lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 7442,50 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Võlgniku seisukoha järgi võlausaldaja menetluskulude kohta on menetluskulude nimekirjas toodud kulutused õigusabile üle paisutatud ning ei ole kõik seotud käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks ei kuulu võlausaldaja deposiiti tasutud 2500 eurot ja 5000 eurot menetluskulude alla menetluskulude nimekirja mõistes ja põhjendatud ei ole hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise välja mõistmine. Võlausaldaja esindaja esinduskulude osas märgib võlgnik, et tunnihind 200 eurot ja 250 eurot (ilma käibemaksuta), on ebamõistlikult kõrge tunnihind ning asjaolu, et võlausaldaja on nõus sellise hinnaga esindaja palkama, ei tähenda et võlgnik peaks kogu nimetatud summa hüvitama. Tunnihinnad 200 eurot ja 250 eurot ei ole tavapärased advokaadi tunnihinnad ja ületavad märkimisväärselt sarnase õigusteenuse turuhinda. Võlausaldaja poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud tööde osas ei saa ühelgi juhul väita, et tööde nimekirjas tehtud tööd oleksid seotud just käesoleva tsiviilasjaga. Näiteks tööd, mille selgituseks on „Beltimber teemaga tegelemine, Suhtlus Volkovi ja kliendiga Beltimber teemal, Analüüs ja täiendamine, Beltimber pankrotimenetlusega tegelemine (halduri isik, tagamine jms), Beltimber, tagamine, Beltimber pankrotimäärus“ on täiesti ebamäärased selgitused teostatud töödele ning ei saa ühelgi juhul olla käsitletavad käesoleva tsiviilasja raames võlausaldaja põhjendatud menetluskuludena. Antud juhul tuleb vaadelda ka käesoleva tsiviilasja e-toimikus olevaid materjale ning lähtuda sellest, milliseid menetlusdokumente on võlausaldaja esindaja menetluse raames esitanud ja koostanud ning üksnes nende menetlusdokumentide koostamisega seonduv kulu saab olla põhjendatud menetluskulu. Nimetatud dokumentide koostamisega seonduv ajakulu on üle paisutatud, kuid ainult nimetatud ajakulu saab olla põhjendatud. Kõik võimalikud muud tööd selgitusega „suhtlemine, teemaga tegelemine jmt“ ei saa olla ühelgi juhul põhjendatud, kuivõrd tööde tegemise maht ja põhjendatus ei ole tõendatud. Samuti jäävad ebaselgeks tööd, mis on tehtud peale 02.06.2022, kuivõrd töödest ei nähtu, kuidas need on seotud võlausaldaja esindamisega just käesolevas tsiviilasjas. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada
lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina
lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada 10 kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks
Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik on osutanud A & K Holding OÜ-le õigusabi kokku 36,43 tundi tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta) ja alates 11.08.2022 tunnihinnaga 250 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi põhjendatud ja mõistlikuks tasuks pidada 200 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kuna see ei ületa Tallinna linnas keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates vandeadvokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Õigusabi on eelkõige seisnenud Beltimber teemaga tegelemises, kliendiga ja Volkoviga suhtlemises, kohtuga suhtlemises, pankrotihalduriga suhtlemises, tõendite kogumises ja vastuse koostamises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud
lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide ja informatsiooni kogumine, analüüs ning suhtlused/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 19 tundi: 07.04.2022 pankrotiavalduse (kahel ja poolel lehel – kokkuvõtvalt faktilised asjaolud ühel leheküljel) ning selle 18.04.2022 täiendavate seisukohtade koostamisele ja tõendite kogumisele 5 tundi; 10.05.2022 vastuse koostamisele 8 tundi; 31.05.2022 istungiks ettevalmistusele ja istungil osalemisele 2,5 tundi; 08.06.2022 tagamise taotluse koostamisele 1 tund; 24.08.2022 deposiidi tasumiseks ajutise halduri aruande ja lisade analüüsile 2 tundi; 26.08.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks
Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks makstud summa 7500 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-5103 A & K Holding OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 4220 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 3800 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll
-i järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Beltimber OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista. 11 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.