lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav V.J isikukood: XXX; elukoht: XXX; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 27.01.2016. a Tartu Maakohtu otsusega
järgi 6 kuu vangistusega
alusel tingimisi katseajaga 1 aasta Kaitsja advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.J
lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täimisele, kui V.J ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal toimuva käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt kontrollkohustusi ja
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 19.10.
lg 2 p 2 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V.J-ile karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust - 7 kuu pikkust vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.J ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskulud kokku on 810 eurot. 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 aluseladvokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabiteenus summas 60 eurot; 2) KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot. V.J teeb käesoleval ajal juhutöid, tema sissetulekud kuus on erinevad, summad jäävad Eestis tööd tehes 400-500 eurot kuus, ta üürib elamispinda (üür + kommunaalmaksed 160 eurot), ta maksab kahele lapsele elatist, tal on elatisraha võlg. Eeltoodud põhjustel pole tal võimalik kogu menetluskulu ühekordse summana ära tasuda. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb V.J kriminaalmenetluskulude 810 eurot tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t et V.J tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (12 x 67,50 eurot = 810 eurot). V.J avaldas, et menetluskulud 67,50 eurot suudab ta iga kuu maksta. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. V.J-ile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulude sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohus nõustub sõlmitud kokkuleppega ja võtab selle kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kohus teeb otsuse KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.