lg 1 p.p 1, 7 järgi üldmenetluses; Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi Roman Vassiljev, isikukood: 38305300278, kodakondsuseta, emakeel vene keel, xxxharidusega, elukoht: xxx, asukoht: XXX, xxx, käesolevas kriminaalasjas isik kahtlustatavana kinni peetud alates 18.08.2021.a. kell 02:10, alates 19.08.2021.a kohaldatud tõkend vahistamine tähtajaga kuni 18.10.2021.a, 15.10.2021.a pikendatud tõkendit vahistamine kuni 18.12.2021.a, 16.12.2021.a pikendatud tõkendit vahistamine kuni 18.02.2022.a; • 26.03.2015.a Harju Maakohtu poolt
lg 1 (alates 23.12.2013.a kvalifitseeritud
lg 1 järgi) järgi karistatud vangistusega 2 aastat,
lg 2 p.p 1, 4 järgi karistatud vangistusega 4 aastat,
järgi karistatud vangistusega 6 kuud;
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust,
lg 1 ja
64 lg 1 moodustati liitkaristus 20.01.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistusega ning loeti kergem karistus (Harju Maakohtu 20.01.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistus 3 kuud ja 27 päeva vangistust) kaetuks raskeima kärsitusega, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust;
lg 2 alusel suurendati mõistetud Kriminaalasja number Kohtukoosseis Rahvakohtunikud Sekretär Tõlgid Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Varasem karistatus Kaitsja Toimunud kohtuistungid karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 10 kuud ja 7 päeva vangistust, karistusaja alguseks loeti 01.09.2014.a;
-2 lg 1 alusel kohaldati vara laiendatud konfiskeerimist ning konfiskeeriti 300.- eurot; Vandeadvokaat Gennadi Kull 02.02.2022.a. kell 09:28 kuni kell 09:38 11.03.2022.a kell 10:03 kuni kell 14:02 31.03.2022.a kell 09:59 kuni kell 13:03 06.04.2022.a kell 13:00 kuni kell 14:12 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st § 381 lg 6 § 126 lg 3 p.p 1, 2, 4; § 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §dest 311-313, § 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3;
§dest 56 lg 1; § 68 lg 1; TsMS § 428 lg 1 p 3 ning § 429 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Roman Vassiljev
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) aastat. 2. Juhindudes
lg 1 lugeda Roman Vassiljevile karistuseks mõistetud 6 (kuue) aasta pikkuse vangistuse karistusasja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 18.08.2021.a.
MS § 126 lg 3 p 2 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn olev asitõend ja nimelt: punase käepidemega nuga (pakend nr 26) (25.08.2021.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 21ATH11965) konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
Menetlus kohtus, menetlusosaliste seisukohad ja uuritud tõendid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi edastas 14.01.2022.a kohtule süüdistusakti üldmenetluses. Kohus andis süüdistatava Roman Vassiljevi 04. veebruaril 2022.a. koostatud määrusega üldmenetluses kohtu alla (kd I tl 8-10). Kriminaalasja arutati kohtuistungitel 02.02.2022.a., 11.03.2022.a, 31.03.2022.a ja 06.04.2022.a. Süüdistatav Roman Vassiljev 11.03.2022.a toimunud kohtuistungil end teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, märkides, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, kuid nii nagu talle tegu ette heidetakse, ta oma süüd ei tunnista (kd I tl 7, kd II tl 52-64, 53, 71-82, 90). 06.04.2022.a toimunud kohtulike vaidluste käigus ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi asus seisukohale, et kohtus uuritud tõenditega on Roman Vassiljevi süü temale inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud, süüdistatava poolt toime pandu on õigesti kvalifitseeritud
118 lg 1 p.p 1, 7 järgi. Prokurör tõdes, et käesolevas kriminaalajas ei ole vaidlust selles, et kuritegu aset leidis, vaidlus puudub kuriteo ajas ja kohas, vaidlustatud on üksnes teo toimepanemise viisi ja Roman Vassiljevi tahtlust, nimelt on kaitsja asunud seisukohale, et Roman Vassiljev tegutses hädakaitseseisundis, millisega prokurör ei nõustunud. Prokuröri hinnangul on Roman Vassiljevile etteheidetud kuriteo toimepanemise objektiivne külg tõendatud häirekeskusesse tehtud kõne salvestise ja selle kohta koostatud vaatlusprotokolliga, kust on näha helistamise aeg 18.08.2021.a kell 01.56 ning kiirabi kutsumine xxx korterisse. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milline tõendab kuriteojälgede, s.o verejälgede ja teo toimepanemise vahendiks olnud noa leidmist sündmuskohalt, kinnitades selliselt sündmuskohta. Sama aega ja kohta tõendavad ka tunnistajate F ja P ütlused, aga ka meditsiinidokumendid. Kohtu tähelepanu juhiti sellele, et ka süüdistatav ise on kinnitanud teo toimumist just eelnimetatud ajal ja kohas. Yi surma aega tõendavad prokuratuuri hinnangul IdaTallinna Keskhaigla epikriis ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt, mille kohaselt 21.08.2021 kell 10.00 alustati ajusurma protokolli ning surmlõpe fikseeriti 21.08.2021 kell 14:30. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi kohtulike vaidluste käigus märkis, et samuti puudub vaidlus teo toimepanijas, seda, et teo pani toime just Roman Vassiljev, kinnitas märgitud fakti tunnistaja F, samuti on Roman Vassiljev suhtes koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning protokollid tema ning ta riiete läbivaatus. DNAekspertiisi tulemused seovad Roman Vassiljevit kuriteo sündmuskohaga. Süüdistatav ise ei eitanud kohtus, et ta kannatanule vigastuse tekitas. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas 4 kriminaalasjas vaidlus ka kuriteo toimepanemise vahendis, koostatud on sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajana on üle kuulatud P ning kuriteo toimepanemise vahendit on kirjeldanud ka süüdistatav ise. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör märkis kohtulike vaidluste käigus, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et keegi oleks teo toimepanemist pealt näinud, tunnistaja F nägi alles tagajärgi. Kriminaalasja menetluse käigus teostati surnu kohtuarstlik ekspertiis, koostatud on ekspertiisiakt, millise kohaselt kannatanu surma tekke põhjuseks oli torke-lõikehaav, milline oli tekitatud terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) vasakule poole ülakõhu piirkonda. Vaieldamatult on saabunud kõige raskem tagajärg, Y on surnud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisist nr E207992 nähtub, millises seisundis kannatanu peale kuriteo toimepanemist oli. Eeltoodud tõenditega on prokuröri hinnangul üheselt tuvastatud Yl eluohtliku tervisekahjustuse esinemine ning asjaolu, et surm saabus just selle sama eluohtliku tervisekahjustuse ehk kõhu piirkonnas oleva torke-lõikehaava tagajärjel. Kõiki eelnimetatud tõendeid koostoimes analüüsides on prokuratuuri hinnangul tõendatud Roman Vassiljevi poolt Yi löömine 17.08.2021.a ööl vastu 18.08.2021.a enne kella 01.56 Tallinnas xxx asuvas korteris üks kord noaga kõhtu, millega Roman Vassiljev põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ja mille tagajärjel saabus surm. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi asus seisukohale, et antud kaasuses esineb olukord, kus süüdistatava tahtlus on ulatunud lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni, s.h just nimelt kõhuõõnde ulatuva haava põhjustamiseni ja siseorganite vigastamiseni, kuid mitte surma saabumiseni. Raskete tervisekahjustuste tekitamise tahtlusest annab aimu piirkond, kuhu löök on tehtud. Kriminaalasjas uuritud tõendid kinnitavad vaieldamatult, et kannatanut löödi noaga kõhtu. Prokurör pööras kohtu tähelepanu Roman Vassiljev antud ütlustele selles osas, et viimane on märkinud, et tema hinnanul läks nuga kannatanu kehasse kuskil 6-7cm ja just maksa piirkonda ehk kõhtu. Roman Vassiljev avaldas ülekuulamisel, et ta mõtles, et ta saab selle suure noaga kannatanut kuidagi tõsiselt vigastada ning sai ka aru, et ta võis vigastada siseorganeid. Seega Roman Vassiljev teadis, et kõhuõõnes paiknevad siseorganid ning et nuga läks 6-7cm kannatanu kehasse ning selle tagajärjel võisid saada vigastada siseorganid ning tagajärjed võivad olla tõsised. Siseorganite paiknemine kõhuõõnes ning fakt, et nende vigastused võivad olla eluohtlikud on sellised asjaolud, mida võib pidada üldteadaolevaks. Prokurör pidas oluliseks teadmist, et käesolevas kaasuses teo toimepanemise vahend - nuga ei ole läinud kuidagi juhuslikult kannatanu keha sisse, vaid Roman Vassiljev tegi konkreetse löögiliigutuse. Tegemist ei olnud juhusliku vehkimisega ega õnnetusega, vaid tahtliku ja teadliku löögiga kannatanu pihta. Löök kinnitab tahtluse olemasolu. Löök ei juhtu kogemata, vaid see on inimese tahtele allutatud tegevus. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Roman Vassiljev sai küll aru kiirabi vajadusest, kuid kohe seda ei kutsunud ehk ta lasi sündmuste ahela enda kontrolli alt välja ning teadis, et rasked tagajärjed saabuvad ja nö nõustus nendega. Kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna prokuratuuri hinnangul alust arvata seda, et Roman Vassiljev poleks ette kujutanud põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel, ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi on veendumusel, et Roman Vassiljev pani eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise toime kavatsetusega. Süüdistatav haaras teadlikult noa ja tegi tahtliku löögi kannatanule kõhtu. Ta teadis, et teist inimest noaga kõhtu lüües võib tekkida ka eluohtlik tervisekahjustus ja ta pidas sellise tagajärje saabumist võimalikuks. Samuti asus prokurör seiskohale, et ettevaatamatuse vormidest esineb praegusel juhul kergemeelsus. Roman 5 Vassiljev mõistis, et teise inimese noaga kõhtu löömisel võib õnnetult saabuda ka kannatanu surm. Samas viitavad tõendid, et tal võis esineda lootus tagajärje saabumist vältida. Kohtulike vaidluste käigus ringkonnaprokurör märkis, et tema ei nõustu sellega, et Roman Vassiljev oli hädakaitse seisundis. Kui Roman Vassiljev oleks tegutsenud hädakaitses, siis oleks ta seda koheselt väljendanud, et kannatanu ründas teda, ta pidi ennast kaitsma, teostas kaitset noaga ning nüüd on vaja ruttu kiirabi. Kui olukord oleks olnud selline, siis poleks olnud vaja esitada mingit muud versiooni. Ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi asus seisukohale, et Roman Vassiljevi ütlused teo toimepanemise põhjuse ja teo toimepanemise viisi detailide osas ei ole usaldusväärsed. Tõele vastab tema ütlustest see, et ta lõi Yi noaga, kuid kõik muu noaga löömist puudutav, ei ole usaldusväärne, süüdistatava ütlused hädakaitseosas ei vasta tõele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid prokuröri hinnangul ei esine. Riiklik süüdistaja asus seisukohale, et Roman Vassiljev tuleb süüdi tunnistada
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistada teda 7 aasta pikkuse vangistusega,
lg 1 alusel arvata viimase karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda Roman Vassiljevi karistusaja alguseks 18.08.2021.a. Kuna kannatanu loobus tsiviilhagist, siis prokurör taotles kohtult jätta see läbi vaatamata. Süüdistatava Roman Vassiljevi kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull asus kohtulike vaidluste käigus seisukohale, et tema hinnangul kohtus uuritud tõendite põhjal leidis kinnitust, et Roman Vassiljevi ja Yi vahel oli konflikt, mille põhjustas Y rünnakuga Roman Vassiljevile. Kaitsja märkis, et Roman Vassiljevi selgituse kohaselt tarbisid nad koos Yga alkoholi. Y pikemat aega töötu ning seetõttu veetis oma aega enda äranägemist mööda. Yi isa sõnade kohaselt kuritarvitas poeg alkoholi. Roman Vassiljev selgituse kohaselt olid tal Yga oma vennast paremad suhted. Nii Vassiljevi kui ka tunnistaja F selgituste kohaselt oli Y heatahtlik, heasüdamlik ja sai kõigiga läbi. Olles küllalt tarvitanud alkoholi läks Y magama, seda kinnitavad nii tunnistaja F kui ka tunnistaja K. Tunnistaja K tunnistuse kohaselt, kes elab Vassiljeviga samal korrusel, juhtumi õhtul ei kuulnud ta Vassiljevi korterist tulenevat lärmi. K käis samal õhtul Vassiljevi korteris ning nägi toas magavat meest. Materjalidest nähtuvalt oli selleks Y. Roman Vassiljevi selgituse kohaselt soovides magaval Yl kohendada tekki ja patja, äkitselt aga lõi Y talle maniküürkääridega. Löök tabas otse silma. Löök sattus silmamuna ja silmakoopa vahele. Tänu sellele jäi Roman Vassiljevi silm terveks. Lööke oli rohkem kui üks. Kohtumaterjalidest on näha, et Vassiljevil on tõesti näol punetavad täpid, mis Roman Vassiljevi selgituse kohaselt on samuti tekitatud samade maniküürkääride poolt. Roman Vassiljev selgitas, et peale esimest lööki kaotas ta mõneks ajaks nägemise. Süüdistatava ütlustele tuginedes märkis kaitsja, et Y jätkas rünnet, mida Roman Vassiljev püüdis peatada, haarates Yi käest, milles olid maniküürkäärid, kuid Y jätkas vaba käega Roman Vassiljevi löömist. Roman Vassiljev on selgitanud, et ta vaatas Yi silmadesse ning nägi, et need on äraolevad. Ta ei olnud kunagi sellist Yi näinud. Päästmaks end Yi löökidest, mis tekitasid nii valu kui ka maniküürkääride löökidest tervisekahjustusi, haaras Vassiljev ettejuhtuva noa ning torkas sellega Yi keha tüvesse, eelnevalt ette valimata kohta. Löögi tagajärjel Y taltus. Roman Vassiljev ja F nähes, et Yl tuleb verd hakkasid koheselt osutama talle esmaabi. Roman Vassiljev helistas koheselt ka häirekeskusesse. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull hinnangul Roman Vassiljev osas ei ole leidnud kinnitust
Kohtu tähelepanu juhti teadmisele, et Roman Vassiljev selgitas, et ta tegutses enesekaitse seisundis ja tema ainus mõte oli pääseda Yi ründest. Koheselt peale ründest vabanemist ja märgates, et Yi kehalt tuleb verd hakkas Roman Vassiljev tegelema koos Fga esmaabi andmisega. Veritseva haav kaeti salvrätikutega, kuna Y oli end täis roojanud, siis tegeleti ka tema tagumiku pesemisega ning nähes, et Yi olukord ei parane kutsuti välja ka 6 kiirabi. Kaitsja leidis, et Roman Vassiljevi esmane teade hädaabile, et mees tuli juba haavatuna tuppa oli tingitud hirmust ja šokist juhtunu pärast. Kuna oli enne juhtumit joodud palju alkoholi, siis alkoholi mõjul ei suutnud Roman Vassiljev adekvaatselt käituda. Roman Vassiljevi sõnul oli ta sellel päeval ja ka eelnevatel päevadel tarvitanud ohtralt alkoholi. Roman Vassiljev kuulati kohtueelsel uurimisel üle hetkel, kui ta ei olnud adekvaatne ning sellest johtuvalt olid ka tema poolt antud ütlused luululised. Kaitsja leidis, et 18.08.2021.a. Roman Vassiljevi poolt antud ütlused on vastuolus kriminaalmenetlusõigusega ning seetõttu nad on kohtukõlbmatud. Seetõttu erinevadki Roman Vassiljevi poolt 28.12.2021.a. antud ütlused, mil tal enam ei olnud alkoholijoovet, ütlustest, mis olid antud olles alkoholijoobest tingituna ebaadekvaatses olekus. Seetõttu tuleb lugeda Roman Vassiljevi poolt 28.12.2021.a. antud ütlused saaduks seadusega kehtestatud korras ja need tuleb lugeda usaldusväärseteks. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et Yi ja Roman Vassiljevi vahel oleks olnud enne vahejuhtumit riid või muu konflikt. F, kes oli samal ajal toas, ei kuulnud ei kolinat ega kõrgendatud toonidel sõnelust. Roman Vassiljevi sõnade kohaselt kestis juhtum suhteliselt lühikest aega. Seega on Roman Vassiljevi ütlused kaitsja hinnangul tõesed ja usaldusväärsed ning tuleb lähtuda asjaolust, et Roman Vassiljev tõrjus Yi õigusvastast rünnet enda vastu. Kohtu tähelepanu juhiti sellele, et Yl olid ründerelvana kasutuses maniküürkäärid, millega ta tekitas Roman Vassiljevile torkehaavu. Kaitsja leidis, et Roman Vassiljev kasutas ründe tõrjumiseks ainsat antud olukorras kiirelt kättesaadavat vahendit ning ei kasutanud valitud vahendit rohkem, kui tõrjeks oli vaja. Roman Vassiljev oli tõrje teostamisel hirmul oma tervise pärast ning seetõttu tegutses kiirelt ning läbimõtlematult. Ta sai noa kätte ning torkas sellega Yi valimatult ettejuhtuvasse kehapiirkonda. Roman Vassiljevi ütluse kohaselt sisenes nuga Yi kehasse umbes 6 cm sügavusele. Peale lööki Y lõpetas koheselt ründe ning Roman Vassiljev koos Fga hakkasid koheselt talle esmaabi osutama. Eeltoodust lähtuvalt taotles süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull kohtulike vaidluste käigus Roman Vassiljev talle inkrimineeritud kuriteos, mis on kvalifitseeritud
lg 1 p.p 1, 7 järgi õigeks mõista ja kõik menetluskulud jätta riigi kanda (kd II tl 87-97). Süüdistatav Roman Vassiljev oma viimases sõnas 06.04.2022.a asus seisukohale, et kahjuks ei ole talle kunagi antud võimalust väljendada kahetsust. Kui ta oleks teadnud, kus elavad kannatanu vanemad, siis ta kirjutaks neile kirja vabandusega, kuid ta süüd praktiliselt selles ei olnud. Roman Vassiljev kinnitas, et ta ei tea, kuidas see juhtus. Ta tol hetkel ei kontrollinud oma käitumist. Tolle hetkeseisuga ma oli ta raskelt haige, tal on 23 aastat juba XXX, sel hetkel ta vaevaliselt liikus. Tuleb välja, et ta süü seisneb selles, et tema – Roman Vassiljev ei surnud ära, kuna Y oleks ta reaalselt ära tapnud. Nagu joomahulluses, mis tal oli. Roman Vassiljev kinnitas, et ta ei valeta siinkohal mitte ühtegi sõna. Alguses jah, oli tal temaga kokkulepe, et kellelgi poleks probleeme, seepärast rääkis ta niimoodi. Pärast rääkis ta ikkagi tõde, kui talle teatati, et Y on surnud. Roman Vassiljev palus kohtult, et teda ei karistataks, ta väga kahetseb, et niimoodi juhtus (kd II tl 97 pöördel). Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus menetlusosaliste taotlusel ja nõusolekul kriminaalasjas järgmised tõendid: • • • Häirekeskusse tehtud kõned 1 CD plaadil, kõnede kohta koostatud asitõendite vaatlusprotokollid (kd I tl 39-48); 18.08.2021.a Põhja prefektuuri kriminaalbüroo vanemkriminalist A. Õunpuu koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 1 DVD-R plaadi fototabelitega (kd I tl 49-56); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 23.8.2021.a järelpäringu AS Ida – Tallinna Keskhaiglale Y ravidokumentide väljastamiseks ja AS Ida – Tallinna 7 • • • • • • • • • • • • • • • • • • • Keskhaigla vastuse päringule, millega edastati menetlejale Y suhtes koostatud epikriis nr E207992, millises on fikseeritud kannatanule tekitatud vigastused ning fakt, et kannatanu suri 21.08.2021.a kell 14:30 (kd I tl 57-66); Surnu Y suhtes koostatud surnu kohtuarstlik ekspertiisiakti nr 21E-AOS0038/437 ja ekspertiisimaksumust kinnitava tõendi (kd I tl 67-84); F suhtes 18.08.2021.a koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli sh kahtlustatava õiguste ja kohustuste vene keelse deklaratsiooni ja deklaratsiooni tõlke (kd I tl 85-92); F suhtes 18.08.2021.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kd I tl 93); F suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikakeskuse vanemkriminalist K. Puks 18.08.2021.a koostatud isiku läbivaatuse protokolli sh protokolli juures olevad fototabelid (kd I tl 94-114); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikakeskuse kriminalist M. Kilk 19.08.2021.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juures olevad fototabelid (kd I tl 115-128); Roman Vassiljev suhtes 18.08.2021.a koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli sh kahtlustatava õiguste ja kohustuste vene keelse deklaratsiooni ja deklaratsiooni tõlke (kd I tl 129-136); Roman Vassiljev suhtes 18.08.2021.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kd I tl 137); Roman Vassiljev suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikakeskuse vanemkriminalist K. Puks 18.08.2021.a koostatud isiku läbivaatuse protokolli sh protokolli juures olevad fototabelid (kd I tl 138-161); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikakeskuse kriminalist M. Kilk 19.08.2021.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juures olevad fototabelid (kd I tl 162-172); DNA ekspertiisiakti nr 21E-GE0949 ja ekspertiisimaksumust kinnitava tõendi (kd I tl 173-183); F suhtes 25.08.2021.a koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse (kd I tl 184-186); Roman Vassiljev suhtes väljastatud Karistusregistri väljavõtte (kd I tl 187-188); Roman Vassiljev suhtes koostatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.03.2015.a kohtuotsuse nr 1-14-7032 väljavõtte (kd I tl 189-192) Roman Vassiljev suhtes koostatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.03.2019.a kohtumääruse tema Harju Maakoht 26.03.2021.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7032 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta (kd I tl 193-195); Tõendi Roman Vassiljevi 2020.a maksustatava tulu kohta (kd I tl 196); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.10.2021.a päringu Põhja – Eesti Regionaalhaigla SA psühhiaatriakliinikule Roman Vassiljev tervist puudutavate andmete väljastamiseks (kd I tl 197-198); SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla 28.102.2021.a vastuse päringule (kd I tl 199-200); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.10.2021.a päringu SA Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliinikule Roman Vassiljev tervist puudutavate andmete väljastamiseks (kd II tl 1-2); Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku 26.10.2021.a edastatud vastuse päringule (kd II tl 3-4); 8 • • • • • • • Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.10.2021.a päringu SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikule Roman Vassiljev tervist puudutavate andmete väljastamiseks (kd II tl 5-6); Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 28.10.2021.a edastatud vastuse päringule (kd II tl 7-8); Roman Vassiljev suhtes 19.08.2021.a koostatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtumääruse nr 1-21-5648 tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise osas (kd II tl 9-11); Roman Vassiljev suhtes 08.09.2021.a koostatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse nr 1-21-5648 tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise muutma jätmise osas (kd II tl 12-15); Roman Vassiljev suhtes 15.10.2021.a ja 16.12.2021.a koostatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtumäärused nr 1-21-5648 tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine tähtaja pikendamise osas (kd II tl 16-22); Roman Vassiljev suhtes koostatud süüdistusakti punktis nr 6 märgitud asitõendite ja nende asitõendite asukoha kohta koostud asitõendi üleandmise – vastuvõtmise aktid ning muu dokumentatsiooni (kd II tl 23-32); Roman Vassiljevile kriminaalasja kohtueelses menetluses riigi õigusabi andmisega seotud dokumentatsiooni sh kaitsjatasu taotlused (kd II tl 33-50); Kohtuotsuse motiivid Kohus, ära kuulanud süüdistatava Roman Vassiljevi selgitused, kannatanute ja tunnistajate ütlused, ringkonnaprokuröri Kelly Kruusimägi ja süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull seisukohad, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale jõudmist põhjendab kohus järgmiselt. Roman Vassiljevit süüdistatakse selles, et tema lõi ööl vastu 18.08.2021.a enne kella 01:56 Tallinnas xxx asuvas korteris mistahes raskusega tervisekahjustuste, sh eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil Yi üks kord noaga kõhu piirkonda, oma tahtliku tegevusega pani Roman Vassiljev toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule ning sama tegevusega põhjustas ettevaatamatusest Yi surma.
lg 1 p.p 1, 7 kohaselt on kriminaalkorras karistatav raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja kui sellega on kaasnenud surm. Kohus tõdeb, et puudub vaidlus kuriteo toimepanemise ajas ja kohas. Fakt, et Roman Vassiljevile etteheidetud kuriteosündmus leidis aset ööl vastu 18.08.2021.a kella 01:56 ajal on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Kohtule on tõendina esitatud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse vanemuurija L. Lilleste koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja vaatlusprotokolli tõlge, millises on fikseeritud süüdistatava Roman Vassiljevi poolt tehtud kõne Häirekeskusesse 18.08.2021.a kella 01:56 ajal (kd I tl 41-47, 48). Protokollist nähtub, et märgitud kuupäeval ja kellaajal on meesterahvas (kohtumenetluse käigus tuvastatud Roman Vassiljev) helistanud Häirekeskusesse ning andnud teada, et xxx aadressile tuli ta juurde sõber, kellel on kõhus nuga. Häirekeskusesse tehtud kõnes helistaja selgitab, et küllatulija on üleni külm, higine, kuid hingab ning ta palub saata sündmuskohale kiirabi (kd I tl 53). Süüdistatav Roman Vassiljev kinnitas süüdistatavana ülekuulamise käigus, et tema helistas Häirekeskusesse ja palus kiirabi aadressile xxx, Tallinn. Veel kinnitab kuriteo toimepanemise kohta ja aega Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo vanemkriminalist A. Õunpuu koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ning digitaalsele andmekandjale salvestatud fototabelis olevad fotod (kd I tl 9 49-56). Märgitud tõendist nähtub, et kuriteo toimepanemise kohaks on olnud aadressil xxx, Tallinn asuv korter (vt fototabelites fotod nr 1-4). Teostatud sündmuskoha vaatlusel lisaks sündmuskoha kirjeldamisele, kriminaalasja menetleja fotografeeris sündmuskohta, sündmuskohast tehtud fotod paigutati fototabelitesse ja fototabel talletati digitaalsele andmekandjale. Sündmuskohas tehtud fotodelt on üheselt näha, et eelpool märgitud kuupäeval, teostatud menetlustoimingu kella 02:52 ajal korteris xxx, Tallinn leiti kuriteo toimepanemise jälgi ja nimelt verejälgi korteris (vt fototabelites fotod nr 6-8, 16, 29, 32-34), verejälgi korteris olnud riietusesemetelt ja voodipesult, rätikutelt (vt fototabelites fotod nr 18-22, 25, 27-28 3031, 46-47, 75-79), samuti leiti ja võeti sündmuskohalt kaasa kuriteo toimepanemise vahendi kahtlusega esemed – noad, (vt fototabelites fotod nr 92-93, 96-100, 101-111). Tunnistajana üle kuulatud F kinnitas, et konflikt Roman Vassiljevi ja Yi vahel toimus Romani juures (kd II tl 60), süüdistatav Roman Vassiljev on kohtus kinnitanud, et tema elukoht on xxx, Tallinn (kd II tl 52 pöördel). Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud tõendites sisalduvast teabest saab teha ühese järelduse selle kohta, et süüdistuses fikseeritud kuriteo toimepanemise koht ja aeg on õigesti tuvastatud. Kohus hinnangul ei ole vaidlust ka selles, et kannatanu Yi ning süüdistatava Roman Vassiljevi vahel tekkis ööl vastu 18.08.2021.a enne kella 01:56 konflikt, mille käigus Roman Vassiljev kasutas Yi suhtes füüsilist vägivalda. Seda fakti kinnitavad kohtu hinnangul nii kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistaja F kui ka süüdistatav Roman Vassiljev ise, seda vaatamata sellele, et ta oma süüd talle etteheidetud kuriteo toimepanemises ei tunnista (kd II tl 53, 59 pöördel – 62 pöördel, 75 pöörde – 82). Nii on tunnistaja F kohtus kinnitanud, et tema tekkinud konflikti pealt ei näinud, sest magas sel ajal, kuid Roman ajas ta üles ning ütles talle, et rahustas natuke Yt noaga maha, kuna Y oli teda kääridega silma löönud (kd II tl 60 pöördel). Kuriteo toimepanemise ajal olid korteris Roman Vassiljev, Y ja F. Seda kinnitavad lisaks ütlustele ka tunnistaja F ja süüdistatava Roman Vassiljev suhtes 18.02.2021.a kahtlustatavana
lg 1 järgi toimepandud kuriteo kahtluse tõttu koostatud isikute kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (kd I tl 85-92, 126-136) Enne seda, kui F korterisse jõudis, käis selles korteris ka naaber, tunnistajana üle kuulatud K (kd II tl 74-75). Nii on K andnud ütlusi selles, et ta läks 17.08.2021.a õhtu poole oma naabri Roman Vassiljevi juurde selleks, et paluda, tal mitte suitsetada rõdul, mis asub K toa kõrval. Tunnistaja märkis kohtus, et tema koputas uksele, sisenes Roman Vassiljevi korterisse, kus ta oli maksimaalselt 2-3 minutit ja seal korteris oli veel üks meesterahvas. Korteris ta mingeid verejälgi ei näinud, kedagi ta rohkem korteris ei näinud (kd II tl 76 pöördel ja 75). Tunnistajana üle kuulatud F on kinnitanud, et kui tema hilisõhtul Roman Vassiljevi juurde jõudis, olid korteris Roman ja Y. Seega on tõendatud, et kuriteo toimepanemise hetkel olid korteris vaid need kolm isikut. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selles, et F oleks võinud tekitada kannatanu Yle raske tervisekahjustuse. Kohus tõdeb, et tunnistaja F seotust kuriteo toimepanemisega välistab tema suhtes 18.08.2021.a koostatud isiku läbivaatuse protokoll ning selle juurde lisatud fototabel (kd I tl 94-114). Sellest tõendist nähtub, et 18.08.2021 kell 03.20 ajal teostatud läbivaatuse käigus ei fikseeritud Fl vigastusi või jälgi, mis võiksid viidata vägivalla kasutamisele kannatanu suhtes. Kohtueelsel uurimisel kogutud tõendeid analüüsides on Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse vanemuurija L. Lilleste pidanud 25.08.2021.a võimalikuks prokuratuuri loal lõpetada kriminaalasjas menetlus F suhtes ja jätkata menetlust teise kahtlustatava Roman Vassiljevi suhtes koostades sellekohase määruse (kd I tl 184-186). Kohtule on tõendina esitatud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikagrupi kriminalist M. Kilk koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 10 19.08.2021.a on asitõendina vaadeldud 18.08.2021.a tunnistaja F seljas olnud verist T-Särki ja musta värvi retuuse. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati T-särgil verekahtlast määrdumist, samuti tuvastati verepositiivseid tulemusi retuusidel, kuid kohus ei välista, et tunnistaja riided võisid saada verega kokku hetkel, kui ta oma sõnade kohaselt läks Yi juurde ja hakkas temalt verd pühkima (kd II tl 61). Tunnistaja F on selgitanud, et tema jõudis Romani juurde alles öösel pärast kella kahteteist, ta oli alkoholi joobes ning nad hakkasid edasi koos Romaniga viina jooma. Y magas rõdu kõrval oleval diivanil, oli ka tõenäoliselt purjus (kd II tl 60 ja 60 pöördel). Kohtu hinnangul tunnistaja sellekohaseid ütlusi toetab nii tema kui ka süüdistatava suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollid, millistest nähtub, et nii tunnistaja Fl, kui ka süüdistatava Roman Vassiljevil tuvasti menetlustoimingut läbi viidud menetleja poolt 18.08.2021.a kella 02:05 ja kella 02:06 ajal alkoholi joove 2,62 mg/l kohta (kd I tl 93, 137), samuti nähtub käesolevas kriminaalasjas sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelis välja toodud fotodelt nr 37, 40-42 – tühjad viinapudelid, seega on tõendatud, et kuriteo sündmuskohal võidi tarvitada alkoholi. Tunnistaja F märkis, et Roman Vassiljevi poolt kuriteo toimepanemise ajal ta magas ning seetõttu ta miskit ei kuulnud ega näinud enne, kui Roman ta üles ajas. Võttes arvesse tunnistajal tuvastatud rasket alkoholijoovet, ei saa välistada, et ta võis magada ja toimuvat mitte kuulda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis seaksid kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-100-15 p 17 on juhitud tähelepanu sellele, et küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (Vt osutatud otsus asjas nr 31-1-131-13, p-d 11–12). F kohtus antud ütlused on järjepidevad, vastuoludeta, ei prokurör ega kaitsja ole seadnud kahtluse alla tunnistajana antud ütluste usaldusväärsust, tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist taotletud ei ole. Tunnistajana on üle kuulatud P (kd II tl 62 pöördel, 63 ja 63 pöördel). Märgitud tunnistaja näol on tegemist Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikuga, kes kohtuistungil kinnitas, et tema kannatanu ja süüdistatavaga puutus kokku üksnes tööalaselt 4-5 kuud tagasi. Kuigi tunnistaja ei mäletanud juhtunu täpset kuupäeva, andis ta detailseid ütlusi selle kohta, kuidas ta tööülesannet täites läks korterisse, kus oli Roman, sündmuskohal oli ka kiirabi. Korterisse minnes oli seal Roman, üks naisterahvas ja meesterahvas, kes oli põrandal selili. Tunnistaja P kinnitas kohtus, et Romani esimene versioon toimunust oli selline, et talle tuli külla sõber, kes oli juba noahaavaga, kuid naisterahvas, kes oli korteris väitis, et kui tema korterisse jõudis, siis Roman oli seal juba koos kannatanuga, seda, kuidas kannatanu oli oma vigastused saanud, seda naisterahvas öelda ei osanud. Tunnistaja P märkis kohtus, et ta vaatas korteris olnud kannatanu jope üle ja jopes torkehaava ei olnud, trepikojas ühtegi verepiiska ei olnud. Kraanikausis nägid nad nuga, mis oli veretaolise ollusega koos, Roman ütles, et oli sellega ulukit lõiganud, pärast hakkas rääkima, et oli kannatanul mingeid paiseid seljalt lõiganud (kd II tl 62 pöördel, 63-63 pöördel). Kohtu hinnangul tunnistaja P kohtus antud ütlusi saab pidada usaldusväärseks, tunnistaja antud ütlused on detailsed ning haakuvad käesolevas kriminaalasjas teiste menetluslikes tõendites sisalduva teabega. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelite fotodelt nr 4-6, millised on digitaalsel kujul talletatud DVD-R plaadile k.a sündmuskoha 11 vaatlusprotokollist, et xxx kortermaja koridoris verekahtlaseid jälgi ei leitud, verejälgi leiti üksnes korterist seest. Samuti ei tuvastatud kannatanu musta värvi nahktagilt vigastusi, lõikejälgi vt sündmuskoha asitõendi vaatlusprotokolli fototabelitesse lisatud fotod nr 54-59, millised võiksid viidata Roman Vassiljev poolt sündmuskohal tunnistajale P ning süüdistatava poolt Häirekeskusesse teada antud juhtunu osas antud selgituste tõepärasusele. Märgitust tulenevalt kohtul puudub alus kahelda tunnistaja P poolt kohtulikul uurimisel antud ütluste usaldusväärsuses, sellist kahtlust ei ole tõstatanud ka süüdistatava kaitsja ega prokurör. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Roman Vassiljevi kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull asunud seisukohale, et tema kaitsealusele ei ole võimalik ette heita
lg 1 p.p 1, 7 kuriteo koosseisule vastavat tegu, kohus sellega ei nõustu.
lg 1 p.p 1, 7 objektiivse külje tuvastamiseks on vaja tuvastada kas isik, kes selle teo toime pani, tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse ning kas tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel saabus kannatanu surm. Vaatamata sellele, et süüdistatav Roman Vassiljev end temale etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ei ole, on ta kohtus kinnitanud, et tema siiski süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas võttis noa ja torkas sellega natuke kannatanut, tegi seda ta seetõttu, et Aleksandr lõi teda umbes 5 korda, 1 kord kääridega. Temal hakkas tööle enesekaitse funktsioonid, ta kannatus katkes. Roman Vassiljev kinnitas, et ta haaras noa, ta ise ka ei saanud aru, kuidas ta seda tegi, lihtsalt võttis selle ja hakkas lööma, torkas natuke kannatanut. Siis ta sai aru, et võib selliselt viimast vigastada, viskas noa tahapoole (kd II tl 77 pöördel). Kohus tõdeb, et süüdistatav on oma kaitseargumendid rajanud versioonile nagu tema oleks olnud kannatanut surmavalt rünnates hädakaitseseisundis ja nimelt seetõttu, et kannatanu ründas teda ja ta pidi end kaitsma. Kohus süüdistatava avaldatud kaitseversiooniga ei nõustu kuna süüdistatava poolt nii kohtus, kui ka kohtueelses menetluses selle sisulisi selgitusi ei toeta ükski käesolevas kriminaalasjas kogutud isikuline ega dokumentaalne tõend. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav Roman Vassiljev on kohtueelse uurimise ja kohtumenetluse ajal esitanud mitmeid versioone juhtunu asjaolude kohta. Esmalt on ta Häirekeskusesse tehtud kõnes ja kohale tulnud politseipatrullile väitnud, et kannatanu juba tuli korterisse noahaavaga, hiljem on ta andnud ütlusi selle kohta, et enne, kui tema kannatanut noaga ründas, ründas kannatanu teda kääridega. Kohtu hinnangul on süüdistatava selgitused juhtunu kohta olnud ebajärjekindlad ja tema kohtus antud ütlused eneskaitsest on ennast õigustavad ning antud ilmselgelt eesmärgiga pääseda võimalikust eesoodatavast karistusest toimepandu eest. Kohus leiab, et Roman Vassiljev ütlusi on võimalik arvestada üksnes osa, milles nad riimuvad teiste asjas olevate tõenditega ja nimelt arvestab kohus süüdistatava ütlusi selles, et enne kuriteo toimepanemist tundis ta kannatanu Yi, koos tarvitati tihti alkoholi ning viina tarvitati koos vahetult enne kuriteosündmust ning et just tema – Roman Vassiljev oli selleks isikuks, kes kannatanut noaga lõi. Muus osas jätab kohus süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused tõendikogumist välja. Riigikohtu Kriminaalkolleegium 28.05.2014.a otsuses kriminaalajas nr 3-1-1-131-13 p 12 on selgitanud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta 12 üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Kohus tõdeb, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatava kohtueelses uurimises ja kohtulikul uurimisel antud ütlused vastuolus, vastuolude põhjuseid ei ole süüdistatav suutnud kohtule arusaadavalt selgitada. Versioon sellest, et kannatanu ise palus tal tõtt mitte rääkida, enne kui teadvuse kaotas, ei ole eluliselt usutav. Kohtu hinnangul juhul, kui tõepoolest oleks noaga löömisele eelnenud kannatanupoolne rünne küünekääridega, oleks selle versiooni esitamine algusest peale olnud süüdistatava positsioonilt kõige kasulikum, kuid seda Roman Vassiljev ei teinud. Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, kõrvutades süüdistatava ja tunnistajate ning kohtus üle kuulatud ekspert Andreas – Christian Hade poolt antud ütlusi, kannatanu Y tuvastatud tervisekahjustuste olemust ja hulka, asub kohus seisukohale, et Roman Vassiljev poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused ei haaku teiste tõenditega, ning tema ütlusi tuleb pidada ebausaldusväärseks osas, mis puudutab kuriteo sündmuste kulgu, sealhulgas kannatanupoolset rusikaga ja kääridega rünnakut Roman Vassiljev suhtes, samuti süüdistatava väidet selles, et ta üksnes torkis kannatanut noaga. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on vaadeldud Roman Vassiljev kinnipidamisel, temal seljas olnud lühikeste varrukatega triiksärk Tommy Hilfiger (kd I tl 162-165). Seda, et tegemist oli Roman Vassiljev seljas olnud triiksärgiga kinnitab viimase suhtes koostatud isiku läbivaatus protokoll ning selle juurde lisatud fototabelites sisalduv teave (kd I tl 138-161, 162172). Nendest tõenditest nähtuvalt võeti Roman Vassiljevi seljas olnud veremäärdumisega särgilt puuteproove, samuti võeti puuteproove süüdistatava kätelt ja küünealustelt ning vasakul jala suurel varbal olevast veresarnase aine määrdumisest. Samuti on puuteproove võetud veel triibuliselt rätikult veresarnase aine määrdumiselt ja sündmuskohalt leitud noalt, mis edastati DNA ekspertiisi (kd I tl 173-183). DNA ekspertiisiakti ekspertavamuses kajastatud tulemuste pinnalt saab üheselt väita, et Roman Vassiljevil oli puutumust kuriteo sündmuskohaga ning temale süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisega (ekspertiisiakt nr 21E-GE0949) (kd I tl 173-183). Kohtu hinnangul on ebausaldusväärsed ka Roman Vassiljev poolt antud ütlused tema poolt kannatanu suhtes kasutatud ründe intensiivsuse osas. Kohtus on süüdistatav kirjeldanud nagu tema oleks kannatanut üksnes noaga kergelt torganud, et teda maha rahustada. Kannatanu Yi vigastuste kohta on kogutud mitmeid tõendeid, mida kohus allpool refereerib. Nimelt on käesolevas kriminaalasjas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt 23.08.2021.a tehtud päring AS Ida – Tallinna Keskhaiglale kannatanu Y ravidokumentide väljastamiseks (kd I tl 57-58) ning Ida – Tallinna Keskhaigla on politseile väljastanud kannatanu Yi ravidokumendid ja epikriisi ajast, mil patsient viibis ravil AS Ida – Tallinna Keskhaigla intensiivraviosakonnas 18.08.2021.a kuni 21.08.2021.a (kd I tl 59-66). Nii nähtub koostatud haigusloost, et Y saabus hagilasse 18.08.2021.a. kell 03:22, tal tuvastati lahtine – kõhu, selja alaosa ja vaagnahaav, kõhuseina lahtine haav s.t kannatanul oli noahaav ülakõhus. Kannatanul esines südameseiskus, ta taaselustati, kannatanul esines äge posthemorraagiline aneemia, äge neeruinsufitsients, täpsustamata neeruinsufitsients, muu septitseemia, täpsustamata septitseemia, peaasju muud haigusseisundid, peaaju turse, märgitud vigastused võis põhjustada kokkupuude noaga. Märgitud epikriisis on detailselt kirjeldatud kannatanu Yi ravi ning seda, et kannatanu suri 21.08.2021.a kell 14:30 haiglas (kd I tl 59-66). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 21E-AOS0038/437 nähtub, et kannatanu Y surma põhjuseks on olnud kõhukelmeõõnde tunginud torke – lõikehaav vasakul pool ülakõhul koos ristikäärsoole kinnisti ja peensoole ülaosa vigastusega ning verevalumitega vigastusi ümbritsevates pehmetes kudedes, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), millest elustamise järgselt kujunes välja äge neerupuudulikkus, septitseemia, peaajuturse ning peaajufunktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine. Surnu 13 kohtuarstlikus ekspertiisiaktis ekspert kinnitab, et Yi surm saabus 21.08.2021.a kell 14.30. Ekspertiisi käigus leidis tuvastamist fakt, et kannatanu Yl surma põhjustanud kõhukelmeõõnde tungiv torke – lõikehaav vasakul pool ülakõhus oli eluohtlik tervisekahjustus, teised temal esinenud vigastused ei olnud eluohtlikud. Samuti antakse teada, et kannatanu surma põhjustanud torke – lõikehaav vasakul pool ülakõhul võis olla tekitatud 18.08.2021.a löögist torke – lõikevahendiga lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist, nahaalune verevalum vasakul õlavarrel ja nahamarrastus vasakul sääre-köprusel oli tekitatud mõnevõrra hiljem, võimalik, et haiglaravi käigus seoses hooldusvõtete rakendamisega või haige transportimisega. Ekspertiisi teostanud eksperdi hinnangul kannatanul surma põhjustanud torke – lõikehaav on tekitatud terava vägivalla toimel laagist torke – lõikevahendiga (näiteks noaga) vasakule poole ülakõhu piirkonda (kd II tl 67- 84). Harju Maakohtu Tallinnas kohtumajas 31.03.2022.a toimunud kohtuistungil kuulati eksperdina üle Andreas – Christian Hade – eksperdi, kes on koostanud ka Yi suhtes koostatud eelnevalt märgitud surnu kohtuarstiliku ekspertiisiakti nr 21E-AOS0038/437. Kohtus ekspert kinnitas ekspertiisiaktis antud arvamust ning märkis, et tema hinnangul kannatanu Yi surma põhjuseks saab lugeda noa torget, mis vigastas kannatanu vasakul pool ristikäärsoole kinnistit ja peensoole ning verevalumitega vigastusi pehmetes kudedes. Samuti selgitas ekspert, et verekaotusšoki tingib verekaotus ning verekaotusšokiga kaasneb südame veresoonkonna ringe puudulikkus, kui süda ja veresoonkond pole võimeline enam keha vajalikul määral verega varustama (kd II tl 71-74). Kohus ei sea kahtluse alla eksperdi poolt kohtus antud selgitusi tema poolt läbi viidud ekspertiisi käigus tuvastatud, selle kohta koostatud ekspertiisiaktis välja toodud asjaolude ning tuvastatu tõepärasuse ja usaldusväärsuse osas. Kohtuliku uurimise käigus on nii süüdistatav, tema kaitsja kui ka prokurör saanud esitada küsimusi eksperdi poolt koostatud ekspertiisiaktis avaldatu osas ning kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis väljatoodu alusel üheselt võimalik aru saada, millega tekitati kannatanule 18.08.2021.a kehavigastus, mis tõi kaasa kannatanu surma 21.08.2021.a (vt. surnu ekspertiisiakt nr 21E-AOS0038/437 p.p 1, 2, 8, kd I tl 67-84). Kohus tõdeb, et käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Roman Vassiljev tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse tema kodus olnud punast värvi plastikust käepidemega noaga, millise noa üldpikkuseks tuvastati 210 mm, noa teraosa pikkuseks 183 mm, vt ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevat fototabelit fotod nr 100-106. (kd I tl 49-55, sh DVD-R plaat tl 56). Märgitud noalt võeti DNA ekspertiisi määramiseks puuteproove ning teostatud DNA ekspertiisi (vt DNA ekspertiisiakt nr 21E-GE0949) käigus tuvastati noalt kannatanu Yi DNA (ekspertiisiakti punkt nr 1), märgitust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et just seda nuga saab pidada kuriteo toimepanemise vahendiks. Kohtu hinnangul Roman Vassiljevile etteheidetud tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohus tõdeb, et käesolevas kohtuasjas oli vaidlus selles, kas süüdistatav viibis hädakaitseseisundis. Süüdistatav ja kaitsja on taotlenud süüdistatava õigeksmõistmist lähtudes asjaolust, et Roman Vassiljevile süüks arvatav tegu ei ole õigusvastane, kuna ta enda tervise kahjustamise ja surmahirmus tõrjus vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele, kahjustades kannatanu õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire.
lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetult või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Riigikohtu praktika kohaselt hädakaitse jaguneb esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüvede vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva 14 säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (
) hädaseisundist (
Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Roman Vassiljev on kohtus andnud ütlusi selles, et kannatanu teda kääridega ründas, torgates need süüdistatavale silma alla, läkisid silma sisse, kus on silmamuna, kus on pealuu ja tal hakkas verd tulema, samuti, et kannatanu lõi teda vasaku käega pähe vastu otsmikku ja kõrva pihta (kd II tl 80). Kohus märgib, et kuriteo sündmuskohal ühed maniküürkäärid küll olid (vt. sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeleid nr 49-50), kuid antud käärid asuvad toas oleval laual. Kohtus ülekuulamisel rääkis süüdistatav, et käärid olid kannatanul käes veel ka siis kui nad olid juba püsti ja tema kannatanu kätt kinni hoidis. Kohtu hinnangul ei ole see usutav, et kannatanu oleks pärast kääridega ründamist need ilusasti kapi peale tagasi asetanud. Kohtu hinnangul on süüdistatav, teades, et kannatanu magamisaseme lähedal olid käärid, kasutas seda teadmist kaitseversiooni loomisel, kuid tegelikult kannatanupoolset rünnet ei toimunudki. Kohtule on tõendina esitatud Roman Vassiljev suhtes 18.08.2021.a kell 03:38 koostatud isiku läbivaatuse protokoll ning märgitud protokolli juurde on lisatud ka fotod, millistel on fikseeritud Roman Vassiljevil peale tema kinnipidamist, vahetult peale tema poolt kuriteo toimepanemist, tal esinenud füüsilised vigastused (kd I tl 138-161). Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati Roman Vassiljevil vasaku silma välinurga juures kuivanud veresarnase ainega kaetud 4 mm suurune pindmine vigastus (fotod nr 5, 9-11). See vigastus ei haaku kohtu hinnangul Roman Vassiljevi poolt kirjeldatud kannatanu ründetegevusega – kannatanu lõi talle kääridega silma sisse, silma allosas, kus on pealuu, mõnda aega ei näinud ta üldse, verd ja tükike lihst oli kääride otsas konksu peal (II kd tl 80). Kohtu hinnangul ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid, mille pinnalt võiks jaatada kannatanupoolse ründe toimumist. Samuti on süüdistatav kohus märkinud, et kannatanu lõi teda kääridega huulde (kd I tl 80), isiku läbivaatusprotokollis menetleja süüdistatava kirjeldatud vigastusi temal tuvastanud ei ole, samuti ei nähtu kirjeldatud vigastusi süüdistatavast tehtud fotodelt, millised on lisatud fototabelitesse isiku läbivaatusprotokolli juurde. Kõike eelpool öeldut kokku võttes leiab kohus, et puuduvad tõendid selle kohta, et Roman Vassiljev 18.08.2021.a enne kella 01:56 kannatanut ühel korral kööginoaga lüües oleks olnud hädakaitseseisundis
Samuti ei ole püstitatud kaitseversiooni ega kogutud ka ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatava ja kannatanuga samas toas viibinud F elu või tervis oleks ohus olnud. Kohtuliku uurimise käigus on kannatanut üldjuhul iseloomustatud rahuliku inimesena, kes tarvitas küll sageli alkoholi, kuid ei olnud vägivaldne. Kohtule on teada, et tunnistaja F Roman Vassiljevi poolt kuriteo toimepanemise ajal magas ja ärkas alles siis, kui süüdistatav ta üles ajas. Kannatanutena on üle kuulatud Yi vanemad - ema L ja isa Y (kd II tl 53 pöördel – 57 pöördel). Mõlemad kannatanud on kohtus kirjeldanud oma poega kui rahumeelset inimest ning seda isegi siis, kui ta juhtus alkoholi tarvitama. Kohus peab kannatanute kohtumenetluses antud ütlusi usaldusväärseteks ja võtab arvesse andmaks hinnangut kannatanu iseloomuomadustele. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull on seadnud kahtluse alla kannatanu Yi poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuse selles osas, kas tema poeg kuritarvitas alkoholi või mitte - jaatades kannatanupoolset alkoholi kuritarvitamise võimalikkust kohtueelses menetluses ja 15 eitades seda kohtumenetluses, kuid kohtu hinnangul kannatanu Y kohtueelses uurimises ja kohtulikul uurimisel antud ütluste erinevus ei ole sellise kaaluga ega mõjuga, millise esinemine tingiks ütluste tõendikogumist välja jätmist (kd II tl 56-57). Kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud, et kannatanu Y oma ema ja isaga koos ei elanud ning igapäevaselt viimane oma vanematega ei kohtunud, kuid vaatamata sellele suhtles ta ema ja isaga telefoni teel tihedalt. Kohus tõdeb, et tõenäoliselt on märgitud asjaolust tingituna avaldas kannatanu Y oma teadmist sellest, kuidas tema poeg alkoholi tarvitamisesse suhtus. Kohus peab vajalikuks märkida, et kannatanu poolt igapäevane alkoholi tarvitamine ei ole antud asjas määrava tähtsusega. Tõendamist ei ole leidnud süüdistatava kaitseversioon kannatanupoolsest rünnakust kääride ja kätega. Kohtu hinnangul ei viita ka kannatanute L ja Yi poolt kohtus antud ütlused sellele, et kannatanu Yl oleks tavaks võimalikke tekkinud konflikte lahendades kasutada vägivalda. Märgitu tähendab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et Roman Vassiljev või temaga ühes ruumis viibinud tunnistaja F oleks olnud hädakaitseseisundis, kuna ei ole tõendatud kannatanupoolset rünnet ei Roman Vassiljevi ega ka F suhtes. Kuna kohus on tuvastanud, et süüdistataval ei tekkinud hädakaitseseisundit, siis ei ole ka hädakaitset ning kohtul puudub vajadus hakata analüüsima süüdistatava väidetavat kaitsetegevust ja selle vastavust väidetavale ründele. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendite pinnalt on üheselt tuvastatud süüdistatavale Roman Vassiljevile etteheidetud
lg 1 p.p 1, 7 objektiivne koosseis, sealhulgas ka põhjuslik seos toimepandud teo ning saabunud tagajärje vahel. Isikule saab
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritavat tegu ette heita ja teda selle eest karistada üksnes siis, kui süüdlase tahtlus oli tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikooseisule (
Hinnates eelpool välja toodud tõendites sisalduvat teavet kogumis asub kohus seisukohale, et Roman Vassiljevil oli temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas kannatanuga tekkinud konflikti käigus soov lahendada tüli selliselt, et tekitada kannatanule Yle kehavigastusi, juhul kui ta ei oleks seda soovinud, valinuks ta muu mooduse tekkinud tüli lahendamiseks. Kuid süüdistatav Roman Vassiljev pidas vajalikuks kannatanut rünnata tema tervist kahjustaval viisil, lüües Yi ühel korral noaga kõhu piirkonda, põhjustades selliselt viimasele kõhukelmeõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool ülakõhul koos ristikäärsoole kinnisti ja peensoole ülaosa vigastustega ning verevalumitega vigastusi ümbritsevates pehmetes kudedes, mille tõttu tekkis kannatanul äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), millest omakorda kujunes elustamise järgselt välja äge neerupuudulikkus, sepitseemia, peaajuturse ning peaajufunktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine, mis aga on eluohtlik tervisekahjustus. Kohus asub seisukohale, et Roman Vassiljev lüües noaga kannatanut kõhupiirkonda, pidi aru saama, et sellise teoga võib ta suure tõenäosusega viimasele tekitada eluohtliku tervisekahjustuse, sest üldteadaolevalt inimese kõhupiirkond on elutähtis piirkond ning selles piirkonnas asuvad elutähtsad organid. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Roman Vassiljev lõi kannatanut noaga ühel korral, vaatamata sellele, et süüdistatava tegevus ei olnud intensiivne (vaid üks löök), kuid see tõi kaasa kannatanu surma. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et Roman Vassiljev pani temale etteheidetud teo toime tahtlikult s.t tema tahtlus on ulatunud lisaks tervisekahjustuste tekitamisele ka eluohtliku seisundi põhjustamiseni, kuid mitte kannatanu surma saabumiseni ning tema tegevus on olnud teadlik, kuid Roman Vassiljev on kergemeelselt arvanud, et kõige raskemat tagajärge, kannatanu surma ei saabu. Käesolevas kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud fakt, et süüdistatav Roman Vassiljev üritas peale kuriteo toimepanemist kannatanut abistada, pannes kannatanu haavale 16 koos tunnistaja Fga peale sidemeid ja rätikuid, samuti süüdistatav kutsus kannatanule kiirabi, vaidlust selles osas ei ole. Ekspert on aga selgitanud, et abi ei kutsutud koheselt. Noaga löömine on tahtlik käitumisakt ja seetõttu saab ka käesoleval hetkel teha ühese järelduse, et Roman Vassiljev pidi tagajärje saabumist tahtma või vähemalt möönma.
lg 3 järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul süüdistatavale etteheidetud kuritegu on kvalifitseeritud õigesti
Kohus ei ole tuvastanud Roman Vassiljev suhtes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistus
lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
järgi on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega. Kohtul ei ole kahtlust selles, et Roman Vassiljev on süüdiv, teda ei vaeva raske psüühikahäire
p 2 või p 5 mõttes, mis takistanuks tal kuriteo toimepanemise ajal oma tegudest aru saada ning oma tegevust lähtuvalt oma tahtmistest, soovidest, vajadustest ja tähelepanekutest sihipäraselt juhtida. Kohus tõdeb, et viimasel on tuvastatud sotsialiseerunud käitumishäire ning ta on SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas viibinud psühhiaatrilisel statsionaarsel ravil 02.09.2020.a. seetõttu, et viimasel on diagnoositud mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäired, kuid vaatamata sellele ei anna see kohtu hinnangul põhjust kahelda tema süüdivuses (kd I tl 197-200). Seega ei tuvastanud kohus süüdistatava Roman Vassiljevi süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 p.p 1, 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja - kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles – või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri – üldpreventsiooni kaalutlusest tulenevalt. Hinnates Roman Vassiljevi süü suurust
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, märgib kohus, et süüdistatav lõi Yi ühel korral noaga kõhupiirkonda, mille tulemusel sattus ohtu kannatanu elu ning mille tagajärjel Y mõned päevad hiljem haiglas suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid on süüdistatava süü keskmisest madalam. Kehtiva kohtupraktika kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks ei ole mitte paljasõnaline kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus ning kohus peab hindama, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kohtuliku uurimise lõpusirgel süüdistatav on avaldanud kahetsust, nimelt oma viimases sõnas palus Roman Vassiljev kohtult, et teda ei 17 karistataks, märkides, et ta kahetseb, et sedasi juhtus (kd II tl 97 pöördel). Kohtu hinnangul Roman Vassiljev kohtuliku uurimise käigus avaldatud kahetsus on pealiskaudne, viimane kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus on välja mõelnud erinevaid versioone sellest, kuidas ja miks selline tegu toime sai pandud. Süüdistatav kahetseb sündmust kui sellist, mitte aga oma tegu ega saabunud tagajärge. Teo ja saabunud tagajärje osas Roman Vassiljev siirast kahetsust avaldanud ei ole. Samuti pole avaldanud kahetsust kannatanu vanemate ees. Märgitust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et Roman Vassiljev puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud,
lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohus arvestab Roman Vassiljevile karistuse mõistmisel tema isikut. Süüdistatav on karistusregistri andmete kohaselt varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, see on tõendamist leidnud kohtutoimikus oleva karistusregistri väljavõtte ja varasemate kohtulahenditega (kd I tl 187-195). Kohus tõdeb, et Roman Vassiljevile varasemalt mõistetud karistuste kohaldamine ei ole suutnud mõjutada teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohtule hindamiseks esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et Roman Vassiljev on varasemalt süüdi mõistetud ja teda on karistatud mh Kar§ 214 lg 2 p.p 1, 4 ja § 142 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, seega on ta ka varem toime pannud kuritegusid, millised on seotud vägivallaga. Sellest võib teha järelduse, et süüdistatavale võibki olla omane kalduvus vägivallale, mis on kohtu jaoks isikut negatiivselt iseloomustavaks asjaoluks. Käesolevas kriminaalasjas on kohtule lisaks karistusregistri väljavõttele ning varasemale kohtuotsusele Roman Vassiljevi isikut iseloomustavateks tõenditeks esitatud tõend isiku maksustatava tulu kohta, millest nähtuvalt 2020.a Roman Vassiljevil Maksu – ja Tolliameti andmete kohaselt sissetulekud olid vähesed ja nimelt 2020. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 250.- eurot (kd I tl 196). Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna võib arvesse võtta Roman Vassiljevi käitumises
lg 1 p 1 mõttes abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist – nimelt süüdistatav Roman Vassiljev üritas koos tunnistaja Fga kannatanule tekitatud haavast tulevat verejooksu peatada ning samuti kutsuti süüdistatava poolt kannatanule kuriteo sündmuskohale kiirabi. Karistust raskendavaid asjaolusid
tähenduses kohus tuvastanud ei ole.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks mõistes temale karistuse alla sanktsiooni keskmist määra s.o karistades
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest Roman Vassiljevit 6 aasta pikkuse vangistusega, millise kandmisaja algust hakata
lg 1 tulenevalt lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 18.08.2021.a. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et 18 karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Nagu öeldud, on Roman Vassiljevit varem kriminaalkorras karistatud. Kohtus on tuvastamist leidnud, et Roman Vassiljev on toime pannud teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, seades ohtu kannatanu elu, tegemist on raske isikuvastase süüteoga. Inimese õigus elule on põhiseaduslik õigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. Roman Vassiljev on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on inimene surnud. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ja mõistetud reaalne vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on kohus teinud süüdistatava Roman Vassiljevi taotlusel mitmeid järelpäringuid erinevatesse meditsiini – ja ametiasutustesse viimase suhtes koostatud ravi – ja meditsiinidokumentide väljastamiseks (kd I tl 4-6, 14-17, 2228, 31-
MS § 126 lg 3 p 2 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn olev asitõend ja nimelt: punase käepidemega nuga (pakend nr 26) (25.08.2021.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 21ATH11965) (kd II tl 23-24) konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulud - DNA ekspertiisi ning isiku surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamiste eest. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 654 eurot ning seda alates 01.01.2020.a s.t esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1635.- eurot. Kui sundraha suurus on tuletatav kuriteo raskusastmest ja seadusest ning selle väljamõistmine kannab endas kriminaalmenetluse üldiste kulude süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulude puhul on tegemist kuludega, mis seonduvad vahetult konkreetse kriminaalasjaga ja mille suurus(ed) on üheselt väljaarvestatavad. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiisid on kohtu hinnangul olnud kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetasid 21 süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud süüdistatavalt ka välja mõista. Käesolevas kriminaalasjas pidi kriminaalasja menetleja vajalikuks kuriteo asjaolude välja selgitamiseks määrata DNA ekspertiisi, millise teostamine läks maksma 1254.- eurot (kd I tl 182). Arvestades DNA ekspertiisi teostamise käigus võetud DNA analüüside kogust tuleb jätta süüdistatava kanda ekspertiisikulu summas 1197.- eurot, sest käesoleva ekspertiisi teostamise käigus analüüsiti 21 proovi ehk 21 analüüsiobjekti, millise ühe analüüsiühiku hind on 57.- eurot s.t põhjendatud ekspertiisimaksumuseks on 21x57. Juhindudes KrMS § 108 lg 1 DNA ekspertiisi teostamisega kaasnenud kulust summa 57.- eurot tuleb jätta riigi kanda. Antud kriminaalasjas on teostatud surnu kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21EAOS0038/437 millise maksumus on olnud 222.- eurot. Arvestades fakti, et käesolevas kriminaalasja on tõendamist leidnud, et Roman Vassiljev on pannud toime
lg 1 p.p 1, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis on asjakohane ning põhjendatud temalt välja mõista ka märgitud ekspertiisikulu. Määratud kaitsjale makstud tasudesse leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine Roman Vassiljevile kohtueelsel – ning kohtulikus uurimises on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu on ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud ning seda kogusummas 2744,40.eurot. Süüdistatavalt sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisitasude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.