Obsah (7)

§ 113§ 25§ 60§ 16§ 115§ 57§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2022 Kriminaalasja number 1-22-915 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kriminaal

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 20.

juuni 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Artur Umuršadjants, kokkuleppel Prokurör Daniel Toom, Andreas Kangur Kaitsja Artur Umuršadjants Süüdistatav Vladimir Šemjagin, isikukood: 35701230028; kodakondsuseta; pensionär, elukoht: XXX; emakeel: vene keel, varem kriminaalkorras karistamata. Viibib vahi all alates

1. augustist
2. RESOLUTSIOON Viru Maakohtu otsus jätta muutmata ning kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Vladimir Šemjaginit süüdistatakse

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi selles, et ta 24.08.2021 kella 19:28 paiku Sillamäel XXX korteri rõdul lõi noaga D.K. it kaela, millega tekitas talle eluohtliku neelu tungiva torke-lõikehaava. Lüües kannatanut noaga kaela, mis on väga õrn ja kus asuvad mh elutähtsad arterid ning hingetoru, möönis V. Šemjagin võimalust, et võib põhjustada D.K. i surma, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega tema surma suhtes. D.K. i surm jäi saabumata, kuna ta sai vajalikku arstiabi. 2. Viru Maakohtu 20. juuni 2022. a otsusega tunnistati V. Šemjagin süüdi

§ 113

lg 1 § 25 lg 2 järgi.

§ 25

lg 6 ja

§ 60lg 1 alusel karistati teda 4 aasta pikkuse vangistusega.

Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg lugedes karistuse kandmise alguseks

1. august
2. Vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumise või karistustähtaja saabumiseni. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.
3. Kohtu põhjendused olid järgmised.
4. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 24.08.2021 kella 19:28 paiku Sillamäel XXX korteri rõdul V. Šemjagin lõi noaga D.K. it kaela, millega tekitas eluohtliku neelu tungiva torkelõikehaava. D.K. i surm jäi saabumata, kuna ta sai vajalikku arstiabi.
5. Esmalt tõendavad V. Šemjagini tegu ehk noaga löömist süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlused, milles ta kirjeldab sündmust (KoTo, tl 87 pöördel - 93 pöördel). Kohtuistungil süüdistatav selgitas, et tema oli D.K. iga tuttav tema sünnist alates ja suhted olid neil enne
6. augustit normaalsed, mingeid konflikte ei esinenud.
7. augustil 2021 viibis tema Sillamäel Maxima poe juures, seal oli palju rahvast, kuid enamasti kohtus tema seal D.K. iga. V. Šemjagin oli kergelt napsitanud. D.K. oli joobes. Astusid poest läbi, V. Šemjagin ostis pudeli viina, seejärel läksid V. Šemjagini koju. Rõdul tekkis V. Šemjagini ja D.K. i vahel konflikt. D.K. nimetas põhjuseta teda pederastiks. Mitu korda teda solvati, V. Šemjagin ei mäletanud. Ta hakkas vihast keema, kuid hoidis end esialgu vaos ja ütles, et kannatanu paluks vabandust. Vabanduse asemel võttis D.K. püksid jalast, võttis kätte suguelundi ja ütles: "No lase käia," täpsemalt aga võta nüüd suhu. V. Šemjagini sõnul toimus edasine väga kiiresti, arvatavasti võttis kätte noa, mis oli rõdu aknalaual ja lõi D.K. it. Kui V. Šemjagin toibus, siis nägi, et D.K. il verd jookseb ja tegi ettepaneku kutsuda kiirabi. Kiirabist D.K. keeldus. Noa viskas süüdistatav hiljem metsa. Pärast noaga löömist tõi V. Šemjagin vannitoast D.K. ile lapi. D.K. läks koju, tema aga heitis magama. V. Šemjagini sõnul oli sõna pederast väga solvav. D.K. provotseerinud teda meelega ja tema otsustas D.K. it noaga karistada pükste maha võtmise eest ja selle eest, et kannatanu ütles: „Võtta suhu". V. Šemjagin teab, et kaelas asuvad nii veresooned, kui ka hingetoru ja kui inimene verest tühjaks jookseb, siis ta sureb. Eelnevast on näha, et süüdistatav jaatab täiel määral süüdistuse seda osa, mille kohaselt tema 24.08.2021 Sillamäel XXX korteri rõdul lõi noaga D.K. it.
8. Hinnates süüdistatava ütluste usaldusväärsust peatus kohus asjaolul, et V. Šemjagini ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kokkuvõttes ei olnud kohtul põhjust kahelda V. Šemjagini ütluste õigsuses. Üksikud ebakõlad süüdistatava ütlustes ei kahjusta tema ütluste kvaliteeti oluliselt. Süüdistatava ütlused sündmuste käigu kirjeldamisel on üldiselt usaldusväärsed ja põhidetailides haakuvad kannatanu ütlustega ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti on V. Šemjagin veenvalt ja arusaadavalt selgitanud erinevates menetlusstaadiumites ütlustes esinenud vastuolusid. 2
9. Kannatanu D.K. i ütluste kohaselt on V. Šemjagin talle tuttav, temaga on normaalsed suhted, käisid üheskoos seenel. Varem tarvitasid koos alkoholi ja V. Šemjagin käitus normaalselt. 24.08.2021 kohtusid nad Sillamäel ja tarvitasid alkoholi. Seejärel V. Šemjagin kutsus tema ja S.B. i enda poole alkoholi tarvitama. Kannatanu sõnul oli ta rohkem joobes kui süüdistatav. D.K. i sõnul ta solvas V. Šemjaginit, nimetades teda pederastiks. V. Šemjagin läks suitsu tegema ja kutsus kannatanu kaasa. V. Šemjagin tahtis, et kannatanu paluks vabandust. D.K. seda ei teinud, jätkates solvamist. V. Šemjagin reageeris sel korral normaalselt ja suhtles rahulikult, öeldes, et "Dima, palu vabandust sõnade eest, sa tead, et need sõnad ei ole meie jaoks mõeldavad". Edasi nimetas ta veel korra süüdistatavat halvustavalt, võttis püksid maha, lähenes V. Šemjaginile ja ütles viimasele, et võtaks suhu. D.K. ei näinud seda, kui V. Šemjagin noa kätte võttis ega ka löömise hetke. V. Šemjagin andis kannatanule haava jaoks lapi. D.K. pani ennast riidesse ja läks välja. Väljas ta jalutas V. Šemjagini koeraga ja pärast tõi koera korterisse tagasi. Pärast seda läks kannatanu Maxima poole ja kutsus endale telefonitsi kiirabi. Edasist ei mäleta aga teab ema sõnul, et ta langes koomasse. Haiglast sai välja
10. septembril. Kannatanu selgitas, et kuna nii tema kui ka V. Šemjagin on kinni istunud, siis neile sõna „pederast" on väga solvav ja haavav. Kannatanu mäletas, et kaks korda kindlalt, aga võib olla rohkem nimetas süüdistatavat pederastiks. Mingeid etteheiteid kannatanul süüdistatavale ei ole.
11. Noaga löömise ja kannatanu edasise käitumise osas D.K. i ütlused riimuvad tunnistajate G.T. i ja A.S. i ütlustega ning 28.08.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga.
12. Asitõendi ehk Häirekeskuse helisalvestise 28.08.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et D.K. helistas Häirekeskusesse 24, augustil 2021 kell 19:44 ja teatas, et teda löödi noaga kaela. Teda löödi 15 minutit tagasi Maxima kaupluse juures ja tema ei tea, kes seda tegi. Seejärel võttis telefonitoru üle tunnistaja G.T. , kes selgitas kannatanu asukohta ning seda, et kaela piirkonnas on isikul haav ning sealt tuleb verd. Politsei vormikaamera P19940 videosalvestise vaatlusprotokollist nähtub, et 24.08.2021 algusega 20:12:01 D.K. annab politseiametnikele selgitusi juhtunust, mille kohaselt Maxima lähedal lõi tundmatu isik teda noaga.
13. Tunnistaja G.T. i ütluste kohaselt kutsus D.K. kiirabi ja tunnistaja aitas teda. Patrullpolitseiniku A.S. i ütlustest nähtuvalt oli väljakutse
14. augustil 2021 õhtul kella 20.00 paiku selle kohta, et Sillamäe linnas lõigati mehel kaela. Kui tunnistaja kohale jõudis, siis seal osutas kiirabi D.K. ile abi. Kannatanu sõnul tundmatu meesterahvas lõikas teda Narva-Jõesuus noaga.
15. Kohus tõdes, et kannatanu ütlustes on vastuolud löögi saamise asukoha ja lööja isiku osas. Kohtuistungil selgitas D.K. , et esialgu ei tahtnud ta üles anda onu Vovat (V. Šemjagin). Kohus peab sellist selgitust mõistusepäraseks ning usutavaks.
16. Kohus uuris veel muidki tõendeid - 31.08.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga, asitõendi - D.K. i riiete vaatlusprotokolli koos fototabelitega, DNA-ekspertiisi akti nr 21E-GE0816 koos lisadega, asitõendi vaatlusprotokolli 31.08.2021, milles vaadeldi KÜ Viru pst 37b valvekaamerate videosalvestisi (kell 19:35:59 väljub meesisik Viru pst 28 majast ning hoiab heledat värvi riideeset vastu oma kaela paremat poolt).
17. Tunnistaja S.C. i ütluste kohaselt 24.08.2021 kell 19-20 paiku õhtul, kui ta trepikotta sisenes, tuli ka mingi purjus meesterahvas. See meesterahvas tuli tunnistaja naabri Vladimiri koeraga. Meesterahval oli veriseks löödud lõug, verd jooksis, tal oli mingi lapp käes.
18. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule eluohtliku neelu tungiva torkelõikehaava. (24.08.2021 kell 20.30 isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, patsiendikaart nr 21-116859, kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 21E-IDI0057).
19. Kuriteo toimepanemise vahendit ei leitud. Süüdistatava ütluste järgi viskas ta selle hiljem 3 metsa. Maakohus luges tuvastatuks, et süüdistatav lõi kannatanut ühel korral noaga, mille täpsed mõõdud ja muud omadused jäid tuvastamata.
20. Veel peatus kohus tunnistaja J.M. ütlustel ning sedastas, et tunnistaja ütlused ei anna mingit olulist infot 24.08.2021 aset leidnud sündmuse kohta.
21. Vaidlus puudub selles, et 24.08.2021 Sillamäel XXX korteris kannatanu solvas V. Šemjaginit, nimetades viimast pederastiks ning see kutsus esile V. Šemjagini teo - noalöögi kannatanu kaela. Rõdule läinud V. Šemjagin soovis, et kannatanu seal vabandaks. D.K. polnud nõus seda tegema, jätkates solvamist, lasi põlvedeni püksid alla, võttis kätte suguelundi ja ütles: "No lase käia,". V. Šemjagin otsustas D.K. it karistada ja lõi tema käes oleva noaga kannatanu kaela, mis ulatus kuni neelu ning millega tekitas eluohtliku tervisekahjustuse.
22. Kohtu hinnangul viitab noaga kaela piirkonda löömine, et V. Šemjagin tegutses tapmistahtlusega. Kuigi V. Šemjagin lõi kannatanut noaga vaid ühe korra, tekkis selle tulemusel kannatanu elule vahetu oht, seega oli tegemist tapmisele suunatud teoga. Ta pidas kannatanut noaga lüües võimalikuks kannatanu elu ohtu seadmist ning möönis seda, seega tegutses ta võimaliku tagajärje suhtes kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Süüdistatava sõnul sai ta aru, milliseid tagajärgi selline tegu üldjuhul kaasa toob. D.K. i surm jäi saabumata, kuna ta helistas ise häirekeskusele ja sai vajalikku arstiabi. 19. Asjaolu, et kannatanu oli süüdistatava hinnangul pärast vigastuse saamist normaalses seisundis, keeldus kiirabist ja oli võimeline iseseisvalt sündmuskohalt lahkuma, ei ole määrava tähendusega tahtluse tuvastamisel. Teotahtlus tuleb tuvastada teo toimepanemise hetkeseisuga. V. Šemjagin lõi kannatanut noaga kaela, seega alustas

§ 113lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemist.

Kuna kannatanu sai meditsiinilist abi ja jäi ellu, jäi saabumata

§ 113lg-s 1 sätestatud tagajärg - kannatanu surm.

Eeltoodust tulenevalt on V. Šemjagin oma teoga täitnud

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse ja objektiivse koosseisu. 20. Kaitsja taotles maakohtus V. Šemjagini teo ümberkvalifitseerimist

§ 115

- 25 lg 2 järgi ehk tapmise katseks, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne solvamine V. Šemjagini suhtes. 21. Maakohus nõustus prokuröriga ja on eelnevalt tuvastatu pinnalt seisukohal, et V. Šemjagini tegu ei ole põhjendatud kvalifitseerida

§ 115- 25 lg 2 järgi.

Andmaks hinnangut süüdistataval erilise hingelise erutuse esinemise võimalikkusele, tuleb kohtu arvates vältimatult analüüsida noalöögile eelnenud sündmusi. Kohus tuvastas eelnevalt, et 24.08.2021 Sillamäel XXX korteris enne kannatanu löömist noaga, käitus kannatanu solvavalt. Kannatanu nimetas V. Semjaginit korduvalt pederastiks, samuti lasi ta põlvedeni püksid alla, võttis kätte suguelundit ja ütles: "No lase käia." 22. Ehkki kannatanu kutsus solvava käitumisega ise esile süüdistatava ründe, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Erialakirjanduses ja kohtupraktikas on selgelt väljendatud seisukohta, et kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või solvamise mõjul, kuid erutusseisundi teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb kohaldada

§ 113või § 114.

23. Kohtu arvates käitus V. Šemjagin teo ajal kaalutletult ja adekvaatselt. V. Šemjagin nõudis D.K. ilt esmalt vabandust, selgitades seejuures, et selline solvang ei ole vastuvõetav varasemalt vanglakaristust kandnud isikutele. Kuna aga kannatanu ei vabandanud ja laskis püksid maha, rääkides seejuures suhu võtmisest, siis V. Šemjagini sõnul otsustas ta kannatanut karistada ja 4 lõi teda noaga. Pärast ühe korra noaga löömist lõpetas süüdistatav oma tegevuse kohe ning käitus edasi samuti kaalutletult, kui pani noa ära, andis riidelapi ja pakkus kannatanule, et kutsub kiirabi. Pärast kannatanu lahkumist heitis V. Šemjagin magama. Selline käitumine ei vasta kohtu hinnangul tugeva hingelise erutuse tunnusele. Ka V. Šemjagini ütlustest ei saa välja lugeda tugevat hingelise erutuse seisundit. Kohus ei välista, et vahetult sündmuse eel ja selle käigus oli V. Šemjagin emotsionaalselt erutunud või ärritunud, millele avaldas mõju nii alkoholi tarbimine kui ka kannatanu käitumine. Samas ei ole selline seisund samastatav äkki tekkiva tugeva hingelise erutuse seisundiga. Provotseeritud tapmisest saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud, et kannatanu käitumine kutsus esile mitte lihtsalt hingelise erutuse, vaid tugeva hingelise erutuse. Seega mitte igasugune erutusseisund ei anna alust tapmise kvalifitseerimiseks

§ 115järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. V. Semjagini tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. 24.

§ 113

lg 1 -

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on V.

Semjaginit võimalik karistada kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. V. Šemjagini tegu jäi katsestaadiumi.

§ 25

lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 60

lg 1 kohaselt võib karistusseadustiku üldosas nimetatud juhtudel kohus kergendada isiku karistust. Kohus peab

§ 60alusel karistuse kergendamist võimalikuks, kuna tegemist oli ühe löögiga.

Kannatanu oma käitumisega kutsus ise esile süüdistatava ründe. Kohus võttis arvesse sedagi, et V. Šemjagin pakkus kannatanule, et kutsub kiirabi, millest kannatanu keeldus ning ta andis kannatanule riidelapi verejooksu peatamiseks. Kannatanu surma hoidis ära õigeaegne arstiabi osutamine. Kannatanu kutsus ise endale kiirabi. Veel arvestas kohus ka kannatanu head suhtumist V. Šemjaginisse, kes ei soovinud tema karistamist.

1. Süü suuruse hindamisel võttis kohus arvesse, et süüdistatav lõi kannatanut noaga kaela, kuigi vaid ühe korra. Õnneks jäi kannatanu ellu. Pärast kannatanu lahkumist heitis süüdistatav magama, tundmata huvi, mis sai kannatanust. Kokkuvõttes hindas kohus süüdistatava süü keskmiseks.
2. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse kannatanu solvava käitumise, mis kutsus vahetult esile süüdistatava ründe ja oli seega kuriteo toimepanemise ajendiks (

§ 57lg 2).

Kohus leidis, et V. Šemjaginile tuleb tapmiskatse eest mõista karistuseks 4 aastat vangistust. 27. Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et V. Šemjaginit võib karistada osaliselt tingimisi vangistusega, kuivõrd

§ 73

lg 1 või § 74 lg 1 järgsed vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise eeldused ei ole täidetud. Kohus ei pidanud võimalikuks 4-aastase vangistuse puhul vabastada V. Šemjagin karistuse kandmisest tingimisi. Lisaks tuleb arvestada seda, et asjas puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes kui süüdlase isikus, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdlase käitumine ei anna alust arvata, et karistuse eesmärk ja isiku väärtushinnangute muutmine oleks saavutatav karistuse kandmisest tingimisi vabastamisega. Veel märkis kohus, et ainuüksi V. Šemjaginil kehtivate karistuste puudumine ei anna alust kohaldada

§ 73või 74 sätteid.

1. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava vanust ja tervislikku seisundit, samuti asjaolu, et V. Šemjagini hooldusel on tema abikaasa Galina Šemjagina. Kohus leidis, et 5 süüdistatava vanus ei anna alust temale mõistetud karistuse kergendamiseks või teda karistusest vabastamiseks. Tervisliku seisundi kohta andmed puuduvad. Ka asjaolu, et V. Šemjagini abikaasa on nägemispuudega ja vajab hoolt ei ole aluseks karistuse kergendamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatava abikaasa ei suudaks iseseisvalt enda eest hoolitseda või puuduks tal igasugune kõrvaline abi. Kuivõrd kohus mõistis V. Šemjaginile pikaajalise reaalse vangistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba 9 kuud ja 20 päeva, siis on otstarbekas, et V. Šemjagin kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, mistõttu jättis kohus V. Šemjagini suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata. Apellatsioon
2. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 20.06.2022 otsuse täies ulatuses. Teha uus otsus, millega mõista V. Šemjagin süüdi

§ 115- § 25 lg 2 järgi.

Mõista talle kergem karistus, mis jätta osaliselt tingimisi kohaldamata. Kui ringkonnakohus ümberkvalifitseerimist põhjendatuks ei pea, tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ning kohaldades

§ 73, jätta mõistetud karistus osaliselt tingimisi kohaldamata.

1. Maakohus on tõendeid hinnanud valesti ning vääralt kvalifitseerinud V. Šemjagini teo, mõistes talle seetõttu teenimatult karmi karistuse. Karistus ei vasta ka kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule.
2. V. Šemjagini tegu tuleks ümber kvalifitseerida

§ 115-§ 25 lg 2 järgi.

Seda seisukohta toetavad järgmised tõendid: kannatanu ja süüdistatava ütlused kohtus ning süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused, mis avaldati

1. aprillil 2022 ristküsitluse käigus.
2. Kohtu arvates ei ole olulisi vastuolusid kannatanu ja süüdistatava ütlustes noahaava tekkimise asjaoludes. Olulised vastuolud puuduvad ka V. Šemjagini kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel (otsuse p 18.1- p 26, p 35 ja p 38). Kannatanu ja süüdistatava ütlustest järeldas kohus, et süüdistatav lõi kannatanut noaga hetkel, mil viimane püksid alla lasi, liikus süüdistatava suunas ja tegi solvava siivutu ettepaneku. Samas leidis kohus, et V. Šemjagin ei olnud tugeva hingelise erutuse seisundis, vaid tegutses adekvaatselt ja kaalutletult soovides kannatanut solvamise eest karistada. Kaitsja leiab, et kohus ei arvestanud süüdistatava (nagu ka kannatanu) isikuliste, hariduslike, intellektuaalsete jt teguritega, st objektiivselt ei ole võimalik täpselt kirjeldada seisundit, milles nad viibisid 10 kuud tagasi. Arvestada tuleb, et mõlemad tarvitasid süstemaatiliselt alkoholi ning olid alkoholijoobes.
3. Tõenditeks tugeva hingelise erutuse seisundi osas on süüdistatava ja kannatanu ütlused. Mõlemad kinnitasid, et noahoop järgnes koheselt siis, kui D.K. püksid alla lasi, oma suguelundi välja võttis ja süüdistatava poole liikus, lausudes: „No lase käia!“. Kannatanu rääkis, kuidas V. Šemjagini näoilme muutus, ta sai vihaseks ning koheselt järgnes noahoop. Kannatanu oma solvava ja siivutu tegevusega provotseeris süüdistatavat, kes kaotas mõneks ajaks oma tegude üle kontrolli ja lõi kannatanut noaga automaatselt. See oli adekvaatne emotsionaalne reaktsioon räigele kannatanu-poolsele solvangule, mitte süüdistatava läbimõeldud valik või teadlik soov kannatanut karistada.
4. V. Šemjagin selgitas, et kõik toimus sekunditega, löögi momenti mäletab ta halvasti, lõi kuhugi kaela piirkonda. Toibudes nägi ta D.K. il verd ning pakkus kutsuda kiirabi. Ta selgitas, et pärast seda, kui D.K. oli teda pederastiks nimetanud, keeras tal kõik sees tagurpidi, ta „kees vihast“ ning hoidis end vaevu tagasi. Kannatanupoolne veelgi räigem tegevus aga viis ta 6 koheselt endast välja ja järgnes noahoop.
5. Kaitsja arvates võis kannatanu räige solvang tekitada solvatul äkki tugeva hingelise erutuse seisundi, eriti sellisel inimesel, kes on korduvalt kandnud vangistust. Kannatanu sai sellest aru (olles ka ise reaalset vangistust kandnud), et ta provotseeris süüdistatavat tahtlikult, põhjendades seda alkoholijoobega.
6. Kaitsja ei nõustu V. Šemjaginile mõistetud reaalse vangistusega. Süüdistatava isik ja kuriteo asjaolud lubavad jätta karistuse tingimisi kohaldamata

§ 73alusel.

Kvalifitseerides V. Šemjagini teo ümber

§ 115

-§ 25 lg 2 järgi, palub kaitsja määrata karistuseks ärakantud vangistus alates kinnipidamisest (31. augustist 2021) kuni ringkonnakohtu otsuse kuulutamiseni ning ülejäänud karistus, mis mõistetakse kohtu äranägemisel, jätta tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. V. Šemjagini puhul tuleks karistuse mõistmisel

§ 73

alusel arvestada kannatanu provotseerivat ja solvavat käitumist, tagajärgede puudumist kannatanu tervisele, kannatanul pretensioonide puudumist, süüdistatava vanust, kehtivate karistuste puudumist ning sedagi, et süüdistatava hooldusel on tema nägemisinvaliidist abikaasa. Prokuratuuri seisukoht

1. Prokuratuuri esindaja palub jätta apellatsioon rahuldamata. Prokuratuur leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja õige ning selle tühistamiseks alust ei ole. Asjas kogutud tõendid ei näita, et V. Šemjagin oleks tegutsenud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, vaid pigem piisava kaalutletuse ja mõtteselgusega, mistõttu kuriteo ümber kvalifitseerimiseks pole mingit põhjust.
2. Kohtuasjas kogutud tõendid osutavad, et süüdistatav ei läinud pärast solvangut kohe kannatanule kallale, vaid esmalt nõudis vabandust. Kuuldes vabanduse asemel solvangu kordumist, võttis süüdistatav kannatanu eest salaja kätte noa ning andis kannatanule veel ühe võimaluse vabandamiseks. Alles seejärel, kui kannatanu oli temale piisavalt lähedal, lõi ootamatult noaga kannatanut kaela. Pärast noaga kannatanu löömist andis süüdistatav kannatanule lapi haava katmiseks ja pakkus, et kutsub kannatanule kiirabi, kuid jättis selle tegemata, kuna kannatanu seda ei soovinud – ehkki oma sõnutsi süüdistatav teadis, et inimese kaelas asuvad veresooned ja hingetoru, mille vigastamine võib kaasa tuua rasked tervisekahjustused või surma. Pärast kannatanu lahkumist heitis V. Šemjagin magama, tundmata muret D.K. i seisundi pärast. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes on teist vigastanud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, suudab kohe pärast sündmust rahulikult magama jääda. V. Šemjagin on kohtumenetluses avaldanud, et suudab kainet mõistust ja külma närvi säilitada ka alkoholi tarvitanuna ja konfliktiolukordades. V. Šemjagin ongi kohtumenetluses avaldanud, et ta lõi kannatanut noaga karistamise eesmärgil, kuna kannatanu ei käitunud viisakalt ega palunud vabandust.
3. Eelnevast tuleneb selgesti, et süüdistatav ei olnud kannatanu solvangust šokeeritud ega tegutsenud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi mõju all olles, vaid võttis ette sihiteadliku operatsiooni tema au haavanud inimese karistamiseks. Süüdistatav ei torganud kannatanut noaga mitte seetõttu, et tal „silme ees mustaks läks“ ja üliintensiivne solvang temalt mõtteselguse võttis, vaid seetõttu, et tema jaoks oli solvaja karistamine auasi. See, kuidas süüdistatav solvangut mitu korda korrata lasi, ning see, kuidas ta 7 kannatanu karistamiseks valmistus kannatanu eest salaja nuga haarates ja seda varjates ning samal ajal kannatanult vabandust nõudes edasi provotseerides, viitab just kaalutletud karistusaktsioonile. Seda, et tema eesmärgiks oli D.K. it karistada, möönis kohtus ka süüdistatav ise.
4. Kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistataval esines äkki tekkinud tugev hingelise erutuse seisund. Samale seisukohale on jõudnud ka maakohus. Prokurör osutab siinkohal Riigikohtu lahendis nr 1-18-10214 märgitule.
5. Prokurör leiab, et seadusandja ei ole privilegeeritud koosseisu kehtestanud selleks, et igasuguse kannatanu poolse solvangu esinemisel oleks võimalik nõuda kergemat karistust. Tegemist on koosseisuga, mida tuleb kohaldada juhul, kui on tõendatud, et süüdistatav oli kannatanu käitumisest niivõrd šokeeritud ja endast väljas, et lihtsalt ei suutnud kainet mõistust säilitada. Prokuratuuri hinnangul on maakohtu põhjendused karistuse osas põhjalikud ja asjakohased ning kaitsja taotlus karistuse muutmise osas tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. Maakohtule pole põhjust ette heita eksimusi tõendite hindamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel. Kohus uuris kõiki tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult seisukohale V. Šemjagini süüs talle esitatud süüdistuses. Apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks apellandi poolt taotletud viisil. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele.
7. V. Šemjaginit süüdistatakse selles, et 24.08.2021 kella 19.28 paiku Sillamäel, XXX korteri rõdul lõi D.K. it noaga kaela, millega tekitas neelu tungiva torke-lõikehaava. Kuna D.K. sai vajalikku arstiabi, jäi surm saabumata. V. Šemjagin pani toime tapmiskatse, so

§ 113lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus tuvastas faktilised asjaolud ning lõppkokkuvõttes nõustus prokuratuuriga, et V. Šemjagini tegu on hinnatav tapmiskatsena.

1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. 24.08.2021 Sillamäel, XXX korteris tarvitasid süüdistatav ja kannatanu (oli ka veel üks isik S.B. , keda ei ole tunnistajana üle kuulatud) alkoholi. Kannatanu oli rohkem joobes kui süüdistatav. Mingil hetkel ja teadmata põhjusel nimetas kannatanu süüdistatavat pederastiks. Süüdistatav soovis, et kannatanu vabandaks ja kutsus ta selleks rõdule. Kannatanu aga ei vabandanud vaid nimetas uuesti süüdistatavat pederastiks. Kannatanu lasi enda püksid põlvedeni alla, võttis kätte oma suguelundi ning astudes süüdistatava poole, pakkus süüdistatavale see suhu võtta. („no lase käia!“). Süüdistatav seevastu võttis kätte rõdul oleva noa, millega lõi kannatanule kaela, tekitades neelu tungiva torke-lõikehaava. Kannatanu jäi ellu, kuna pärast korterist lahkumist helistas ta Häirekeskusele ning sai õigeaegselt arstiabi.
2. Seega on asjas leidnud tuvastamist, et V. Šemjagini noalöögile eelnes kannatanu provokatsioon - nimetas kahel korral V. Šemjaginit pederastiks ja lasi püksid maha, soovitades süüdistataval suguelund suhu võtta. Süüdistatava sõnul oli tegu tahtliku solvanguga. D.K. 8 kinnitas, et ta solvas tahtlikult V. Šemjaginit, pannes sellise käitumise alkoholi liigtarvitamise süüks. Asjas on kindlaks tehtud seegi, et V. Šemjagin selgitas D.K. ile, et sellised solvangud on nendesugustele lubamatud (varem vanglakaristust kandnud isikud) ja soovitas viimasel vabandust paluda. Sellele järgnes, nagu öeldud, hoopiski kannatanu solvav tegu - pükste allalaskmine, ettepanek tema suguelund suhu võtta. Sellele järgneski siis V. Šemjagini poolt rõdul oleva noa kätte võtmine kannatanu eest varjatult ja sellega kannatanule kaela löömine.
3. Kaitsja on jätkuvalt nagu varem maakohtuski, seda meelt, et maakohtu poolt õigesti tuvastatud faktilised asjaolud on saanud ebaõige õigusliku hinnangu, s.t kohaldatud on valesti materiaalõigust. Kuna tuvastatud on see, et D.K. solvas nii sõnaliselt kui ka teoga V. Šemjaginit, tekitas selline kannatanu käitumine temas äkki tekkinud hingelise erutuse seisundi, mille tagajärjel võttis ta noa ning lõi sellega kannatanule kaela. V. Šemjagini sõnul toibus ta siis kui nägi kannatanul verd ja tegi ettepaneku kutsuda kiirabi, millest kannatanu keeldus. Kaitsja hinnangul ei saanud eelkirjeldatud kannatanu räige solvang mitte tekitada süüdistatavas tugevat hingelise erutuse seisundit.
4. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga selles, et V. Šemjagini tegu ei ole hinnatav äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis toime pandud tapmiskatsena. Kuna maakohtu seisukohad on õiged, siis neid siinkohal täies mahus üle korrata ei ole vaja (vt ka maakoht otsuse lk 15jj). 48.

§ 115

näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku aadressil. Andmaks hinnangut süüdistataval erilise hingelise erutuse esinemise võimalikkusele, tuleb vältimatult hinnata noalöögile eelnenud sündmusi, nagu märkis õigesti maakohus. Kriminaalasjas on tehtud kindlaks, et D.K. solvas V. Šemjaginit – nimetas teda kahel korral pederastiks ning lasi püksid alla, tehes süüdistatavale ettepaneku tema suguelund suhu võtta. Maakohus hindas sellise kannatanu käitumise põhjendatult solvavaks (V. Šemjagin viitas varasemale vanglaminevikule, kus sellised sõnad on lubamatud. Seega järgnes V. Šemjagini noalöök kannatanule kaela viimase solvavale käitumisele (nii sõnades kui ka teoga)).

1. Samas ei saa ainuüksi eeltoodust järeldada, et kannatanu solvavale käitumise järgnev süüdistatava noalöök oli tingitud viimasel äkki tekkinud tugevast hingelise erutuse seisundist. Kahtlusteta võib möönda, et V. Šemjaginit solvas kannatanu käitumine, see võis teda nii ärritada kui ka tekitada viha. Samas ei ole asjas leidnud tuvastatud, et V. Šemjaginis kutsus kannatanu käitumine esile mingi erilise raevuhoo, mis tekkis niivõrd ootamatult ning kadus suhteliselt kiiresti, seejuures vähimaidki emotsionaalseid või füüsilisi jälgi jätmata.
2. Ringkonnakohtu arvates iseloomustab V. Šemjagini käitumist tervikuna tasakaalukus. Pärast kannatanu poolt öeldut, tegi V. Šemjagin D.K. ile ettepaneku vabandada, seejuures veel selgitades, et sellised solvangud on vanglas karistust kandnud isikute vahel/suhtes lubamatud. Kuna D.K. ei kavatsenudki vabandada, vaid hoopiski tegi veel enamat - lasi püksid alla ja soovitas V. Šemjaginil tema suguti suhu võtta, siis otsustas V. Šemjagin D.K. it karistada pükste mahavõtmise eest, nagu ta maakohtus ütles (vt maakohtu istungiprotokoll, 25.04.2022, lk 10), võttes rõdul oleva noa ja lüües sellega kannatanule kaela. Kannatanu sõnul ei olnud pärast solvavaid sõnu süüdistatava käitumises mingit agressiooni vms. Kuid pärast pükste alla laskmist muutus tigedamaks (kohtuistungi protokoll 19.04.2022, lk 16). V. Šemjagini edasises käitumises mingeid erilisi tunnuseid (nt sattus paanikasse, ehmus juhtunust vms) ei ilmnenud - pani noa ära, läks vannituppa kannatanu haava jaoks lappi tooma, 9 tegi ettepaneku kutsuda kiirabi, millest viimane keeldus ning pärast kannatanu lahkumist läks magama. Seega, kokkuvõttes ei nähtu V. Šemjagini käitumises nii noaga löömise ajal (nt kees vihast, nagu kaebuses märgitakse) ega ka pärast seda mingeid viiteid äkki tekkinud tugevale hingelisele erutusele ehk siis kontrollimatule raevuhoole. Ringkonnakohtu hinnangul käitus V. Šemjagin pigem endise vangi arusaamade kohaselt. Nagu rääkis V. Šemjagin maakohtus, on ta ise näinud kuidas vanglas pederastiks nimetatu lõi ütlejat noaga, mis tõendab seda, et lööja pole pederast (kohtuistungi protokoll, 25.04.2022, lk 7). Sellise arusaama kohaselt tegutses ta ka ise, karistades solvajat. Nagu maakohus täheldas õigesti, oli vägivalla kasutamine V. Šemjagini valik mitte emotsioonide kontrollimatuse tagajärg.
3. Alternatiivses taotluses soovib kaitsja maakohtu otsuse tühistamist V. Šemjaginile mõistetud karistuse osas. Kaitsja ei ole nõus sellega, et V. Šemjaginit ei saa karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Teo asjaolud ja süüdistatava isik võimaldavad jätta mõistetud vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata.
4. Maakohus mõistis V. Šemjaginile

§ 113

lg 1-§ 25 lg 2 alusel karistuseks, kohaldades

§ 60lg-s 1 sätestatut, 4 aastat vangistust.

Seejuures hindas kohus süüdistatava süü keskmiseks ning arvestas karistust kergendava asjaoluna kannatanu provotseerivat käitumist. Ringkonnakohus ei korda siinkohal maakohtu asjakohaseid ja põhjalikke seisukohti V. Šemjaginile karistust mõistes (vt ka maakohtu otsuse lk 20jj). Kaitsja soovib, et ringkonnakohus võtaks

§ 73

kohaldamisel arvesse kannatanu provotseeriva ja solvava käitumise, kannatanu tervisele tagajärgede puudumise, kannatanul pretensioonide puudumise, süüdistatava vanuse, kehtivate karistuste puudumise ja süüdistatava hooldusel oleva nägemispuudega abikaasa olemasolu.

1. Kõigepealt tuleb märkida, et kõikidele eelloetletud asjaoludele osutas kaitsja ka maakohtus kui taotles sealgi V. Šemjagini karistusest tingimisi vabastamist. Maakohus analüüsis otsuses kõiki eelloetletud asjaolusid ning jõudis järeldusele, et V. Šemjaginile mõistetud karistus jääb täies ulatuses kandmisele vanglas. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukohad õiged, siis täies mahus pole neid üle vaja korrata. Vastuseks kaitsjale märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kannatanu provotseeriva käitumise võttis maakohus arvesse karistust kergendava asjaoluna, mistõttu seda asjaolu ringkonnakohus teistkordselt ei arvesta. Samuti tõi maakohus välja sellegi, et kannatanu ei soovinud V. Šemjagini karistamist. Kannatanu sõnul on tal hetkel tervis korras, mistõttu võib soostuda kaitsjaga arvamuses, et V. Šemjagini poolt tekitatud noavigastus mingeid kannatanu terviseseisundit oluliselt mõjutavaid tagajärgi kaasa ei toonud. Samas ei oma nimetatud asjaolu sellist kaalu, mis tooks endaga kaasa V. Šemjagini karistuse kandmiselt vabastamise. Karistuse kandmiselt vabastamise kasuks ei räägi ka V. Šemjagini vanus - 65 aastane ning kehtivate karistuste puudumine. Süüdistatavat ei saa pidada niivõrd eakaks, et tema poolt karistuse kandmine vanglas oleks selle tõttu välistatud. Asjaolu, et V. Šemjaginil puuduvad kehtivad karistused, ei ole samuti niivõrd kaalukas argument, et teda karistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Mis puudutab aga argumenti, et V. Šemjagin hooldab nägemispuudega abikaasat, siis see on jäänud jätkuvalt paljasõnaliseks, nagu oli see ka maakohtus. Ühtegi tõendit selle kohta, et V. Šemjagini abikaasa on nägemispuudega ning et V. Šemjagin teda seetõttu hooldab, esitatud ei ole. Kokkuvõttes jääb ringkonnakohus maakohut toetavale seisukohale, et V. Šemjaginil tuleb karistust kanda vanglas (vt ka maakohtu otsuse seisukohad

§ 73kohaldamise osas, lk 23). 10 55. Juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 1, jääb Viru Maakohtu otsus V. Šemjagini süüditunnistamises ja karistamises muutmata, kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 11