnas, Riia 179 juures Riia ringil ning 13.03.2022.a. kella 01:05 paiku Tartu linnas Rebase 10 juures juhtis ta mootorsõidukit Ligier X-TOO, reg nr xxxxx olles narkootiliste ainete amfetamiin ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellega rikkus Egert Lutsberg Liikluseseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.
10. Egert Lutsbergi on varem karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.02.2021 otsusega nr 1-21-353 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning karistus ei ole kustunud. Seega pani Egert Lutsberg süüdistuse kohaselt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o.

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

1. Süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud ja need on toime pannud süüdistatav. Egert Lutsberg juhtis 18.06.2021 süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit ZNEN ZN50QT-15A registrinumbriga xxx. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit juhtinud isik on tõendatud tunnistaja Kxxx Kxxxxxxa ütlustega ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. 07.03.2022 ja 13.03.2022 toimunud mootorsõiduki Ligier X-TOO, reg nr 528Z juhtimised on tõendatud tunnistajate Cxxxxxxxa Kxxxxxja Axxxxx Ixxxxxxxx ütlustega, samuti koostati mõlemal korral sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. Ka Egert Lutsberg kinnitas ise kohtus, et tema süüdistuses nimetatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit juhtis.
2. Küll aga ei ole Egert Lutsberg nõus, et teda narkojoobes juhtimises süüdistatakse. Kohtus ristküsitluse käigus kirjeldas ta oma põhimõtet, et ta kunagi samal päeval ei tarvita, kui on tarvis sõita. Ta teab, et kui teda nähakse sõitmas, siis teda kontrollitakse. Küsimus on seega, kas süüdistuses nimetatud aegadel oli Egert Lutsberg narkojoobes või mitte.
3. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendeid hinnates saab narkojoovet kõigil süüdistuses märgitud kolmel korral jaatada ja Egert Lutsbergi uskuda põhjust ei ole.
4. 18.06.2021 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Egert Lutsberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kell 04.23 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahend positiivselt amfetamiinile ja metamfetamiinile. Patrollpolitseinik Xxxxxx xxxx märkas lisaks erinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid ning märkis need indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördele: Egert Lutsbergi vasakul käel olid süstejäljed, pilk ekslev, ta oli uimane ja esines nüstagm. Pupillid olid suured, ta ei teadnud, mis kuupäev on ning tal olid kerged tasakaaluhäired. Kohtus ristküsitluse käigus kirjeldas Xxxxxx xxxx Egert Lutsbergi kinnipidamist ning meenutas, et viimane oli uimane ning kuna ta on Egert Lutsbergiga varem ka kokku puutunud ja teda ka kainena näinud, siis suutis ta aru saada, et kinnipeetu on sel korral joobes.
5. Joobeseisundi uuringuakti nr 942T kohaselt tuvastati Egert Lutsbergi 18.06.2021 kell 04.55 võetud uriinist MDMA-d, amfetamiini, mefedrooni ja ketamiini. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava 18.06.2021 kell 05.00 läbi psühhiaatriakliiniku valvearst xxxxxxxx. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 942T lisast 2 nähtuvalt järeldas 05.07.2021 ekspert Mxxxxs Txxxxxxx nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest kogumis, et Egert Lutsbergil esines 18.06.2021 läbivaatuse ajal joove.
6. 07.03.2022 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub samuti, et Egert Lutsberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Patrullpolitseinik Xxxxxx xxxx selgitas kohtus, et Egert Lutsberg ajas segast ja aeglast juttu ja liigutas ennast aeglaselt. Joobeseisundi uuringuakti nr 302T kohaselt tuvastati Egert Lutsbergi 07.03.2022 kell 23.25 võetud uriinist amfetamiini ja metamfetamiini. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava 07.03.2022 kell 23.33 läbi psühhiaatriakliiniku valvearst xxxxxxxxxxxxxxxxx Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 302T lisast 2 nähtuvalt järeldas 23.03.2022 ekspert Mailis Tõnisson nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest kogumis, et Egert Lutsbergil esines 07.03.2022 läbivaatuse ajal joove.
7. 13.03.2022 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub taas, et Egert Lutsberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Egert Lutsbergi kinni pidanud politseinik Axxxxx Ixxxxxxxxxselgitas kohtus, et kinnipeetu pupillid olid suured ja ei reageerinud valgusele, tal olid koordinatsioonihäired ja ebakindel sõidustiil (kaldus vastasvööndisse). Joobeseisundi uuringuakti nr 328T kohaselt tuvastati Egert Lutsbergi 13.03.2022 kell 01.26 võetud uriinist amfetamiini ja metamfetamiini. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava 13.03.2022 kell 01.46 läbi psühhiaatriakliiniku valvearst Kxxxxxxn Txxxxx Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 328T lisast 2 nähtuvalt järeldas 25.03.2022 ekspert xxxxxx xxxxxxxx nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest kogumis, et Egert Lutsbergil esines 13.03.2022 läbivaatuse ajal joove.
8. Ehk siis, kui asi taandada küsimusele, kas usaldada kogenud patrullpolitseinikke (kaks neist varem Egert Lutsbergiga korduvalt kokku puutunud ja teda ka kainena näinud), psühhiaatriakliiniku valvearste ja arst-kohtutoksikoloogiaeksperti või siis Egert Lutsbergi, ei ole vastust keeruline anda. Juriidilisemalt väljendades ei riimu süüdistatava ütlused narkojoobe osas kohtu hinnangul teiste asjas kogutud tõenditega. Egert Lutsberg on sõltlane ja regulaarne tarvitaja. Selle teadmise foonil on raske uskuda tema võimet hinnata oma seisundit pärast tarvitamist adekvaatselt. Kindel pole seegi, kas ta ajas ja ruumis pärast tarvitamist õigesti orienteerub (18.06.2021 episoodi puhul märkis patrullpolitsinik indikaatrovahendi kasutamise protokolli pöördele, et Egert Lutsberg ei tea, mis kuupäev on). Seda tõdemust arvesse võttes tuleb järeldada, et ei saa kuidagi kindel olla, et ta oskab hoida vahet pärast tarvitamist ja enne rooli istumist, nii nagu ta seda ise väidab. Ta on korduvalt karistatud ning järelikult ei ole see tema süsteem varem toiminud ja ei ole alust arvata, et see ka süüdistuses märgitud aegadel toimis.
9. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Narkojoobe osas esines süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus. Olles vahetult enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud narkootikume, pidi Egert Lutsberg kui ligi 30-aastase narkootiliste ainete tarvitamise kogemusega inimene vähemalt möönma, et tal võib esineda narkojoove. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud

424 lg 2 subjektiivne süüteokoosseis.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus.

14.

§ 424lg 2 järgi karistatakse kuni neljaaastase vangistusega.

15.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Prokurör taotles süüdistatava karistamist kolmeaastase vangistusega, kuna varasemad karistused pole eesmärki täitnud ja ükski teine meede peale reaalse vangistuse pole piisavalt tõhus. Kaitsja palus mõista selline karistus, mille saab asedada üldkasuliku tööga.
4. Kohus leiab, et Egert Lutsbergi tuleb karistada vangistusega üle keskmise sanktsioonimäära.
5. Egert Lutsbergi tegusid saab pidada keskmisteks tegudeks, see tähendab, et ka süü nende puhul on pigem keskmine. Narkojoobes juhtimise süüle hinnangu andmine on mõnevõrra hinnangulisem kui alkoholijoobes juhtimistele. Viimaste puhul on esimeseks süü suurusele viitavaks indfikaatoriks alkoholi kogus inimese organismis sõiduki juhtimise hetkel. Narkojoobe puhul on narkootikumide kogust inimese kehas vähemalt praeguste võimaluste juures võimatu mõõta. Arvesse saab võtta vaid inimesel väliselt väljenduvaid tunnuseid. Egert Lutsbergi puhul tuleb nentida, et kõigil kolmel korral esinesid tal joobele viitavad keskmised või kergemad tunnused – kerge düsartria, kerge (13.03.2022 puhul minimaalne) nüstagm, kergelt häiritud koordinatsioon, kõikuv Rombergi asend, ebakindel kõnd sirgjoonel, väga aeglased liigutused (13.03.2022 juhtimine). Seega viitavad joobetunnused pigem keskmisele ja keskmisest väiksemale süüle.
6. Egert Lutsbergi puhul saab lisaks välja tuua, et kõik teod on toime pandud öisel ajal, esimene juhtimine kell 04.30, teine 22.32 ja kolmas 01.
7. Ehk siis võiks järeldada, et nendel kellaaegadel on liiklustihedus väiksem, inimesi liigub vähem ja seega on tõenäosus seada ohtu nii kaasliiklejaid kui ka jalakäijaid väiksem. Ka need asjaolud viitavad keskmisele süüle.
8. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kohad, kus Egert Lutsberg mootorsõidukit joobes juhtis, on ühed Tartu linna sõlmpunktid – kesklinn, Riia ring ja Rebase Rimi. Seega tuleb pidada nendes kohtades joobes sõitmist keskmisest ohtlikumaks ja seetõttu on ka süü sedavõrra suurem.
9. Arvesse tuleb võtta sedagi, et Egert Lutsbergi on varem korudvalt karistatud, muu hulgas ka joobes juhtimise eest. Seetõttu peab mõistatav karistus väljendama hukkamõistu jätkuvale ebaõigele käitumisele.
10. Üldpreventsiooni mõttes tuleb arvestada ühiskonna ootusi, et joobes juhtimine peab olema karmilt karistatud.
11. Kokkuvõttes tuleb Egert Lutsbergi karistada kahe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega (keskmine määr kaks aastat, kõrgem määr tulenevalt eri- ja üldprventsioonist), mis tuleb tal ära kanda. Tema senine elukäik viitab, et tingimisi karistused ei mõjuta teda ega hoia teda õigusrikkumistest eemal. Ta on viibinud kriminaalhooldustel, kuid need on möödunud konarlikult ja tõrgetega. Egert Lutsbergi ei saa usaldada, ta ei täida kohustusi, mis talle pannakse. Kokkuvõttes ei täidaks kriminaalhooldus ega asenduskaristused oma eesmärki. Kahetsusväärselt tuleb nentida, et ainuke meede, mis hetkel hoiab ära edasised (vähemalt liiklusalased) õigusrikkumised, on vangistus. III Kriminaalmenetluse kulud
12. Käesolevas kriminaalasjas menetluse kuludeks on sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3) kokku summas 261 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 630 eurot.
13. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Egert Lutsbergilt menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha, ekspertiisitasud ja määratud kaitsjale tasutud tasud kokku summas 1872 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik