Obsah (5)

§ 202§ 199§ 65§ 69§ 75

1-18-7988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2018 Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-7988 (18730000234) Kohtunik Külli Iisop Koht

§ 202

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 16.10.2018 Prokurör Diana Helila Süüdistatav K.G - ik XXX; EV kodanik; elukoht: xxxx; töötab xxxx juhutöödel; põhiharidusega; üks kehtiv kriminaalkaristus: 23.05.2017 karistatud Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi – 5 kuud ja 28 vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta; tõkend elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.G

§ 202lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (3 kuud vangistust) Tartu Maakohtu 23.05.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud ja 28 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 69lg 1 alusel asendab kohus vangistuse (8 kuud ja 28 päeva) üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus vangistuse 268 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.G allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista K.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot, s.o kaitsjatasu 210 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o igakuiste maksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
3. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus K.G süüdistatakse selles, et tema, olles 23.05.2017 karistatud Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 22.08.2017 ajavahemikus kella 11.00 kuni kella 12.00, viibides xxxx asuva maja juures, omandas K S 150 euro eest mootorratta xxxx registreerimisnumbriga xxxx, VIN–koodiga xxxx, mille väärtus 3 600 eurot, olles ise teadlik, et nimetatud mootorratta oli K S saanud süüteo toimepanemise tulemusena. Nimelt 21.08.2017 pani K S toime varguse xxxxasuva maja juurest (19.07.2018 Harju Maakohtu otsus). Seega K.G süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K.G süüditunnistamist

§ 202

lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistus ega 3 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23.05.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust, ning mõista liitkaristus 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus vangistuse 268 tunni üldkasuliku tööga ning selle tegemise tähtajaks on 1 aasta ja 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.G allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Samuti tuleb tal tasuda menetluskulud: süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 210 eurot, s.o kokku 960 eurot. Menetluskulusid on võimalik maksta ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ja kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on kokkuleppe allkirjastanud vabatahtlikult kaitsja juuresolekul ning nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist K.G ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, K.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §248 lg 1 p 5, § 249, § 311, § 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/