1-18-5277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-5277 Kohtukoosseis Heili Sepp, Pa

§ 199järgi. Ta mõistab, et Kar

S § 268 lg-st 6 tuleneb kohtu õigus muuta kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt kuriteo kvalifikatsiooni, kuid seda üksnes juhul, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. R.O leiab, et temal sellist võimalust ei olnud, sest ta sai KarS §

§ 199kvalifikatsioonidest teada alles kohtuotsuse kuulutamisel.

See on tuvastatav ka 19.06.2019. a kohtuistungi salvestisest, mistõttu palub taotleja ringkonnakohtul nimetatud salvestist kuulata. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellelegi, et talle pakuti kokkuleppemenetluses KarS § 323 ja KarS § 200 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistuseks 3 aastat ja 6 kuu pikkune tingimisi vangistust, kuid selle asemel mõisteti ta kohtuotsusega süüdi hoopis KarS §

§ 199järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kr

MS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (
4. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 3 90 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ja tuleb sellest lähtuvalt jätta läbi vaatamata. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon (ja määruskaebus) , mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või kui selle argumendid sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
6. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus. Tegu on perspektiivitu taotlustega, sest maakohtu määrus on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikas kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
7. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et R.O-le riigi õigusabi andmata jätmine on põhjendatud RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel seetõttu, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Maakohtu põhjendused (ülal määruse p 2) on kõik asjakohased. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutas Harju Maakohus 19.06.
8. a kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-18-5277 muu hulgas R.O suhtes tehtud kohtuotsuse resolutiivosa, mille kohaselt mõistis kohus R.O talle algselt esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 ja KarS § 323 lg 1 järgi õigeks ning tunnistas isiku selle asemel süüdi hoopis KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja KarS § 118 lg 1 järgi. Sõltumata sellest, kas R.O oli just 19.06.
9. a kohtuistungil võimalik end süüdistusaktis käsitlemata kvalifikatsioonide vastu kaitsta, oli tal selline võimalus varem, s.o kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus. Harju Maakohtu 16.05.
10. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt viibisid sellel istungil nii R.O kui tema kaitsja Leelo Viil ning viimane avaldas kohtuistungil ka oma seisukoha KarS §

§ 199kvalifikatsioonide kohta.

Seega ei vasta tõele R.O väide, justkui tulnuks süüdistusaktis käsitlemata kuriteo kvalifikatsioonid temale 19.06.

1. a kohtuotsuse kuulutamise kohtuistungil üllatusena.
2. Kaebaja väide, et prokuratuur nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega, pakkudes talle KarS § 323 ja KarS § 200 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkust tingimisi vangistust, ei tähenda, et Harju Maakohtu 19.06.
3. a otsus olnuks vastuolus seadusega. Maakohus ei ole seotud kuriteo kvalifikatsioonidega, millele prokuratuur viitab kokkuleppemenetluse läbirääkimiste toimumise 2 1-18-5277 ajal. Nagu maakohus juba asjakohaselt märkis, on kohtul KrMS § 268 lg- st 6 tulenevalt õigus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta (kolleegium tuvastas, et V. Ziminil oli sell ine võimalus olemas). Maakohus sedastas õigesti, et praeguseks on Harju Maakohtu 19.06.
4. a otsus nr 1-18-5277 jõustunud. Kuigi R.O vaidlustas maakohtu otsuse nii ringkonna- kui ka Riigikohtus, ei tuvastanud kõrgema astme kohtud maakohtu poolt seaduse rikkumist.
5. Maakohus on määrust tehes kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtnud ja esitanud määruses õiguspärased põhjendused, miks jätta R.O taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruskaebuses toodu ei anna käesoleval juhul alust maakohtu seisukohti ümber hinnata ja on ilmselgelt põhjendamatu.
6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium põhjendatuks alustada määruskaebemenetlust, sest pole kahtlust, et maakohus jättis R.O taotluse riigi õigusabi saamiseks antud juhul õigustat ult rahuldamata. Ringkonnakohus jätab KrMS § 326 lg -st 3 ja § 390 lg -st 1 lähtu des R.Omääruskaebuse läbi vaatamata. 3