2-21-124466/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-124466 Tsiviilasi R. M. P. hagi O. P. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. M. P. (ik XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja M. K. (ik XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja T. M. Kostja O. P. (ik XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat K. P. Kohtuistungi toimumise aeg 02.12.2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4. R. M. P. (hageja) esitas 23.09.2021 Tartu Maakohtusse O. P. i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 10.08.2021 kuni 1 hageja täisealiseks saamiseni välja elatise 292 eurot kuus ning tagasiulatuvalt juuli 2021 eest 142 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad O. P. ja M. K. . Vanemate kooselu lõppes 25.06.2020 ning laps jäi elama koos emaga. Pooled leppisid kokku, et isa maksab lapsele elatist 292 eurot kuus. Alates 01.07.2021 maksab kostja elatist lubatust vähem, s.o 150 eurot kuus. Hageja ema brutopalk on XXX eurot kuus. Emale kuulub korteriomand, mida kasutatakse ema ja lapse elukohana. Kostja brutotöötasu on hagejale teadaolevalt XXX eurot. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX, mida ta kasutab oma elukohana. Lisaks kuulub kostjale sõiduauto. Kostja muude varade ja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Hageja märkis esialgses hagis vajaduste suuruseks 1534 eurot. 01.12.2021 hageja korrigeeris vajaduste suurust ja märkis, et tema vajalikud kulutused on 983 eurot kuus. Kohtu palvel seoses 01.01.2022 kehtima hakanud uue õigusliku regulatsiooniga, palus kohus hagejal oma nõuet täpsustada. Hageja esitas 27.01.2022 menetlusdokumendi, milles selgitas, et jääb oma senise nõude juurde, paludes kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot kuus ning tagasiulatuv elatis ühe kuu eest 142 eurot. Hageja märkis, et hageja kulutused on 928,50 eurot. Hageja hinnangul ei ole isa kulud lapse vajaduste katmiseks sama suured kui emal ning on proportsionaalsed isa juures viibitud ajaga. Lisaks on ema kanda lasteaiaga seonduvad tasud ja lapse ravimite ja vitamiinide kulu. Iga kuu on laps 8 päeva isaga ja 22 päeva emaga. Seega panustab ema lapse kasvatamisse oluliselt rohkem aega ja sellest tulenevalt võiks tema rahaline panus lapse kasvatamisse olla väiksem kui kostjal. Vastuseks kostja 25.11.2021 esitatud menetlusdokumendile, märkis hageja, et isa kulude tabelis toodud mänguasjade ostmises ei ole emaga kokku lepitud. Selliselt soetatud mänguasjad ei ole lapsele eluks vajalikud, mida saaks rahas makstava elatise summast maha arvata. Sealhulgas on kostja loendis märkinud ka lapsele ostetud sünnipäevakingi. Suure osa loendist moodustavad ka hagejale väidetavalt ostetud riided, sealhulgas eraisikult. Iga kord kui laps isa juurde läheb, paneb ema talle kaasa koti riiete ja asjadega. Seega ei ole olnud kostjal vajadust hagejale täiendavalt riideid, ravimeid, kreeme ja muud vajalikku osta. Arusaamatuks jääb, mis on isa ühe aasta jooksul soetanud hagejale 2 turvatooli, samuti kaks söögitooli. KOSTJA VASTUVÄITED
5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt täidab ta hageja ees ülalpidamise kohustust, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja tasus elatist 292 eurot kuus kuni juulini 2021, kuid 02.06.2021 kinnitas Pärnu Maakohus kompromissina isa ja lapse suhtluskorra, mille kohaselt viibib laps isaga igal teisel nädalavahetusel vahelduvalt neljapäevast pühapäevani või neljapäevast esmaspäevani, täiendavalt viibib laps isaga üle nädala kolmapäeva õhtul. Seega viibib laps isaga keskmiselt ühes kuus 9 päeva, millal isa annab vahetult ülalpidamist. Kostja osaleb lapse kasvatamisel ja annab vahetut ülalpidamist ning lisaks tasub hageja seaduslikule esindajale elatist 150 eurot kuus. Kostja hinnangul on hagiavalduses toodud hageja vajadused ülepaisutatud. Hageja elab emaga 3-toalises korteris, hageja kasutuses oleva toa suurus on 9,1 m². Kui võtta aluseks hageja poolt märgitud kasutuseelise väärtus ühe m² kohta ehk 11,6 eurot/m², on hageja kasutuseeliste väärtus kokku 105,56 eurot (9,1m² x 11,6 eurot). Suuremas ulatuses kulusid hagejal kasutuseelistele tekkida ei saa. Kostja leidis, viidates RAKE uuringule, et hageja kulutusi toidule ei saa pidada põhjendatuks suuremas ulatuses kui 72 eurot kuus, arvestades, et hageja on 2-aastane väikelaps 2 ning käib lasteaias. Toidukulud suuremas ulatuses ei ole asjas tõendatud. Hageja vajalikud kulutused meelelahutusele ja mänguasjadele ei ole igakuiselt 40 eurot. Arvestades hageja vanust, on hagejale tasuta muuseumide ja veekeskuste külastus ning enamus mänguasju on korduvkasutatavad. Hageja kulutused vabale ajale ühes kuus on põhjendatud maksimaalselt summas 19 eurot. Kulutused tervishoiule 20 eurot kuus ei ole samuti põhjendatud. Hagejal pole erivajadust või tervislikku seisundit, mis tingiks sellises ulatuses igakuist kulutust ravimitele. Põhjendatud kulutused tervishoiule ühes kuus on kostja hinnangul ca 7 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused hügieenile (sh juuksurile) on 40 euro asemel ca 6 eurot kuus. Hageja majapidamiskulu saab olla maksimaalselt 15 eurot. Kokku on seega hageja põhjendatud ja vajalikud kulused mitte suuremad kui 281 eurot, millele lisada juurde lasteaia kulu 120 eurot kuus ehk 401 eurot. Sellest tuleb maha arvestada emale laekuv lastetoetus 60 eurot ühes kuus, mille arvelt on kaetud hageja põhivajadused. Kokku tuleb vanematel anda ülalpidamist seega maksimaalselt 341 eurot. 25.11.2021 esitas kostja kohtule tabeli lapsele tehtud kulutustest (riided, mänguasjad, mööbel, turvatool jne) koos kulutusi tõendavate dokumentidega. Kokku on kostja kulud summas 2240,65 eurot (1890,65 + 350 eurot riided), mis ühes kuus teeb 186,72 eurot. Sellele lisandub toidukulu, eluasemekulu ja transpordikulu. Vastuseks 01.12.2021 hageja esitatud kulude tabelile, leidis kostja, et nende hulgas on kulutusi, mida ei tule vanematel teha igakuiselt või isegi mitte iga-aastaselt, nt mööbel, kardinad õhuniisuti, turvatool jne. Seetõttu pole võimalik hageja põhivajadusi arvestada lihtsalt ühe aasta kulude summana nagu on hageja välja toonud. Kostja hinnangul on hageja ema kulutused riietele, jalanõudele, tervishoiule, hügieenile ja hooldusele, meelelahutusele, mänguasjadele, mööblile põhjendatud kokku ühes kuus 147,02 eurot. Kostja leidis, et kuna alates 01.01.2022 kehtib PKS § 101 uus regulatsioon, saab hagejal olla elatiskalkulaatori alusel elatise nõue summas 105,24 eurot. Lapse elulaadi kujundamine lähtudes vanema varalisest olukorras ongi juba tagatud PKS § 101 lg 1 järgi ning kohtul puudub alus hakata elatist suurendama PKS § 102 lg 3 järgi. Antud juhul ei ole vanemate sissetulek märkimisväärselt suurem keskmisest töötasust, mis saaks tingida kõrvale kaldumise PKS § 101 lg-st
6. Seega, kuna kostja tasub vabatahtlikult igakuiselt elatist summas 150 eurot, tuleb hagi jätta rahuldamata. Alternatiivselt saab kohus hagi rahuldada üksnes 105,24 euro ulatuses ühes kalendrikuus, kuid mitte suuremas. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8. Kohus loeb rahvastikuregistri kandega tõendatuks, et R. M. P. vanemad on O. P. ja M. K. . Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on R. M. P. l õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
9. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - hageja on kostja alaealine laps; - hageja elab koos emaga; - Pärnu Maakohtu 02.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3423 määrati kindlaks hageja ja kostja vaheline suhtluskord (dtl 49-51); - suhtluskorra kokkulepe toimib ja laps viibib suhtluskorras ette nähtud aegadel isa juures; - kostja on tasunud alates juulist 2021 igakuiselt elatist 150 eurot kuus; 3 - hageja saab lapsetoetust 60 eurot kuus, mis laekub ema kontole.
10. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 PKS elatise suuruse määramise regulatsioon muutus. 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–6 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
11. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
12. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 01.01.2022, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.01.2022 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.01.2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (Riigikohtu 19.10.2011 otsus 3-2-1-75-11, p 11). Seega peab kohus alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest.
13. Elatis kuni 31.12.2021 Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 292 eurot kuus, s.o summas, mis kuni
14. a lõpuni oli elatise seadusjärgne alammäär. Kohtupraktika kohaselt miinimummääras elatise nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega on elatise väljamõistmise eelduseks asjaolu, et vanem ei osale oma lapse kasvatamisel ega anna talle seega ülalpidamist vahetult. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud elatist 150 eurot kuus ja andnud seeläbi hagejale ülalpidamist rahas, samuti on kostja andnud ülalpidamist vahetult, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista elatis välja rahas, sh pole põhjendatud tagasiulatuva elatise nõue. Pooled ei vaidle selle üle, et 02.06.2021 sõlmitud suhtluskorra kokkulepe toimib ja hageja viibib suhtluskorras ette nähtud aegadel isa juures. Kohtu arvutuste kohaselt viibib laps isaga ühes kuus 8 päeva, mis teeb ca 25 % ajast. Kohus leiab, et arvestades isa juures viibitud aega, saab mõistlikult eeldada, et isa kannab kulutusi vähemalt 142 euro ulatuses kuus. Ajal, mil laps on isa juures, kannab isa ülalpidamise kulud ja tagab põhivajaduste rahuldamise (sh toidukulu, eluasemekulu ja transpordikulu). Kohus leiab, et isegi kui arvestada toidu, eluaseme ja sõiduvahendiga seotud kulutusteks igakuiselt minimaalselt 100 eurot, saab kostja poolt 25.11.2021 kohtule esitatud kuludokumentidest (dtl 135-163) järeldada, et isa kannab lisaks vähemalt 42 eurot kuus muudele kuludele (riided-jalatsid, mänguasjad, ravimid, hügieenitarbed). Kuna lapsel on vahelduv elukoht, on vajalik lapsele soetada eluks elementaarsed vajalikud asjad ka isa juurde. Poolte istungil antud selgituste kohaselt ei ole isa 4 juurde viimisel lapsel nt kunagi olnud tagavara õueriideid kaasas. Kostja sõnul on laps isa juurde tulnud märgade riietega või isegi ilmastikule mittevastavate riietega. Seega on kostja pidanud kandma ka kulutusi lapse riietele. 25.11.2021 kostja esitatud tõendist nähtuvalt on isa soetanud 2021.a lapsele riideid järelturult 350 euro eest (dtl 165). Samuti on loomulik, et ka isal on kodus olemas vajalikud ravimid või soetab need vajaduse tekkimisel. Olukorras, kus isa tasub igal kuul elatist rahas 150 eurot ning annab vahetult ülalpidamist vähemalt 142 eurot, ei ole põhjendatud hagiavalduse rahuldamine, arvestades ka asjaolu, et hageja emale laekub lapsetoetus summas 60 eurot. Seega tuleb tuvastada, et kostja osaleb lapse ülalpidamises ja kasvatamises otse, teeb seda piisavalt ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
15. Elatis alates 01.01.2022 Hageja taotletav elatis 292 eurot kuus on suurem, kui oleks alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 järgi arvutatud elatis. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (PKS eelnõu seletuskiri) on PKS § 102 lg 3 kohta kirjas, et eelnõu kohaselt võib kohus lisaks lapse vajaduste arvestamisele suurendada PKS § 101 alusel arvutatud elatise summat muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused, tema kulud huviharidusele on keskmisest suuremad vms) või ei ole kooskõlas lapse elustandardiga ajal, mil vanemad last koos kasvatasid, on võimalik nõuda elatist suuremas summas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul tuleb seega hagejal alates 01.01.2022 elatise 292 eurot saamiseks tõendada PKS § 102 lg 3 kohaseid asjaolusid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajadused oleksid suuremad kui 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 kehtestamisel aluseks võetud summa. Hageja 27.01.2022 seisukoha kohaselt on hageja igakuised kulud vähemalt 928,50 eurot. Hageja on leidnud, et hageja osa eluasemekulude kasutuseelistest on 359 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud 85 eurot ja elekter 20 eurot kuus. Ülejäänud hageja igakuised kulud on kokku 464,50 eurot: majapidamiskulu 15 eurot, toidukulu 121,50 eurot, autokütus 57 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu ja hooldus (nt juuksur) 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, meelelahutus (nt ekskursioonid, teater, kino, muuseum, mänguasjad) 40 eurot, lasteaed 111 eurot. Hageja esitas 01.12.2021 kohtule hulgaliselt tõendeid (nt maksekorraldused, pangaülekanded ja tšekid erinevate esemete ja teenuste ostmise kohta, nt riided, hügieenitarbed, mänguasjad, lasteaiatasud). Hageja kulude koondtabeli järgi on hagejale kulunud
16. aastal 3312 eurot. Muuhulgas on kuludena toodud ühekordsed suuremad kulutused mööblile (nt kummut lapse tuppa 293 eurot, IKEA kapp lapsetuppa 380 eurot, lastetoa kardinad 225 eurot), turvatool 235 eurot, inhalaator 100 eurot, õhuniisuti 143 eurot. Kohtu hinnagul ei tõenda hageja esitatud tõendid asjaolu, et hageja vajadused on PKS § 101 uue regulatsiooni kehtestamisel aluseks võetust suuremad. 5 Kohus märgib täiendavalt seoses hagiavalduses ja hageja 27.01.2022 seisukohas väljatoodud kuludega, et mitmetest pere ühistest kuludest hagejale langev osa on leitud selliselt, et pere kogukulu (nt eluase, majapidamiskulud, kütus) on jagatud võrdselt hageja ja ema vahel. Lapsele ei saa tema vanust arvestades omistada täiskasvanuga võrdset tarbimist. Hageja kuludeks on väidetavalt ka tervishoiukulu 20 eurot ja hügieenitarvete kulu 40 eurot igakuiselt, mis on samuti oluliselt rohkem, kui selles vanuses tervel lapsel keskmiselt. Samuti puuduvad kaheaastasel väikelapsel nt sidekulud. Kohus märgib, et seadusemuudatuste tegemisel on aluseks võetud uuringus arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, sidele, transpordile (sh turvavarustus), haridusele (sh lasteaed), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele ja jalatsitele ning mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele jne. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul hageja kulude hindamisel põhjendatud lähtuda arvestuslikust keskmisest kulust. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Pooled ei vaidle selle üle, et vanemate varanduslik seisund on sisuliselt võrdväärne (hageja ema sissetulek XXX eurot ja kostja sissetulek XXX eurot). Arvestades kostja keskmist brutopalka XXX eurot ning lapse viibimist kostja juures aasta jooksul 8 päeva kuus, on elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt hageja elatise summaks 105,24 eurot kuus. Arvesse on võetud ka asjaolu, et lapsetoetus laekub emale. Kohus toob võrdlevalt välja, et kui laps ei viibiks isaga ühtki päeva kuus, oleks elatise summaks kalkulaatori kohaselt 225,50 eurot lapse kohta kuus. Kuivõrd kostja tasub hagejale elatist 150 eurot kuus, on kostja andnud elatist piisavas määras ning ei ole oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Seega pole hagi rahuldamise eeldused täidetud.
17. Menetluskulud Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6