← Eesti

3-22-1471/13

Obsah (10)§ 158§ 165§ 249§ 251§ 252§ 181§ 172§ 253§ 108§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. september 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1471 Haldusasi A kae

§ 158lg 3).

17. Kohus leiab, et otsustes I ja II on piisavalt kaalutletud ja põhjendatud, miks Eesti ei võta ise vastutust kaebajate I–III taotluste läbivaatamise eest. 7

(12)17.
  1. Otsuste I ja II punktis 2 viidatakse Dublin III määruse sissejuhatavas punktis 17 sisalduvale suveräänsusklauslile, mida on täpsemalt väljendatud määruse artiklis
  2. PPA märkis, et kaalukad põhjused taotluste läbivaatamise eest vastutuse võtmiseks puuduvad. Otsuste punktis 3 käsitles vastustaja väiteid, et vene keele kõnelejatel (sh lapsel) on Eestis kergem kohaneda ning et kaebajal I oleks võimalus Eestis töötada, sest tööandja sai õiguse välismaalase töölevõtmiseks. PPA leidis, et need ei ole sellised erandlikud, humaanse ja inimliku kaastunde asjaolud, mille tõttu võtta taotluste läbivaatamine enda vastutusele. Samuti arvestas vastustaja, et taotlejatel Eestis peresidemed puuduvad, samas Soomes elab kaebaja I Soome kodanikust isa. 17.
  3. Lisaks saab kohus arvestada PPA poolt kohtumenetluses täiendatud kaalutlustega laste parimate huvide kohta (

§ 158lg 31).

Täiendused kinnitavad, et Soome, kus elas

  1. aasta lõpu seisuga ligi 90 000 vene keelt esimese keelena rääkivat isikut, koolisüsteem arvestab sisserändajatega, lapsi valmistatakse ette haridusteeks Soomes ja võimaldatakse nii soome keele kui enda emakeele õpet. Vene keele õppijate ja õpetajate leidmisega ei ole probleeme. Soomes on ka kakskeelseid koole, kus saab õppida soome ja vene keeles. Lisaks on lasteaedades, klubides ja keskustes mitteformaalseid tegevusi, milles venekeelsed pered saavad kaasa lüüa. Seega on kaebajal II võimalused Soomes kohaneda nii koolisüsteemi abil kui ka väljaspool seda, sh võimaldavad nii õppe- kui vaba aja tegevused suhelda teiste lastega. Samal ajal on Eesti seadnud just eesmärgiks, et erineva emakeelega lapsed õpiksid eesti keeles ja eestikeelses õpikeskkonnas, otsustatud on eestikeelsele haridusele üleminek.2 Seega Eestis kohanemine ja hariduse omandamine muutuvad vene keelt kõnelevatele lastele keerulisemaks. 17.
  2. Eelneva põhjal kohus ei nõustu kaebajatega, et PPA ei teostanud kaalutlusõigust. PPA kaalus endale taotluste läbivaatamise vastutuse võtmist, kuid leidis, et erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtule ei nähtu kaalutlusvigu, arvestatud on olulisi asjaolusid ning puuduvad asjakohatud kaalutlused (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Et PPA mainib kaebaja I Soome kodanikust isa, ei ole kohtu hinnangul asjakohatu, ning vastav viide ei tähenda seda, et PPA soovis tugineda Dublin III määruse artiklile 16 (taotleja ja ülalpeetava isiku kokkuviimise sätted). PPA tugines selgelt Soome vastutuse puhul artikli 11 punktile a) ja artikli 12 lg-le
  3. Arvestades PPA ulatuslikku kaalutlusõigust ja et Dublin III määruse sissejuhatava punkti 17 ja artikli 17 lg 1 kohaldamine on erandliku iseloomuga ning et PPA otsustest nähtub kaalutlusõiguse teostamine ja asjakohased kaalutlused, siis ei ole alust pidada otsuseid I ja II õigusvastaseks. 17.
  4. Kaebajate täiendavad põhjendused kaebaja II osas, et Soomes on justkui liiga vähe vene keele kõnelejaid ja nagu lapsel puuduks piisavalt vene keelt rääkivaid eakaaslasi, on paljasõnalised. Kaebajate perel on võimalused leida Soomes selline keskkond, lasteaed, kool, keskused jne, kus suhelda vene keeles ja õppida samas ka soome keelt. PPA käsitletud koolide, lasteaedade, keskuste jms teemad hõlmavadki loogiliselt just laste võimalusi õppida ja suhelda ning kuigi vene keelt kõnelevate kaebaja II vanuste laste andmeid pole numbriliselt esile toodud, siis ei järeldu sellest, et kaebaja II ei leiaks suhtlemiseks omaealisi. Kohtule ei nähtu Tuusulas läbiviidavast pilootprojekti kajastavast artiklist3, et projektis „Vene keel emakeelena“ osaleb 5667 last, vaid arvu 5667 käsitletakse üldisemas lõigus „Õpilaste emakeele õpetamine“4, kus tuuakse esile, et kui Soome statistikaameti
  5. a andmetel oli Soomes vene keele kõnelejaid 85 000, siis võtsid vene keele kui emakeele tundidest osa 5667 last. Kaebajate täiendavatest seisukohtadest võib järeldada, et see arv on nende hinnangul liiga väike, kuid kohus ei nõustu, et vene keele kui emakeele tundides osalejate arvust saaks teha negatiivseid järeldusi kaebaja II 2 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe#Haridus (31.08.2022) https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-lokakuu-2021/multilingual-native-languagelesson-a-pilot-project-in-tuusula-finland (29.08.2022) 4 Instruction of students´native languages 3 8

(12)jaoks. Võib eeldada, et vene keelt kõnelevate laste hulk Soomes on suurem kui keeleõppes osalejate hulk. Samas ei määra ei (omaealiste) vene keelt kõnelevate laste arv ega üldse venekeelse kogukonna hulk Soomes seda, kui palju omaealisi vene keelt kõnelevaid sõpru kaebaja II leiab või mitme vene keelt kõneleva isikuga kaebajad I ja III suhtlevad vms. PPA ei pea ega saagi garanteerida isikute kohanemist, kuid on oluline, et Soomes on loodud võimalused kohanemiseks ka sisserändajatele. Soomes toetatakse võrdselt nii tõhusat integratsiooni kui ka laste kultuurilise ja keelelise identiteedi säilimist ja arendamist; sh sisserändajatele nende emakeele õpetamine toimub koolipäeva raames, see on koolisüsteemi osa (ei pea õppima n-ö vabast ajast).5 17.
  1. Asjaolu, et Eestis on vene keel rohkem levinud ning siin oleks mugavam jääda venekeelse suhtluse juurde, ei ole selline erakordne põhjus, et õigustada taotluste läbivaatamise vastutuse võtmist Eestile. Kohut ei veena, et vene keele leviku pinnalt on lapse parimates huvides, et tema taotlust vaadataks läbi Eestis, mitte Soomes. Kaebajad I ja III kirjeldasid haldusmenetluses esitatud vastuväidetes6 lapse stressi seoses ümberkolimise ja kohanemisega, kuid ka Soomes on vanematel võimalik teha sellised valikud, et laps saaks õppida ja osaleda venekeelsetes tegevustes ning kiiremini kohaneda. Eespool tsiteeritud Euroopa Kohtu otsuse M.A. jt, C-661/17 punktis 71 nenditi ka, et iseenesest lapse parimaid huve puudutavad kaalutlused ei saa kohustada liikmesriiki vaatama ise läbi taotlust, mille eest ta ei ole vastutav. Ka last puudutavad hinnangud koosmõjus sellega, et Eestis oleks kaebajal I võimalus asuda tööle tööandja juurde, kes sai loa välismaalase töölevõtmiseks, ei vii kohut järeldusele, nagu PPA otsustus mitte endale kaebajate rahvusvahelise taotluste läbivaatamise eest vastutust võtta oleks ilmselgelt vale. Suveräänsusklausli mõte ei ole võimaldada rahvusvahelise kaitse taotlejatel valida endale meelepärasemat kohta taotluste läbivaatamiseks. Kohus leiab, et elukohariigist lahkumine põhjustab loomulikult stressi nii lapsele kui täiskasvanutele ning mistahes võõras riigis kohanemine nõuab omapoolset pingutust ja on teatud määral keeruline, kuid kaebajate pere puhul pole toodud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis viiks selleni, et just Eesti peaks endale taotluste läbivaatamise vastutuse võtma.
  2. Kaebajad ei väida, et Soomes esinevad varjupaigamenetluses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimustes süsteemsed puudused, mistõttu oleks reaalne oht, et vastutavasse riiki saatmisel on taotlejatel võimalus saada koheldud ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses. Olles läbi vaadanud otsustes I ja II viidatud materjalid, nõustub kohus PPA põhjendustega neid kordamata (

§ 165lg 2).

Vaid otsuste I ja II põhjenduste punkti 3 viimase lõigu osas märgib kohus, et seal on ühe korra ekslikult mainitud Hispaaniat, kuigi käsitletav riik on Soome. Kaebajad tõid 10.08.2022 vastuväidetes esile, et venekeelsed inimesed kogevad Soomes erineval määral usaldamatust, diskrimineerimist ja kohati vaenulikkust7, kuid kohtu arvates võib seda suhtumist kohata ka Eestis. Samuti nimetatakse Venemaad Eesti meedias ohuks8 naaberriikidele, mis mõjutab hinnangut vene keelt kõnelevatele isikutele. Samas arvestades kaebajate pere sidet Ukrainaga (kaebaja III kaudu) ning et kaebajad on Venemaa agressiooni vastased, leiavad nad mõistlikult võttes Soomes pigem poolehoidu. Igatahes puudub 5 https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-lokakuu-2021/multilingual-native-languagelesson-a-pilot-project-in-tuusula-finland (29.08.2022): „It is seen as equally important to give immigrant children a chance for effective integration and simultaneously preserve and develop their cultural and linguistic identity. /…/ Lessons take place during students´ school day, which differs from a usual Sunday school heritage language teaching model in other countries. /…/“. 6 PPA 29.07.2022 vastuse lisad 10 ja 19. 7 VIIMARANTA Hannes, PROTASSOVA Ekaterina, MUSTAJOKI Arto: Russian-speakers in Finland. The ambiguities of a growing minority, Revue d’études comparatives Est-Ouest, 2018/4 (No 4) https://www.cairn-int.info/journal-revued-etudes-comparatives-est-ouest-2018-4-page-95.htm (30.08.2022) 8 Vrd samas: „/…/ the Russian Federation is today increasingly presented in the Finnish media as a potential threat /…/.“ 9

(12)alus arvata, et suhtumine vene keelt kõnelevatesse isikutesse oleks Soomes niivõrd diskrimineeriv ja vaenulik, et oleks lubamatu jätta kaebajate taotluste läbivaatamist Soomele ning kohustada neid Soome lahkuma.
  1. Kohus lisab, et otsustest ega asja materjalidest ei nähtu vestluste läbiviimist kaebajatega (I ja III, kes oleks suuliselt selgitanud ka kaebajaga II seotud asjaolusid). Dublin III määruse sissejuhatavat punkti 18, artikli 4 lg 1 punkti c) ja artiklit 5 arvestades on isikliku vestluse läbiviimine siiski reegel, millest erandi tegemine peaks olema põhjendatud. Seda enam, et menetluses on esmatähtsad lapse parimad huvid ja nt arvestada tuleb alaealise heaolu ja sotsiaalset arengut (määruse art 6 lg 1, lg 3 punkt b). Ka Dublin III määruse sissejuhatav punkt 13 viitab üldpõhimõttena lapse parimate huvide arvestamisele. Seega kohtu hinnangul on praegusel juhul vestluste korraldamata jätmine menetluslik viga, arvestades eriti puutumust alaealisega (kaebaja II). Samas on kaebajad kirjalikult ära kuulatud ning vastuseks PPA 18.05.2022 ärakuulamiskirjadele9 käsitlesid vanemad vastuväidetes lapse stressi seoses ümberkolimise ja kohanemisega. Kaebajad tuginesid kaebustes sellele, et lapsega seonduvaid asjaolusid pole piisavalt hinnatud, misjärel täiendas vastustaja kohtumenetluses kaalutlusi lapse kohanemise ja võimaluste osas Soomes. Kohtule ei nähtu kaebustest ja asja materjalidest asjaolusid, mis oleks võinud otsuste I ja II tegemist mõjutada ehk ei teki kahtlust, et otsused võinuks olla teistsugused, kui kaebajad (I ja III) oleks suuliselt ära kuulatud. Seetõttu ei too menetluslik viga kaasa otsuste I ja II tühistamist.
  2. Kokkuvõtvalt on PPA otsustega I ja II sisuliselt õiguspäraselt jäetud kaebajate I–III rahvusvahelise kaitse taotlused läbi vaatamata, tehtud tagasilükkavad otsused ning kohustatud taotlejaid lahkuma Soome. Puudub alus otsuseid I ja II tühistada, mistõttu jäävad kaebused rahuldamata ka kohustamisnõudes. Esialgse õiguskaitse andmine
  3. Kohus ei ole teinud VRKS § 251 lg 3 punkti 4 ja lg 6 alusel määrust, et kaebajad ei võiks kuni lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibida. Seetõttu on neil siiani olnud õigus Eestis viibida. Kuna aga lõplikuks otsuseks on mh PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata (VRKS § 31 lg 1 punkt 2), siis käesoleva otsusega lõppeb kaebajate viibimisõigus. Kaebajatele on pandud otsuste I ja II resolutsiooni punktis 3 kohustus lahkuda Soome, ja kui nad lahkumiskohustust vabatahtlikult ei täida, võidakse lahkumiskohustus sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras (VRKS § 25 lg 21).
  4. Arvestades, et kaebajatel puudub esindaja ning kaebaja II on alaealine, kelle huve tuleb eriliselt kaitsta, peab kohus põhjendatuks kohaldada omal algatusel kaebajate I-III suhtes esialgset õiguskaitset selliselt, et peatada otsuse I resolutsiooni punkti 3 ja otsuse II resolutsiooni punkti 3 täitmine ehk kaebajad ei pea täitma kohustust lahkuda Soome ja seda ei saa ka sundtäita. 22.
  5. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (

§ 249lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse 9 PPA 29.07.2022 vastuse lisad 9 ja 18. 10

(12)tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

22.

  1. Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kaebajaid oleks otsuste I ja II resolutsiooni punkti 3 alusel võimalik välja saata Soome, kus peaks sisuliselt läbi vaadatama nende rahvusvahelise kaitse taotlused. Kaebajad leiavad aga, et erandkorras tuleks nende taotlused läbi vaadata Eestis ning nad peavad kaebajale II parimaks seda, kui perekond ei peaks taas ümber kolima (mais 2022 saabus perekond Venemaalt läbi Soome Eestisse, kuid vaidlustatavate otsuste kohaselt peaks perekond kolima Eestist Soome). Kohtu hinnangul võib kolimine olla eriti lapsele stressi tekitav ja tuua seega kaasa põhjendamatult negatiivseid tagajärgi, mida hiljem kaebajate kasuks tehtava kohtuotsusega heastada ei saa. Samuti peaks perekond kindlasti jääma kokku. Kuigi halduskohus ei pidanud põhjendatuks kaebuseid rahuldada mh ei lapse parimaid huve ega kaebaja I töötamise võimaluse kaalutlusi arvestades, siis võivad kõrgema astme kohtud asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Seetõttu on kohtu hinnangul mõistlik säilitada praegune olukord, kus kaebajate perekond saab elada Eestis. 22.
  2. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada määral, milles see on vajalik isiku õiguste esmaseks kaitseks. Kohtu hinnangul piisab otsuste I ja II resolutsiooni punkti 3 täitmise peatamisest (

§ 251lg 1 punkt 1) kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni.

Asja materjalidest nähtub, et kaebajate perekond tuleb Eestis ise toime, sh nad ei ela varjupaigataotlejate majutuskeskuses, vaid Tallinnas korteris. Seega ei ole vajalik peatada otsuste I ja II kehtivust, et kaebajatele säiliks rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. Riigikohus on ka 13.11.2020 määruses nr 3-20-349 (punkt 12.1) selgitanud, et miinimumstandardi isiku sotsiaalsete garantiide kohta ajal, mil väljasaatmine on edasi lükatud, näeb ette direktiivi 2008/115/EÜ art

  1. Vältimatu sotsiaalabi (toit, riietus, ajutine majutus) andmise kohustust sätestava sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 8 on kohaldatav ka ajutiselt Eestis viibiva välismaalase suhtes (vt SHS § 5 lg 5).
  2. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei välista, et kaebajad lahkuvad Eestist iseseisvalt. See ka ei keela Eestist lahkumist Soome, et kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused vaadataks seal kiiremas korras sisuliselt läbi.
  3. Esialgne õiguskaitse kohaldub viivitamatult (

§ 252lg 3).

Lähtuvalt Riigikohtu 11.11.2019 määrusest nr 3-19-681 (punkt 12) märgib kohus, et käesoleva otsusega antava esialgse õiguskaitse saab vaidlustada apellatsioonkaebusega selle esitamise tähtaja jooksul (

§ 181lg 1).

Kui vastustaja leiab, et esialgne õiguskaitse tuleb viivitamatult tühistada, on alati võimalik esitada tühistamise taotlus sõltumatult apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast

§ 172

korras kuni edasikaebuse esitamiseni otsuse teinud halduskohtule ja pärast edasikaebe esitamist kõrgemale kohtule.

§ 253

lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 25.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebajate I-III menetluskulud jäävad kaebajate kanda. 26. Kooskõlas rahvusvahelise kaitse menetluses kehtiva konfidentsiaalsuse nõudega asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel kaebajate nimed ja sünniajad tähemärgiga (

§ 175lg 3). 11

(12)(allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.