lg 1, § 200 lg 2 p 5, 7, 9 ning § 323 lg 1 järgi ning B.J süüdistuses
lg 2 p 5, 7, 9 ning § 323 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav O.L , isikukood: XXX, määratlemata kodakondsusega, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 43 kehtivat väärteokaristust, tõkendina kohaldatud alates 16.11.2017.a elukohast lahkumise keeldu B.J , isikukood: XXX, EV kodakondsusega, emakeel: xxxx, valdab xxxx, haridus: xxxx , töökoht: xxxx, elukoht: xxxx, 3 kehtivat kriminaalkaristust, 10 kehtivat väärteokaristust, tõkendina kohaldatud alates 17.11.2017.a elukohast lahkumise keeldu Kaitsja Süüdistatava O.L-i kaitsja Leelo Viil Süüdistatava B.J kaitsja Viktoria Ivanova RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi O.L
Mõista O.L
Tunnistada süüdi O.L
Tunnistada süüdi O.L
Mõista O.L
lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristusest raskeimat ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 7 (seitse) aastat. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Mõista B.J
Tunnistada süüdi B.J
Tunnistada süüdi B.J
Mõista B.J
lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristusest raskeimat ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 15.11.2017.a kuni 17.11.2017.a, s.o 3 (kolm) päeva, kandmisele jääb 7 (seitse) aastat, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. Menetluskulud O.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p3, 4, 9; § 179 lg 1 p1 ja § 180 lg 1 alusel • • • sundraha 1 350 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1 590 eurot ekspertiiside kulud summas 270 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 1 2 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 267,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e -toimiku süsteemi kaudu koos 2 lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. B.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel • • • sundraha 1 350 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1 488 eurot ekspertiiside kulud summas 270 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 259 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e -toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda DNA-ekspertiiside tasu 1368 eurot ning sõrmejäljeek spertiisi kulu 663 eurot. Tsiviilhagi Rahuldada osaliselt A S poolt esitatud tsiviilhagi O.L-i ja B.J vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel O.L-ilt ja B.J -ilt solidaarselt A S kasuks välja 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx. Asitõendid CD-plaadid salvestistega (asuvad kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. 21.11.2017.a sündmuskoha vaatlusel võetud esemed paberkotis nr 1: pakend nr 1 purustatud mobiiltelefon xxxx, pakend nr 2 tabalukk (asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 11.07.2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. 1. Esitatud süüdistus 3 1.1. O.L süüdistatakse selles, et tema 01.08.2017 kl 22 paiku xxxx ühiskorteri koridoris tungis A S kAle, lüües teda selja tagant vastu pead raske esemega, mille põhjustas kannatanule füüsilist valu ja pealae lahtise haava. Oma tahtliku tegevusega pani O.L toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese ja tervise kahjustamise ja valu tekitamise. Samuti tema teo kaasvalitsejana kasutas vägivalda õigusemõistmises osaleja vastu koos B.J ja veel kahe isikuga: 22.09.2017 kl 21 paiku läks B.J koos kahe isikuga xxxx asuvas ühiskorteris A S tuppa, toimetas A S neid ühisköögis oodanud O.L-i juurde, kus A.S peksti grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu kättemaksuks selle eest, et A.S esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna O.L süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr xxxx. Peksmise käigus tekitati A S füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Oma tahtliku tegevusega pani O.L toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägiv A kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Samuti tema, teo kaasvalitsejana, koos B. J ja veel kahe isikuga pani A S suhtes röövimise koos raske tervisekahjustuse tekitamisega: 22.09.2017 kl 21 paiku läks B.J koos kahe isikuga xxxx asuvas ühiskorteris A S elukohaks olevasse tuppa, toimetas A S ühisköögis neid oodanud O.L-i juurde, samal ajal võttis B. J A S toast laua pealt ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni xxxx 798 euro väärtuses koos lisaaku kaitsevutlariga 89,99 euro väärtuses. Ühisköögis peksti A. S grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, kättemaksuks selle eest, et A. S esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna O.L süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr xxxx. Peksmise käigus tekitati A S füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Mobiiltelefoni äravõtmise järel, 2017 septembrikuu lõpus, korraldas O.L telefoni teel läbirääkimised B.J ja kannatanu A. S vahel, kui B. J nõudis A. S 400 eurot telefoni tagastamise eest, millega A.S ei nõustunud, vaid seejärel pöördus politseisse. Uues kuriteos kahtlustatavatena ülekuulamise järel otsustasid O.L ja B.J võltsida kriminaalmenetluses tõendeid ja lavastada kannatanu süüdi valeütluse andmises, milleks B.J toimetas kannatanule kuuluva telefoni tagasi O.L-i kätte ning viimane vastavalt kokkulepitud teoplaanile peitis ajavahemikus 17.11.2017 kuni 21.11.2017 kasutamiskõlbmatuks muudetud (purustatud) mobiiltelefoni xxxx ühiskoridori kappi, misjärel 21.11.2017 kl 16.12 teatas O.L politseiuurijale nagu ta oleks just näinud A.S telefoni sinna peitmas. Oma tahtliku tegevusega pani O.L teo kaasvalitsejana toime
lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra v Asasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, raske tervisekahjustuse tekitamisega. 1.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägiv A kasutamise kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Samuti tema, teo kaasvalitsejana, koos O.L-i ja veel kahe isikuga pani A S suhtes röövimise koos raske tervisekahjustuse tekitamisega: 22.09.2017 kl 21 paiku läks B.J koos kahe isikuga Xxxx asuvas ühiskorteris A S elukohaks olevasse tuppa, toimetas A S ühisköögis neid oodanud O.L-i juurde, samal ajal võttis B.J A S toast laua pealt ära kannatanule kuuluva mobiiltelefo ni xxxx 798 euro väärtuses koos lisaaku kaitsevutlariga 89,99 euro väärtuses. Ühisköögis peksti A. S grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, kättemaksuks selle eest, et A. S esitas seoses 01.08.2017 toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna O.L süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses nr xxxx. Peksmise käigus tekitati A S füüsilist valu ja tervisekahjustusi, põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Mobiiltelefoni äravõtmise järel, 2017 septembrikuu lõpus, korraldas O.L telefoni teel läbirääkimised B.J ja kannatanu A.S vahel, kui B. J nõudis A. S 400 eurot telefoni tagastamise eest, millega A.S ei nõustunud, vaid seejärel pöördus politseisse. Uues kuriteos kahtlustatavatena ülekuulamise järel otsustasid O.L ja B.J võltsida kriminaalmenetluses tõendeid ja lavastada kannatanu süüdi valeütluse andmises, milleks B.J toimetas kannatanule kuuluva telefoni tagasi O.L-i kätte ning viimane vastavalt kokkulepitud teoplaanile peitis ajavahemikus 17.11.2017 kuni 21.11.2017 kasutamiskõlbmatuk s muudetud (purustatud) mobiiltelefoni Xxxx ühiskoridori kappi, misjärel 21.11.2017 kl 16.12 teatas O.L politseiuurijale nagu ta oleks just näinud A.S telefoni sinna peitmas. Oma tahtliku tegevusega pani B. J teo kaasvalitsejana toime
lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra v Asasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, raske tervisekahjustuse tekitamisega. 1.
lg 1 järgi Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et O.L-i süü kannatanu suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises on tõendatud. O.L-i süüd tõendavad kohtulikul arutamisel ristküsitluse vormis ülekuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid. Kohtuistungil keeldus O.L ütluste andmisest ning seetõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel O.L-i kohtueelses menetlused antud ütlused. O.L on kohtueelses menetluses andnud ütlusi 05.10.2017.a, 16.11.2017.a ning 23.11.2017.a. 05.10.2017.a andis O.L ütlusi 01.08.2017.a toimunud episoodi kohta, mille kohaselt O.L oma süüd eitab. Süüdistatava ütluste kohaselt elab kannatanu koos A tema vastastoas aadressil xxxx.O.L-i ütluste kohaselt ta ei mäleta, millega ta tegeles 01.08.2017.a kella 22.15 ajal, samuti ei oska ta öelda , kas ta oli kodus või mitte, kuid mäletab, et tal ei ole olnud mingit füüsilist konflikti A. S, ei ole talle kAle tunginud ega löönud (II kd, tlk 9-12). Kannatanu A S andis kohtus ütlusi, et O.L on tema endine naaber . 01.08.2017.a elas ta Xxxx, kus tema vastas toas samal aadressil elas O.L. Tegemist on endise ühiselamuga, kus on igal ühel oma tuba, kuid köök, WC ja koridor on ühised. O.L elas seal korteris juba ennem ja s iis, kui nad sinna korterisse kolisid, ütles O.L neile, et ta ei lase neil sinna elama jääda. A ajas selle asja kuidagi ära ja pärast neil mingeid konflikte ei olnud, isegi mõnikord purjutati koos. Kannatanu ütluste kohaselt kutsub ta O.L Slavaks. 01.08.2017.a vaatasid nad naisega telekat, siis kustus valgus. Selle peale läks ta koridori, kus ta nägi kõrvaltoa ukse juures seismas O.L. Kannatanu küsis O.L-ilt, mis ta seal teeb. O.L nägi, et kannatanu märkas teda ja seejärel hakkas O.L tema poole liikuma ning sellele järgnes O.L-i poolt löök vastu pead mingi kõva esemega. O.L oli temast väljasirutatud käe ulatus es, kui ta kannatanut lõi. Millega O.L lõi, seda kannatanu ei näinud, kuna koridoris on pime ja aknaid seal ei ole. Kedagi rohkem peale nende kahe seal ei olnud, elukaaslane oli toas. Ka teistes ühiskorteri tubades sellel ajal kedagi ei olnud. Seda akpõhjusel, et O.L oli umbes pool tundi - tund enne löömist palunud kannatanut, et nad murraksid ühe ukse lahti, kuna O.L oli probleem naabriga, kellega tal oli vaenulikud suhted. Kannatanu keeldus sellest. Kui O.L teda lõi, siis A S haaras temast kinni, peaaegu oleks ta jalaga ära kägistanud. O.L ütles, et ära kägista mind ja hakkas karjuma, et ära tee rumalusi sind pannakse kinni, mille peale kannatanu lasi ta lahti. A S s ai aru, et seda ei ole vaja teha, oleks võinud O.L-i invaliidiks teha. Tal õnnestus O.L ära väänata, kuna O.L oli joonud ja teiseks töötas kannatanu kaksteist aastat armeerijana, tassis igapäev kaks kuni neli tonni raskusi. Kui ta O.L-ist lahti lasi, siis pani tule põlema ja läks oma tuppa. Kui politsei tuli, siis O.L oli oma toas, koridoris oli kõike kuulda, uks läks kinni ja rohkem seda lahti ei tehtud. Pärast seda vaheju htumit ta O.L-iga ei rääkinud (I kd, tlk 164-171). Asjaolu, et kannatanu kutsus politsei, kinnitab 02.10.2017.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille vaadeldavaks objektiks on kõnesalvestis, mis pärine b Häirekeskusest. Vaatlusprotokoll tõendab asjaolu, et 01.08.2017.a kell 22.15 helistas kannatanu A. S Häirekeskusesse ning palus Xxxx, kohale patrulli, kuna koridoris lõi naaber Slava 5-10 minutit tagasi talle millegagi vastu pead (I kd, tlk 51-60). 6 A S samal ajal kodus viibinud elukaaslane A S kannatanu löömise hetke ei näinud, kuid kuulis koridorist kostuvat madinat. Kohtus andis ta tunnistajana ütlusi selle kohta, et O.L on naaber xxxx tn -l. Naabrit kutsub ta Slavaks. O.L-iga olid neil suhted enne 01.08.2017.a normaalsed, konflikte ei olnud, kuid kui nad selle toa 2010.a ostsid , siis O.L ütles, et ta ei lase ne il seal elada. Kui nad sinna majja kolisid, siis O.L oli mingi peremehe G lahkarvamused ja ta üritas A ära rääkida, et ukselukud ära lõhkuda, kuid A keeldus. G kuulus kaks tuba korteris nr xxxx . Kokku on seal kuus tuba. Vjatšeslav läks G riidu ja Vjatšeslav kolis ümber teise tuppa, millega G ei ole seotud. G hakkas talle kuidagi kätte maksma, nemad ei sekkunud. Korteris nr xxxx on kõik toad hõivatud, kuid inimesed seal igapäevaselt ei olnud. 01.08.2017.a olid nad seal kolmekesi. 01.08.2017.a õhtul vaatasid nad televiisorit ning pärast kella kaheksat kustus äkki valgus ära. K oridoris on lüliti, millega saab elektrit välja lülitada. Kui A toast väljus, siis kuulis ta mingit madinat, toast väljudes nägi ta, et Vjatšeslav ja A kaklevad. Koridorist oli näh a, et A saatis Vjatšeslavi tuppa ja sealt ta enam välja ei tulnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta alguses midagi, kuid kui tuli A, siisütles, et Vjatšeslav lõi teda vastu pead. Aväänas O.L-i ära, et ta ei kakleks edasi. Tunnistaja ütluste kohaselt tähendab „väänas ära“ - peatas kakluse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli O.L purjus, sest ta joob iga päev. A oli täiesti kaine ja kutsus politsei. Pärast intsidenti oli elukaaslase f üüsiline seisund normaalne, ainult haav oli peas, pealael. Kui politsei tuli, siis kirjutasid köögis avalduse. O.L kööki ei läinud, tema oma toast välja ei tulnud, kui politsei ukse taga oli. Seal oli ainult A ja kaks politseinikku. Pärast 01.08.2017.a juhtunut nad omavahel enam ei suhelnud, konflikte ega kontakti ei olnud. O.L ei rääkinud nendega, isegi ei teretanud (I kd, tlk 172-177). Kannatanul olevat vigastust pealael kinnitas ka väljakutsele reageerinud ning kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud A M, kelle ütluste kohaselt oli ta 01.08.2017.a tööl patrullpolitseinikuna, kui neid kutsuti Xxxx tn-le, kus naabrite vahel oli kaklus ning kannatanul oli pealael kriimustus. Ründaja suruti oma tuppa, politseile ta ust ei avanud, vaid saatis neid igale poole. Ründaja sai väga hästi aru, et ukse taga on politsei. , mille kohta tunnistaja andis ütlusi, et protokollil on tema allkiri ning fotol on kannatanu, kannatanu nime ta ei mäleta. Sündmuskoht, kus nad käisid, oli ühiselamu, seal oli ühine koridor ja köök. Ta ei mäleta, kas nad kannatanu korteris käisid, mäletab, et oli koridor ja paremat kätt oli kannatanu, ründaja korter oli kannatanu korteri vastas. K ohapeal võtsi d kannatanult avalduse ja fikseerisid olukorra fotodega, ründaja sulges ennast oma korterisse raudukse taha ning nad ei pidanud vajalikuks ust lõhkuma hakata, kannatanu teadis, kes keda ründas, see oli tema naaber, isik oli tuvastatud. Nad palusid avada uks, kuid seda ta ei teinud, oli aru saada hääle järgi, et ründaja ei ole kaine. Peksjat nad isiklikult ei näinud (II kd, tlk 1-2). Patrullileht tõendab, et 01.08.2017.a kell 22.20 on politseipatrull võtnud vastu kutse Xxxx, kus kannatanut A. S löödi mingi esemega seljatagant pähe. Ründaja oli naaber, kes politseile ust ei avanud, arvatavalt joobes (I kd, tlk 66-69). Kannatanul esinev vigastus on kajastatud Tallinna Kiirabi vastuses koos kiirabikaardiga nr xxxx, millest nähtub, et 01.08.2017.a kell 22.28 jõudi s kiirabi Xxxx, kus oli korteris tüli, A. S löödi millegagi pähe, laubal marrastus. Diagnoositi pealae lahtine haav (I kd, tlk 61-62). Samuti on kannatanul esinev vigastus kajastatud 01.08.2017.a isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga, mille kohaselt on kannatanu A. S tuvastatud peas väike haav, haavast tuleb natuke verd (I kd, tlk 63-65). Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kannatanu A. S ütluste kohaselt märkas ta O.L koridoris, kes hakkas tema poole liikuma ning sellele järgnes O.L-i poolt löök vastu pead mingi kõva esemega. Kedagi teist koridoris peale nende ei olnud. Kannatanu ütlusi kinnita vad ka tunnistaja A S ütlused. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu ja tunnistaja A S 7 ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel ja on kooskõlas kirjalike tõenditega. Kannatanu ja tunnistaja A S ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et nendega haakuvad sündmuskohal käinud politseiametniku A. M ütlused. Eeltoodud tõenditega on ümber lükatud süüdistatava kohtus avaldatud ütlused selle M kohta, et tal ei ole olnud mingit füüsilist ko nflikti A. S, ei ole talle kA le tunginud ega löönud. Analüüsides osundatud tõendeid antud kuriteoepisoodis, asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab O.L-i poolt talle inkrimineeritava kehalise väärkohtlemise toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud kohtule esitatud ja kohtus uuritud kirjalike tõenditega ning kannatanu ja tunnistajate kohtus antud ütlustega, mida kohus peab usaldusväärseks, kuna need haakuvad täielikult kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud kiirabikaardiga nr xxxx ning 01.08.2017.a isiku läbivaatuse protokolliga.
objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et kõva esemega vastu pead löömine tekitab isiku läbivaatuse protokollis kirjeldatud jälgi. Arvestades, et kannatanut löödi peapiirkonda ning see tekitas kannatanule pealaele väikese haava, ei ole kohtu hinnangul ka kahtlust, et kannatanule tekitati ka füüsilist valu. Sellega pani O.L toime
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.L lõi kannatanule kõva esemega vastu pead, tekitades kannatanule sellega pealae lahtise haava, mis on fikseeritud kiirabikaardis nr xxxx ja isiku läbivaatuse protokollis. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma, et kannatanu võib tema tegevuse tagajärjel haiget või tervisekahjustusi saada. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et O.L pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
2.3. O.L-i ja B.J süüdistus
MS § 294 p 1 alusel O.L-i kohtueelses menetlused antud ütlused. O.L on kohtueelses menetluses andnud ütlusi antud episoodi kohta 16.11.2017.a ja 23.11.2017.a. 16.11.2017.a antud ütluste kohaselt ta oma süüd 22.09.2017.a episoodis ei tunnista. Süüdistatav andis ütlusi, et ta ei mäleta, kus ta viibis 22.09.2017.a õhtusel ajal, võis viibida kodus, kuid võis ka mitte. B.J tunneb ning suhtlevad omavahel 2-3 korda nädalas, kui helistavad teineteisele või saavad kokku. B.J kutsutakse veel „Mišanja“ või „Mišenka“. Seda ta ei mäleta, kas nad 22.09.2017.a Mihhailiga üksteisele helistasid või kohtusid. Seda ta ei tea, kas Mihhail A. S tundis või mitte või kas nad on 2017.a septembris-oktoobris omavahel suhelnud. Sam uti ei tea süüdistatav ka seda, et A. S 22.09.2017.a peksti, temal ei ole sellega seost. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta isiklikult näinud, kuidas A. S on kogu selle aja jooksul, mil nad seal elanud on, purjusolekus mitu korda roomanud ja kukkunud maja üldkasutatavates ruumides, köögis, tualetis jne. Süüdistatava ütluste kohaselt on temal kaks mobiili, üks Xxxx, mis on tema kasutuses ja teise, mustas korpuses xxxx, viis nädal tagasi pandimajja. 23.11.2017.a ütluste kohaselt 20 .-nda novembri ööl vastu 21.-st 8 novembrit 2017.a viibis ta kodus, Xxxx toas ja puhkas. 21.11.2017.a kella 15-ni viibis ta kodus ja tegeles oma asjadega, väljas ei käinud. Kusagil kella 15 paiku viibis ta oma toas ja kuulis, et ukse taga koridoris tekitas keegi müra ning ta vaatas läbi uksesilma. Vaadates läbi uksesilma, nägi ta koridoris A. S, kes seisis vasaku küljega tema poole oma kapi avatud ukse ees ja pani sinna midagi, mis süüdisatavale tundus mobiiltelefon. S oli vasakus käes väike tumedat värvi ese, mis sarnanes mobiiltelefoniga. Peale kella 15 sõitis ta linna omi asju ajama. Vabanedes kuskil pärast kella 16, helistas ta politseisse ja teatas eelnevast juhtumist. Kella 17.00 paiku jõudis ta koju tagasi. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta kunagi A. S kapi lukke puudutanud, samuti ei ole puudutanud ka tema mobiiltelefoni. Tema kuulis kelleltki naabritest, et sel aastal oli A. S elukaa slane joomingu käigus tema telefoni puruks löönud, S ei ole kunagi tema telefoni puruks löönud, samuti ei ole ka seda tema teinud (II kd, tlk 9-28). Kohtuistungil keeldus B.J ütluste andmisest ning seetõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel B.J kohtueelses menetlused antud ütlused. B.J on kohtueelses menetluses andnud ütlusi 16.11.2017.a ja 21.11.2017.a. 16.11.2017.a antud ütluste kohaselt süüdistatav oma süüd ei tunnista. O.L tunneb, kuna ta elas ise kunagi aadressil Xxxx . Pärast 20.07.2017.a vanglast vabanemist on ta Xxxx käinud ainult ühel korral ning see oli kuskil juuli lõpus. Kui ta O.L-iga kohtunud on, siis kas Statoili bensiinijaamas Xxxx tn-l või Coca-Cola Plaza juures. Seda ta ei mäleta, millega ta 22.09.2017.a õhtusel ajal tegeles. 2017.a septembris ja okrtoobris kohtus ta O.L-iga tihti ning ka helistati teineteisele tihti. Vjatšeslaviga kohtusid viimast korda 10.11.2017.a, kui nad käisid surnuaias, kuid telefoniga helistasid nad tihti. A. S süüdistatav ei tunne, kuid kuskil oktoobris 2017.a on O.L talle rääkinud, et mingi naaber võttis teda ette ja provotseerib, hiljem kirjutab politseile avaldusi. Veel rääkis O.L talle, et 2017.a oktoobri lõpus – novembri alguses, oli tal selle naabriga lööming olnud, mille tagajärjel naaber kukkus trepilt ja lendas A, Vjatšeslav elas seda väga üle. Samuti meenus süüdistatavale, et Vjatšeslav rääkis talle september 2017.a alguses, et see sama naaber tegi tema telefoni puruks ja Vjatšeslav aga purustas vist tema telefoni vastutasuks. Vjatšeslavi jutu järgi kukkus see sama naaber pidevalt ja vedeles purjuspäi trepikojas, seal võis teda ükskõik kes lüüa. Vjatšeslav ei ole palunud tal mitte kunagi, et ta aitaks selle naabriga probleemi ära lahendada, tema ei ole kedagi puudutanud ja ei ole kedagi peksnud. Süüdistatava ütluste kohaselt, kui tal varasemalt konfliktid olid, siis peksis tema alati lõuga, lamajaid ta kunagi ei peksa, seda enam jalaga. 21.11.2017.a antud ütluste kohaselt sai ta septembri alguses O.L-ilt teada, et naabrinaine lõhkus O.L-i telefoni ühisköögis, kättemaksuna läks O.L nende tuppa ja lõhkus esimese suvalise telefoni. Kuskil 2022 september tõi ta O.L-ile veini Statoili ning sai teada, et skandaali käigus lõhkus see naaber uuesti O.L-i telefoni. Siis kutsus naaber omale uuesti kiirabi, telefonialuse viskas aga naaber aknast välja. Siis rääkis O.L talle uuest konfliktist, et O.L lõhkus naabri telefoni, mitte et naaber lõhkus O.L-i telefoni, vaid O.L lõhkus naabri teise telefoni. O.L ütles, et see lõhutud telefon on naabri toas, pärast konflikti pani naaber telefoni enda taskusse. Kannatanut ei ole kumbki puudutanud. Peale seda kui naaber sõitis kiirabiga ära ning veetis öö haiglas, tuli ta koju tagasi ja jõi terve nädala järjest. Samuti ütles O.L, et naaber tuli koju katkise ninaga (II kd, tlk 27-48). Osaline süüdistatava ütluste arvestamine on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt juhul, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Seega on võimalik tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt (RKKKo 3-1-1- 25-15 p-d 7-8). Käesolevas menetluses puudub vaidlus selles, et O.L ja A. S olid naabrid Xxxx asuvas korteris. Samuti ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad omavahel üksteist tunnevad. Ka ei ole seatud kahtluse A, et O.L-i ütluste kohaselt kutsutakse B.J veel „Mišanja“ või 9 „Mišenka“. Lisaks ei ole ka vaidlust selles, et O.L on helistanud politseisse ning teavitanud, et kusagil kella 15 paiku viibis ta oma toas ja kuulis, et ukse taga koridoris tekitas keegi müra ning ta vaatas läbi uksesilma ja nägi, et A. S seisis oma kapi avatud ukse ees ja pani sinna midagi, mis süüdisatavale tundus mobiiltelefon. Kohtul ei ole eelnevates asjaoludes põhjust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Muus osas ei saa kohus pidada süüdistatavate ütlusi antud episoodis toimunu kohta usaldusväärseks ja tõendina arvestada, sest kohus, kõrvutades süüdistatavate eeltoodud ütluseid seoses neile esitatud süüdistusega, leiab, et neis esinevad vastuolud, need ei ole omavahel kooskõlas ning on ka vastuolus kohtu jaoks alltoodud usaldusväärsete tõenditega. Nimetatud põhjusel jätab kohus süüdistatavate ütlused, kui ebausaldusväärsed , tõendikogumist välja ning leiab, et eeltoodud süüdistatavate poolt antud ütluste eesmärgiks on vältida süüdimõistmist neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse sisust tuleneb, et 22.09.2017.a kella 21 paiku läks B.J koos kahe isikuga Xxxx asuvas ühiskorteris A S elukohaks olevasse tuppa, toimetasid A S ühisköögis neid oodanud O.L-i juurde, samal ajal võttis B.J A S toast laua pealt ära kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Xxxx, 798 euro väärtuses, koos lisaaku-kaitsevutlariga, 89,99 euro väärtuses. Nende asjade äravõtmisega seoses märgib kohus, et asjaolu, et B.J võttis A. Sle kuuluva mobiiltelefoni ja lisaaku-kaitsevutlariga ära tema ühiskorteris asuvas toas, on täielikult tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Kannatanu A S andis kohtus ütlusi, et O.L on tema endine naaber ning B.J ei ole tema tuttav, kuid tundis ta alguses ära fotoroboti järgi ja pärast kohtus nähes sai aru, et see on inimene, kes on seotud tema peksmisega.
lg -s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:
mõttes, s.o vägivalda ei kasutatud asja hõivamise vahendina ning ühtlasi on 15 vara hõivamine ja füüsilise vägivalla kasutamine eristuvad. Kohus on seisukohal, et O.L ja B.J tuleb neile esitatud süüdistuses
Vaatamata asjaolule, et kohus O.L-i ja B.J
lg 2 p -de 5, 7, 9 järgi õigeks mõistis, on nende käitumine hinnatav
lg 2 p 5, 7 , 8 ja
lg 1 p 1 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, sissetungimisega ning tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on tekitatud oht elule. Kohtus uuritud tõenditest nähtub üheselt, et süüdistuses märgitud esemed – mobiiltelefon Xxxx koos lisaaku-ümbrisega, kuulusid kannatanule, seega olid need asjad süüdistatavate jaoks võõras vara. Võttes kannatanult nimetatud asjad ära, lõpetasid süüdistatavad esemete senise valdaja valduse, kehtestades sellele uue, s.o enda valduse ning asja materjalidest selgub üheselt, et valduse üleminek oli kannatanu tahtevastane. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kannatanult asjade äravõtmine süüdistatavate poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatavad oleks soovinud esemed kannatanule tagastada, vastupidi nad eitavad igasuguse varguse toimepanemist. Seega esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta nendest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Ka ei ole antud kaasuse puhul määravaks asjaolu, et süüdistatavad on kaks kuud hiljem ühise kokkuleppe kohaselt pannud mobiiltelefoni kannatanu kappi, sest varguse koosseis oli juba täidetud ning samuti oli süüdistatava vara täielikult hävinenud. Õiguslikus mõttes on sedastatav võõra v allasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Nii O.L kui B.J teadsid, et 22.09.2017.a kannatanult võetud mobiiltelefon oli nende jaoks võõras vara, kuid vaatamata sellele võttis B.J selle laua pealt kaasa, jättes A. S telefonist kestvalt ilma. O.L-i ja B.J objektiivsest käitumisest nähtuvalt tegutsesid nad kooskõlastatult varguse eesmärgil. Seega leiab kohus, et mobiiltelefoni vargus on toime pandud kavatsetult
lg 2 mõttes, kuna süüdistatavad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja nad teadsid, et see saabub või vähemalt pidasid seda võimalikuks. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja A. S ütlustega, 14.11.2017.a ja 20.06.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega ning ekspertiisiaktiga nr xxxx, on tõendatud, et süüdistatavad O.L ja B.J tegutsesid varguse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlemad valitsesid sündmuste käiku ning on seega käsitatavad kaastäideviijatena. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub
lg -s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb
lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKK 23.05.2008. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08). Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Kuigi O.L-i ja B.J teopanus oli erinev, tegutsesid mõlemad ühiselt. Kuigi O.L ei olnud 16 isikuks, kes 22.09.2017.a õhtul käis koos B.J ja kahe menetluses tuvastamata isikuga kannatanu toas ning ei võtnud ise kannatanule kuuluvat mobiiltelefoni ära, vaid seda tegi B.J , oli O.L vägagi teadlik kannatanult mobiiltelefoni äravõtmisest ja sellest, kes selle telefoni võttis. Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et järgmisel päeval, kui kannatanu sai haiglast koju, küsis ta O.L-ilt miks tema telefon ära võeti, mille peale O.L valis enda telefonilt B.J numbri ja käskis temaga rääkida. Viimane nõudis telefoni tagastamise eest 400 eurot. Seega oli O.L teadlik sellest, et kannatanu telefon on ära võetud ja teadis, kelle käes see on. Samuti on leidnud tuvastamist, et O.L-i ja B.J ühise kokkuleppe ja teoplaani kohaselt toimetas B. J kannatanule kuuluva mobiiltelefoni O.L-ile , kes kannatanuga ühisel aadressil elades saab selle kannatanule kuuluvasse kappi panna. Asjaolu, et kannatanule kuuluv mobiiltelefon on O.L-i käes olnud, tõendab ka ekspertiisiakt nr xxxx, mille kohaselt mobiiltelefonilt leiti O.L-ilt pärinevat bioloogilist materjali, kuid mitte kannatanu ega B.J oma, mis viitab sellele, et kannatanu mobiiltelefoni on puhastatud. Samuti märgib kohus, et kuigi B.J võis ületada V. O.L-iga kokkulepitud piire, s.o lisaks A. S suhtes füüsilise vägiv A kasutamisele ka vara hõivamine, ei ole tegemist ekstsessiga, sest algsest plaanist kõrvalekaldumist on O.L vaikides aktsepteerinud ja heaks kiitnud ning hiljem ka sellele kaasaaidanud. Seega tuleb ekstsessi eitada teoplaani ebaoluliste kõrvalekaldumiste korral, millega peab kaastäideviimise puhul arvestama. Seega järeldub, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk
Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3 -1-1-93-96). Antud juhul tunnistaja A. S nägi, kuidas üks meesterahvastest võttis kannatanule kuuluva mobiiltelefoni laua pealt ning siis läksid edasi kannatanu juurde. Seega on vargus toime pandud kolmanda isiku nähes, s.o avalikult ilma vägivalda kasutamata. Kehtiv kohtupraktika sisustab
lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist analoogselt
§ga 266, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piiridega alale ebaseadusliku tungimise eest. Seega tuleb tuvastada, kas hoonesse, ruumi, sõidukisse või piiridega alale tungimine toimus valdaja tahte vastaselt; kas hoone, ruum, sõiduk või piiridega ala, kuhu süüdistatav tungis oli tema jaoks võõras ning kas sinna tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine ühiskorteris asuvasse kannatanule kuuluvasse tuppa oleks toimunud kooskõlas selle ruumi seaduslike omanike või valdajate tahtega või et süüdistatavate jaoks oleks tegemist õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Tunnistaja A. S ütlustega on leidnud kinnitust, et keegi koputas nende uksele ning kui ta ukse avas siis teda tõugati eest. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine korteritesse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annaks aluse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul süüdistatavate käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ruumi valdaja loata, mistõttu on tegemist varguse toimepanemisega, mis on toime pandud sissetungimisega.
lg 2 p 4 näeb kvalifitseeriva tunnusena ette isiku vastutuse, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. O.L-i karistusregistrist nähtub, et Harju Maakohtu 06.11.2013.a otsusega on O.L enne käesolevat süütegu, karistatud
Seega esineb õiguslik alus lugeda O.L isikuks, kes on eelnevalt toime pannud varguse. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O.L tuleb süüdi mõista
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ning B .J tuleb süüdi mõista
17 Süüdistuse kohaselt ühes asja hõivamisega peksti ühisköögis kannatanut grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu, mille käigus tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi põhjustades kõhtu suunatud löökidega kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi, mis on eluohtlik tervisekahjus, kõhuõõne kinnise vigastusega kaasnes sapipõie raske kahjustus, mille tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et süüdistatavad viibisid süüdistuses näidatud ajal Xxxx, Tallinn ühiskorteris. Asjaolu, et kannatanule tekitati tervisekahjustus on tõendatud kannatanu enda kohtus antud ütlustega, mida kohus siinkohal enam uuesti ei refereeri, kui ka tunnistaja A. S ütlustega, kes otseselt kannatanu peksmist ei näinud, kuid nägi, et kolm meest seisavad tema ümber ning kannatanu oli maas. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et pärast toimunut kutsuti kannatanule kiirabi ning oli aru saada, et kannatanut oli pekstud, kuna ta nägi pärast sapipõie kohal sinikaid ja kannatanul olid tugevad valud. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ja tunnistaja A. S ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel ja on kooskõlas kirjalike tõenditega. Kannatanu tervisekahjustused, mis olid saadud 22.09.2017.a. kella 21.00 ajal Xxxx, on tõendatud järgnevate kirjalike tõenditega. Tallinna Kiirabi vastus koos kiirabikaartidega, mis tõendab, et kiirabibrigaadid on saanud kannatanu A. S juurde kaks väljakutset: 22.09.2017.a kell 23.25 ja 23.09.2017.a kell 02.
lg 2 kohaselt loetakse isikuid kaastäideviijateks juhul, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult juhul, kui neist igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendab seejuures koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all hoidmist. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul. (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-57-10). 14.11.2017.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga leidis tõendamist, et O.L ja B.J on 22.09.2017.a sündmuse eelselt kui ka järgselt omavahel mitmeid kordi suhelnud ning viibinud sündmuskoha vahetus läheduses. Kohtu hinnangul on eelneva protokolliga kui ka kannatanu ja tunnistaja A. S ütlustega tõendatud, et B.J koos kahe menetluses tuvastamata isikuga läksid kannatanu juurde O.L-i kutsel vabatahtlikult ning eelnevalt omavahel kooskõlastatult. Sealjuures pidi kõigile olema ka arusaadav, et kannatanu juurde minnakse rääkima, mis mh pidi seisnema ka füüsilise vägiv A kasutamises, nö õpetada kannatanule, et naabritega tuleb hästi läbi saada. Arvestades 01.08.2017.a toimunud sündmusi A. S ja O.L-i vahel, kus kannatanu sai küll kerge tervisekahjustuse O.L-ilt, kuid tal õnnestus kannatanu ja tunnistaja A. S ütluste kohaselt O.L ära väänata, o n ilmne, et antud konflikt tekkis eelneva isikliku solvumise pinnalt. Seega ei olnud B.J ja kahe menetluses tuvastamata isiku kannatanu elukohta minek hetkeline impulsiivne otsus, vaid pikema arutelu tulemusel tehtud teadlik valik, millest oli võimalik kõigil kuni viimase hetkeni ka loobuda. Kuigi kohtule esitatud andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et O.L oleks sooritanud ka ise kannatu suhtes mõne löögi, on leidnud tuvastamist, et O.L on antud teo kaasvalitseja, kuna viide „ “, viitab üheselt sellele, et antud tegu on toime pandud O.L-i teoplaani alusel, kes ainsana kannatanut tundis. Vastavalt O.L-i plaanile, kutsus ta kannatanu juurde B.J , samuti menetluses tuvastamata kaks meesterahvast, kes sellega nõustusid. O.L-i teadlikku osalemist kannatanu suhtes vägivA rakendamises kinnitab ka asjaolu, et tema teopanuse tulemusel said B.J koos kahe tundmatu meesterahvaga Xxxx, Tallinn asuvasse ühiskorterisse siseneda, kuna O.L ise elab seal, mistõttu avas ta neile ukse. Lisaks viibis ta kogu pekmise aja ühiskorteris, sealjuures kannatanu kui tunnistaja A. S ütlustega on leidnud kinnitust, et ta viibis köögis ning naeris. B.J poolt kannatanu löömist ja sellega raske tervisekahjustuse tekitamist ei saa pidada viimase ekstsessiks ühisest ja kooskõlastatud teoplaanist. O.L , teoplaani väljatöötajana ning B. J-ile ja kahele tundmatule meesterahvale ukse avajana , on sellega andnud olulise teopanuse tagajärje saabumisse. Süüdistatavate ühine tegutsemine vastavalt teoplaanile tõendab ka kõigil süüdistatavatel subjektiivse külje – tahtluse olemasolu teo täideviimisel. Eelpool kirjeldatud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad vastutavad kannatanule tekitatud kehavigastuste ning seal hulgas eluohtliku kehavigastuste põhjustamise eest kaastäideviijatena, kuigi eluohtliku vigastuse põhjustanud konkreetne löök oli sooritatud B.J poolt. 19
Kaitstav õigushüve on tervis. Tervisekahjustus on inimese kehaline või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et A. S eluohtlik tervisekahjustus oli saadud löögist kõva tömbi esemega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 26 6 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ §-le 7 lg 2 p 12 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. Isiku ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt on A. S esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna esineb kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. A. S esinev tervisekahjustus põhjustab tervisehäire, mis kestab kuni 4 kuud. Sapipõie rebendi tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Seega leiab kohus, et kõhu põrutus ja sapipõie rebend on eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist oli kõhuõõne kinnise vigastusega, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. Kohtu hinnangul on süüdistatavate tegu tagajärjega põhjuslikult seotud, kuna O.L-i välja töötatud teoplaani ning süüdistatavate ühise tegutsemisega vastavalt teoplaanile, mille kohaselt süüdistatava B.J teoga – kannatanule kõhtu suunatud löögiga– tekitati kannatanule raske tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatavate tegevuses
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Seega on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul esines kõikidel süüdistatavatel tahe kannatanule kehavigastuste tekitamises. Kannatanu juurde mindi konkreetse plaaniga rakendada kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kättemaksuks 01.08.2017.a toimunud sündmuste eest.
sisustamisel kujunenud kohtupraktika kohaselt piisab raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise koosseisu realiseerimiseks subjektiivse kriteeriumina sellest, kui toimepanija tahtlus hõlmab niisuguse tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis enamohtliku tagajärje saabumiseni (03.05.2019.a RKKKo asjas nr 1-17-5883, p 9). Arutatavas asjas on tõendamist leidnud see, et A. S peksmise käigus teda kõhtu tabanud löök tekitas kõhu põrutuse ja sapipõie rebendi. Kõhuõõs on teadaolevalt elutähtis piirkond. Iga keskmine inimene saab aru, et jalaga in imest elutähtsasse piirkonda lüües tekitatakse talle kehavigastusi. Kannatanut pekstes, mõistsid süüdistatavad suurepäraselt, et nad tekitavad talle kehavigastusi ja see oligi nende eesmärk. Samuti pidid süüdistatavad kannatanut jalaga kõhupiirkonda lüües vähemalt möönma, et oma tegevusega tekitavad nad ohu kannatanu elule. Ka keskmisest väiksema arusaamisvõimega isikutele on arusaadav, et nimetatud piirkonna vigastamisel võib kaasneda oht inimese elule. Lüües kannatanut jalaga tugevajõuliselt (nii et löögiga kaasnes kõhupõrutus ja sapipõie rebend) kõhupiirkonda, pidi lööja arvestama mistahes tagajärjega, sh inimese surma põhjustamisega. Seda enam, et B.J on isikuks, keda on varasemalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest ning
ja § 117 järgi selles, et tema lõi teist isikut rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja sai aju -kolju kinnise tömp trauma koljupõhimiku murru, millise trauma tüsistusena tekkis peaajuturse koos ajutüve pitsumisega ehk eluohtlik tervisekahjustus. Seega on kohus veendumusel, et B. J varasemalt samalaadsete kuritegude eest karistatud isikuna sai aru, et tema löögid on tugevad ja võivad olla tavapärase lööja omadest ohtlikumad. Lüües sellegipoolest kannatanut ootamatult ja tugevalt kõhupiirkonda, sai süüdistatav aru ka sellest, et ta põhjustab löögipiirkonda vigastusi, kuid minnes enda sellisest tõdemusest hoolimata siiski niisuguse teo peale välja, kiitis ta sellise võimaliku tagajärje sisemiselt heaks. Ka välise teopildi alusel on võimalik öelda, et jalaga kõhtu lööjal oli eluohtliku tervisekahjustuse osas vähemalt kaudne tahtlus. Kõhupiirkonda jalaga löömise järelmid hõlmavad inimeste ettekujutuses üldjuhul ohtu elule ning üldteada on, et kõhu piirkonda 20 peetakse elutähtsaks piirkonnaks. Käesoleval juhul, pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes oleks B.J saanud loota, et jalaga kõhu piirkonda löömise tagajärjel ei teki kannatanul ohtu elule. Kohtu hinnangul tegutsesid kõik süüdistatavad peksmisega kannatanu elu ohtu seadmisel vähemalt kaudse tahtlusega. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O.L ja B.J tuleb süüdi mõista
2.4. O.L-i ja B.J süüdistus
lg 1 järgi
lg sätestatud kuriteo, s.o vägivald õigusemõistmises osaleja vastu, objektiivne külg koosneb kahest elemendist. Esiteks on vaja tuvastada vägiv alla kasutamine süüdistatava poolt ja teiseks, kas kannatanu puhul on tegemist
lg 1 nimetatud isikuga, s.o kas vägivalda on kasutatud kahtlustatava, süüdistatava, õigeksmõistetu, süüdimõistetu, tunnistaja või kannatanu vastu eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Süüdistatavatele on ette heidetud, et nemad kasutasid vägivalda õigusemõistmises osaleja vastu, s.o A. S peksti grupi poolt käte ja jalgadega kehasse ja kõhtu kättemaksuks selle, eest et kannatanu esitas seoses 01.08.2017.a toimunud ründega kuriteokaebuse ja andis kannatanuna süüstavaid ütlusi kriminaalmenetluses. Eelnevalt on leidnud tuvastamist vägivalla kasutamine, mida kohus siinkohal enam ei korda. Samuti on kohtuotsuse punktis 2.2 leidnud tõendamist, et O.L on pannud A. S suhtes toime
Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 01.08.2017.a toimunud episoodis kutsus kannatanu politsei, kuna naaber lõi talle millegagi vastu pead (I kd, tlk 51-60). Nii kannatanu, tunnistajate A. S ja A. M ütlustega kui politsei patrullilehega, on tõendatud, et 01.08.2017.a pärast kannatanu löömist käis Xxxx sündmuskohal politseipatrull, kes võttis kannatanult toimunu kohta avalduse ja fikseeris kannatanu vigastused. O.L oma toast ei väljunud ning politsei otsustas ust mitte maha murda. Kannatanu ja tunnistaja A. S on andnud ütlusi, et pärast 01.08.2017.a toimunut pole nad O.L-iga suhelnud, samuti pole ka konflikte olnud. Kannatanu ütluste kohaselt oletab ta, et füüsilist vägivalda kasutati tema suhtes kättemaksuks selle eest, et ta O.L-i ära väänas ja politseisse helistas. Samuti on kannatanu selgitanud, et neil pole O.L-iga ka juttu olnud menetlusest, mis algatati 01. augusti sündmuste põhjal, samuti ei tea ka seda, kas O.L teadis sellest, et ta politsei poole pöördus ja tegi selle juhtumi kohta avalduse. Tunnistaja A. S on kindel, et kõige taga on O.L, sest kõik see juhtus, kui kustutati tuli, nad kaklesid omavahel, A kutsus politsei ja mingi aeg O.L ootas, et nad oleksid purjus, et nad ei suudaks kuidagi reageerida ja pärast kedagi ära tunda. Kohtu hinnangul ei anna eelnev alust tõsikindlalt väita, et A. S suhtes kasutati vägivalda eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kannatanuna. Esmalt märgib kohus, et nii kannatanu kui tunnistaja A. S on selliseid väiteid esitanud oletusena ning teiseks on nii kannatanu kui tunnistaja A. S mõlemad oma ütlustes selgitanud, et O.L-iga on neil olnud konflikte ka siis, kui nad alles sinna kolisid, samuti on mõlemad andnud ütlusi, et pärast peksmist öeldi kannatanule, et naabritega tuleb sõbralikult läbi saada, mis viitab kohtu hinnangul pigem omavaheliste isiklike suhete pinnalt tekkinud konfliktile. Samuti märgib kohus, et O.L on kahtlustatavana 01.08.2017.a episoodi kohta andnud ütlusi esmakordselt alles 05.10.2017.a, s.o hiljem kui toimus
Lisaks pole kohtul mitte mingit informatsiooni ka selle kohta, millal kannatanu on 01.08.2017.a episoodis üle kuulatud. Kohtu hinnangul ei anna kriminaalasjas esitatud tõendikogum alust väita, et süüdistatav O.L oli teadlik tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusest
S on esitanud kuriteokaebuse ja andnud kohtueelses menetluses teda süüstavaid ütlusi, mistõttu puudub alus väita, et O.L 21 koos B.J- iga kasutasid vägivalda eesmärgiga maksta A. S kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Kohus ei saa teha otsus t rajades see oletustele, see oleks vastuolus KrMS § 7 lg- s 3 väljendatud põhimõttega, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Antud juhul seda sätet tuleb süüdistatavate suhtes rakendada ning O.L ja B.J tuleb nendele esitatud süüdistuses
lg 1 p 1 järgi – tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohus leiab, et süüdistatavate süülise käitumise tagajärjel kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse olemasolu on tõendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr xxxx, millega tuvastati kannatanul kõhu põrutus ja sapipõie rebend. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega, kuna esineb kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus. A. S esinev tervisekahjustus põhjustab tervisehäire, mis kestab kuni 4 kuud. Sapipõie rebendi tõttu osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine (I kd, tlk 77-82). Kuigi eelnevaga on tõendamist leidnud raske tervisekahjustuse tekitamine süüdistatavate poolt , leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi saamata jäänud tulu osas on tõendamata. Esiteks märgib kohus, et kohtule esitatud epikriisi nr xxxx/xxxx kohaselt on kannatanu viibinud kaks voodipäeva haiglarav il diagnoosiga soole paralüütiileus ehk halvatussoolesugus ja songata soolesulgus, sooleliited koos ummistusega. Sellest tingituna on talle väljastatud ka töövõimetusleht 05.12.2017.a kuni 10.12.2017.a (I kd, lk 184-189). Nimetatud diagnoos ja selle alusel väljastatud töövõimetusleht ei ole kohtu hinnangul seotud süüdistatavate poolt kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse tekitamisega, kuna selle kohta pole epikriisis mitte ühtegi sellesisulist viidet. Kohtule esitatud isiku ekspertiisiaktist nähtub , et seoses süüdistatavate poolt raske tervisekahjustuse tekitamisega on kannatanu viibinud haiglaravil 10.14.10.2017.a, sh on talle 11.10.2017.a teostatud operatsioon – sapipõie kirurgiline eemaldamine, kuid selle ajavahemiku kohta ei ole kohtule esitatud töövõimetuslehte. Kohtule on esitatud N B OÜ tõend selle kohta, et kannatanu töötab nimetatud ettevõttes alates 06.06.2017.a ning tema kuupalgaks on kinnitatud 840 eurot. Tõendilt nähtub, et juulis 2017.a on kannatanu saanud tööandjalt töötasu netosummas 1071,99 eurot, augustis 996,42 eurot, septembris 961,44 eurot, oktoobris 809,26 eurot, novembris 0 eurot ning detsembris 611 eurot. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt esitatud tööandja tõendist ei saa teha järeldusi selle kohta, et kannatanu oli kuriteo toimepanemise tõttu sunnitud töölt puuduma ja seetõttu oli tal tekkinud varaline kahju. Seega, mis puutub varalisse kahjusse, mis sisaldab endas töötasu nõuet , peab kohus vajalikuks märkida, et sellise iseloomuga varalise kahju nõude puhul peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kui kannatanu on märkinud tsiviilhagis, et tema saamata jäänud töötasu on 1780 eurot, pidanuks kannatanu esitama täpsemad andmed tema igakuise saamata jäänud töötasu kohta. Seejuures pidanuks kannatanu tõendama ka asjaolu, et ta oma igapäevaseid tööülesandeid ei täitnud. Kohtueelses menetluses ega ka kohtulikul uurimisel ei ole kannatanu esitanud tõendeid , mis tõendaks seda, et kannatanul oli kuriteo toimepanemise tõttu sunnitud töölt puuduma just temale raske tervisekahju tekitamise tõttu ja seetõttu oli tal tekkinud varaline kahju. Sellest 23 tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanu esitatud tsiviilhagi, 178 0 euro nõudes, on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi süüdistatavate vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2160 eurot on põhejndatud osaliselt ja kohus rahuldab tsiviilhagi summas 380 eurot ja tekitatud varaline kahju nimetatud summas kuulub süüdistatavatelt kannatanu kasuks solidaarselt välja mõistmisele. 4. Karistus 4.1. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada.
lg 1 järgi inkrimineeritud kurite o toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni ühe aastane vangistus ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus;
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nelja- kuni kaheteistaastane vangistus .
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). 4.2. O.L-i karistus 4.2.1. Kohus märgib, et O.L-ile inkrimineeritud kuritegudest kahe (
lg 1, ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8) puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, mistõttu tuleb nende osas kujundada kohtul seisukoht, kas nendes episoodides on O.L-i suhtes võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol . Hinnates käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandemete kohaselt puudub tal töökoht ning ta on invaliidsuspensionär. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, siis on kaheldav, kas O.L oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et antud juhul ei ole rahaline karistus, isegi kui karistusseadustik seda konkreetse kuriteo koosseisu puhul võimaldab, piisav täitmaks- eri kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades O.L-i isikut. O.L on pannud toime kolm erinevat kuritegu, millega on riivatud erinevaid õigushüvesid. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas O.L-i puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et ta ho iduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja et õiguskord oleks kaitstud. V. 24 O.L ei ole end süüdi tunnistanud ega ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine kohtumenetluse kestel on näidanud, et ta ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on O.L-ile vajalik kohaldada karistusena kõige äärmuslikumat meedet ehk reaalset vangistust. 4.2.3. Hinnates O.L-i süü suurust
lg 1 järgi, leiab kohus, et süüd antud kuriteoepisoodis ei saa pidada väga suureks. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald, talle tekitatud tervisekahjustus ning süüdistatavapoolne vägivalla intensiivsus ei olnud suured. Kuigi O.L-i teol ei olnud raskeid tagajärgi ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kannatanule tekitatud vigastus oleks nõudnud täiendavat meditsiinilist sekkumist, ei saa jätta märkimata, et süüdistatava löök oli suunatud kannatanu peapiirkonda, mille puhul oleks võinud tagajärg olla ka raskem. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-des 57 ja 58 loetletud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus on seiskohal, et füüsilise jõu demonstreerimine ja kasutamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestab kohus kõigepealt asjaoluga, et O.L ei ole ise oma käitumist hukka mõistnud ning eitab toimepandud tegu. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse oluliselt A sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte mingil juhul alammääras. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus O.L ile karistuseks 6 kuud vangistust. 4.2.4. Hinnates O.L-i süü suurust
Kuigi tegemist on ühe varguse episoodiga, tekitati kannatanule ka reaalne varaline kahju. Samuti on süüdistatava tegevuses sedastatav nelja kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab ka suuremat süüd. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust kergendavat või raskendavat asjaolu. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll A ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte mingil juhul alammääras või selle lähedasena. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus O.L-ile karistuseks 1 aasta vangistust. 4.2.5. Hinnates O.L-i süü suurust
Seda põhjendab kohus asjaoluga, et kannatanu vigastus, mis on kajastatud kohtule esitatud meditsiiniasutuste dokumentides kui ka ekspertiisiaktis, oli eluohtlik, tekitatud tervisekahjustus kestab kuni neli kuud. Samuti osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Samuti arvestab kohus, et kannatanu peksmise initsiaatoriks oli just O.L, kes ise küll kannatanut ei löönud, kuid ilma temata ei oleks kannatanule raske tervisekahjustus tekkinud. Süüdistatava karistust kergendavad asjaolud antud episoodis puuduvad.
p- st 10 lähtuvalt arvestab kohus raskendava asjaoluna, et tegu pandi toime grupis. Neil asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus natuke A sanktsiooni keskmist määra. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks O.L-i puhul vangistust tähtajaga kuus aastat. 4.2.6. Liitkaristuse mõistmisel
lg 1, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 118 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuritegude eest, ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
Kohus peab antud seisukoha kujundamisel oluliseks, et süüdistatav pani toime kaks samaliigilist ning ühe erinevaliigilise kuriteo. Kuna eelnimetatud kuriteod on oma olemuselt erinevad ja rünnatud on erinevaid õigushüvesid, siis leiab kohus, et O.L-i suhtes tuleb kohaldada
lg 1 ettenähtud raskemat karistuste liitmise viisi, s.o karistuste liitmist raskeima üksikkaristuse suurendamise teel, kuid seda mitte täies ulatuses. Liitkaristuseks mõistab kohus 7 aastat vangistust. 4.
Kuigi tegemist on ühe varguse episoodiga, tekitati kannatanule ka reaalne varaline kahju. Samuti on süüdistatava tegevuses sedastatav kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab ka suuremat süüd. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust kergendavat või raskendavat asjaolu. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll A ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte mingil juhul alammääras või selle lähedasena. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks B.J puhul vangistust tähtajaga üks aasta. 4.3.3. Hinnates B.J süü suurust
Seda põhjendab kohus asjaoluga, et kannatanu vigastus, mis on kajastatud kohtule esitatud meditsiiniasutuste dokumentides kui ka ekspertiisiaktis, oli eluohtlik, tekitatud tervisekahjustus kestab kuni neli kuud. Samuti osutus vajalikuks sapipõie kirurgiline eemaldamine. Samuti arvestab kohus, et kannatanu peksmise initsiaatoriks oli O.L, kuid just B.J oli isikuks, kes osales kannatanu peksmises, mille käigus tekkis kannatanule raske tervisekahjustus. Samuti ei saa kohus süü suuruse hindamisel jätta ka tähelepanuta fakti, et B.J on isikuks, kellel on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning kõik karistused on seotud isikuvastaste kuritegudega. Seejuures on B.J vabanenud temale mõis tetud karistuse kandmisest juulis 2017.a. Süüdistatava karistust kergendavad asjaolud antud episoodis puuduvad.
p -st 10 lähtuvalt arvestab kohus raskendava asjaoluna, et tegu pandi toime grupis. Neil asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus natuke A sanktsiooni keskmist määra. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks B.J puhul vangistust tähtajaga seitse aastat. 26 4.3.4. Liitkaristuse mõistmisel
lg 2 p 5, 7, 8 ja § 118 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuritegude eest, ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
Kohus peab antud seisukoha kujundamisel oluliseks, et süüdistatav pani toime erinevaliigilised kuriteod. Kuna eelnimetatud kuriteod on oma olemuselt erinevad ja rünnatud on erinevaid õigushüvesid, siis leiab kohus, et B.J suhtes tuleb kohaldada
lg 1 ettenähtud raskemat karistuste liitmise viisi, s.o karistuste liitmist raskeima üksikkaristuse suurendamise teel, kuid seda mitte täies ulatuses. Liitkaristuseks mõistab kohus 7 aastat 6 kuud vangistust.
alusel tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, mistõttu tuleb
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 15.11.2017.a kuni 17.11.2017.a, s.o 3 päeva.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.