järgi Menetlus Käskmenetlus E.B , isikukood XXX, elukoht xxxxx xxx xxxxx, xxxx xxxxxx xx xxxxxxxxx, kahtlustatavana kinnipeetud 24.02.2013 kell 00.48, vabastatud 24.02.2013 kell 16.20, tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 24.02. 2013, varem kriminaalkorras karista tud kahel korral, viimati 07.06.2011 Harju Maakohtu poolt
järgi vangistus 1 aasta, mis asendatud
lg 1 alusel üldkasuliku tööga 720 tundi, täitmise tähtaeg 24 kuud Prokurör Merike Lugna Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada E.B
järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 13.20 eurot), so 1320.00 eurot. 1.1.
lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuseks kinnipidamise aeg 24.02.2013, so 1 päev ehk 3 päevamäära. kahtlustatavana 1.2. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 päevamäära, so 1280.40 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot ja 40 senti) eurot. 2.
2.
3.
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 mõttes. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad, et E.B on ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi süüteo objektiivsete asjaolude kohta. E.B ’e süüd tõendavad kogumis kriminaalasjas kogutud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise, joobeseisundi tuvastamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, tunnistajate V.Vespere ja M.Peet’i ütlused ning E.B’e ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et E.B pani toime süüdistuses kirjeldatud teo ning on selle toimepanemises süüdi. E.B ’e teole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang
Asitõendeid asjas ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat.
Karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 mõttes arvestab kohus E.B ’e poolt kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud. Kohus on seisukohal, et rahaline karistus prokuröri valitud määras on toimepandud süüteo tehiolusid ning süüdlase isikut arvestades põhjendatud - rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt, võimaldades süüdimõistetul samaaegselt täita ka varem määratud karistust (st teha üldkasulikku tööd) ning lisaks vähendab rahalise karistuse täitmine reaalselt süüdimõistetu käsutusse jäävaid rahalisi vahendeid, mõjudes seeläbi otseselt süüdimõistetu heaolule. Kohtu hinnangul võivad need asjaolud mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Põhjendatud on lubada E.B’el täita rahaline karistus ositi kohtu määratud tähtaja jooksul ja viisil. Arvestades, et E.B on ka varem karistatud analoogse kuriteo eest, on igati põhjendatud talle
MS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. E.B’e määratud kaitsjana osales menetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu, kelle tasu on 38.40 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 480 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, st E.B. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.