← Eesti

1-13-2329/3

Obsah (7)§ 424§ 69§ 68§ 66§ 50§ 58§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2013.a Paide Kriminaalasja number 1-13-2329 Kohtunik Sirje Lahesoo Kriminaalasi E.B’e süüdistus

§ 424

järgi Menetlus Käskmenetlus E.B , isikukood XXX, elukoht xxxxx xxx xxxxx, xxxx xxxxxx xx xxxxxxxxx, kahtlustatavana kinnipeetud 24.02.2013 kell 00.48, vabastatud 24.02.2013 kell 16.20, tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 24.02. 2013, varem kriminaalkorras karista tud kahel korral, viimati 07.06.2011 Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi vangistus 1 aasta, mis asendatud

§ 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga 720 tundi, täitmise tähtaeg 24 kuud Prokurör Merike Lugna Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada E.B

§ 424

järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 13.20 eurot), so 1320.00 eurot. 1.1.

§ 68

lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuseks kinnipidamise aeg 24.02.2013, so 1 päev ehk 3 päevamäära. kahtlustatavana 1.2. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 päevamäära, so 1280.40 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot ja 40 senti) eurot. 2.

§ 66alusel mõista karistuse tasumine ositi.

2.

  1. E.B peab rahalise karistuse (1320.00 €) täitma 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, makstes iga kuu riigituludesse 106.70 eurot. 2.
  2. E.B peab rahalise karistuse maksma Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 või kontole nr 221023778606, viitenumber
  3. Selgitusse märkida „E.B, krim.asi nr 1-13-2329, rahaline karistus“.
  4. Lisakaristusena võtta E.B ’elt

§ 50lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 6 (kuus) kuud.

3.

  1. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. 3.
  2. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada E.B ’t loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  4. Välja mõista E.B ’elt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 38.40 eurot kaitsjatasu koos käibemaksuga ja 480.00 eurot sundraha. 5.
  5. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 või kontole nr 221023778606, viitenumber 2800049696 ning selgitusse märkida „E.B , krim.asi nr 1-13-2329, menetluskulud“. 5.
  6. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kriminaalasi nr 1-13-2329 EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on õigus 15 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest, taotleda et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS E.B juhtis 23.02.2013 kella 23.40 ajal Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt
  7. km-l mootorsõidukit xxxxxxxxx xxxxx xxxxx reg nr xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,95 mg/l kohta. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis E.B toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 mõttes. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad, et E.B on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi süüteo objektiivsete asjaolude kohta. E.B ’e süüd tõendavad kogumis kriminaalasjas kogutud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise, joobeseisundi tuvastamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, tunnistajate V.Vespere ja M.Peet’i ütlused ning E.B’e ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et E.B pani toime süüdistuses kirjeldatud teo ning on selle toimepanemises süüdi. E.B ’e teole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang

§ 424järgi.

Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat.

§ 58sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes arvestab kohus E.B ’e poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud. Kohus on seisukohal, et rahaline karistus prokuröri valitud määras on toimepandud süüteo tehiolusid ning süüdlase isikut arvestades põhjendatud - rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt, võimaldades süüdimõistetul samaaegselt täita ka varem määratud karistust (st teha üldkasulikku tööd) ning lisaks vähendab rahalise karistuse täitmine reaalselt süüdimõistetu käsutusse jäävaid rahalisi vahendeid, mõjudes seeläbi otseselt süüdimõistetu heaolule. Kohtu hinnangul võivad need asjaolud mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Põhjendatud on lubada E.B’el täita rahaline karistus ositi kohtu määratud tähtaja jooksul ja viisil. Arvestades, et E.B on ka varem karistatud analoogse kuriteo eest, on igati põhjendatud talle

§ 50lg 1 alusel ka lisakaristuse mõistmine, st mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ning seda tähtajaga 6 kuud. Kr

MS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. E.B’e määratud kaitsjana osales menetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu, kelle tasu on 38.40 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 480 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, st E.B. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.