lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Helen Prins Süüdistatav Mari Kroll – isikukood 48910250283, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx, xxx Vabariigi kodanik, töökoht xxx, e-post xxx, tel xxx kehtivad karistused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mari Kroll
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Mari Kroll ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 1
lg 1 alusel määrata Mari Kroll katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.07-07.07.2022, s.o 2 päeva. Välja mõista Mari Krollilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 146,40 eurot riigituludesse. Kohustada Mari Krolli tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 93,95 eurot. Menetluskulud kogusummas 1127,40 eurot tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx . Selgitusse võib märkida: „Mari Kroll, kriminaalasi 1-22-5271 menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada Mari Krollile lähenemiskeeld kannatanute P O ja S O suhtes tähtajaga 3 aastat. Keelata Mari Krollil: - läheneda P Ole ja S Ole isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 5 meetrit; - läheneda P O ja S O elukohale aadressil xxx, lähemale kui 10 meetrit; - suhelda P O ja S O vahetult, võtta ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel. Asitõendid: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - noad (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada omanikule P Ole; - DNA karbid võrdlusproovidega ja proovid sõrmeküünte alt (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud 2 Mari Krolli süüdistatakse selles, et tema tungis 05.07.2022 kella 23:30 paiku aadressil xxx alevik kallale oma elukaaslasele P Ole, lüües teda kaks korda rusikaga vastu paremat pahkluud, ühe korra rusikaga vastu nina ning tõmmates noaga üle kannatanu kaela paremat külge. Sellega tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena kaela juurde 10-12 cm pikkuse lõikehaava. Samal ajal tungis Mari Kroll kallale ka S O , oma elukaaslase emale, lüües teda rusikaga näkku ning tõugates teda selliselt, et kannatanu kukkus pea ja käega vastu kappi, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustustena marrastused käevarrele ja põlvele ning muhu kuklale. Sel moel pani Mari Kroll oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Mari Krolli, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05.09.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mari Krolli süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg st kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06-07.07.2022 /tl 48-49/ s.o 2 päeva, arvates selle aja vangistusest maha, seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 järgi jätta karistus tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on süüdimõistetu
MS § 310¹ alusel ning lähtuvalt kannatanute taotlustest kohaldada kohtuotsusega süüdimõistetule lähenemiskeeld 3 aastaks selliselt, et keelata tal: läheneda kannatanutele isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 5 meetrit; läheneda kannatanute elukohale aadressil xxx vald lähemale kui 10 meetrit, suhelda kannatanutega vahetult, võtta temaga ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondades või tavaposti teel. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: 3 − CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; − noad (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada omanikule P O . − DNA karbid võrdlusproovidega ja proovid sõrmeküünte alt (PPA asitõendite hoidlas) hävitada; Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 146,40 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.