← Eesti

2-21-117241/38

Obsah (9)§ 101§ 100§ 15§ 102§ 96§ 108§ 210§ 28§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-117241 Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2022, Tartu Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.

  1. Mõista C.C.lt B.B. kasuks alates
  2. juulist 2022 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXX) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (
  3. a elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  4. aprillil (järgmine kord
  5. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.

  1. C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks alates
  2. juulist 2022 väljamõistetav muutuva suurusega elatis ei tohi A.A. ega B.B. osas ületada 251 eurot kuus ega olla väiksem kui 150 eurot kuus. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
  3. Jätta A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles nii A.A. kui ka B.B. taotlevad C.C.lt alates
  4. jaanuarist 2022 elatise välja mõistmist suuremas ulatuses kui 251 eurot kuus, muus osas rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  5. Lõpetada menetlus A.A. elatisenõudes C.C. vastu
  6. jaanuari 2021 –
  7. märtsi 2021 eest seoses hagist loobumisega. 2

(23)
  1. Lõpetada menetlus B.B. elatisenõudes C.C. vastu
  2. jaanuari 2021 –
  3. märtsi 2021 eest seoses hagist loobumisega.
  4. Lugeda Tartu Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "
  7. Lõpetada menetlus D.D. elatise nõudes C.C. vastu seoses hagist loobumisega.
  8. Rahuldada A.A. ja B.B. hagid osaliselt.
  9. Mõista C.C.lt A.A. kasuks välja 690 eurot 1 sent elatisena
  10. augusti 2021 –
  11. novembri 2021 eest.
  12. Mõista C.C.lt B.B. kasuks välja 611 eurot 2 senti elatisena
  13. augusti 2021 –
  14. novembri 2021 eest.
  15. Mõista C.C.lt A.A. kasuks välja elatis perioodi
  16. november 2021 kuni
  17. november 2021 eest summas 61 eurot 65 senti ja perioodi
  18. detsember 2021 kuni
  19. detsember 2021 eest summas 287 eurot.
  20. Mõista C.C.lt B.B. kasuks välja elatis perioodi
  21. november 2021 kuni
  22. november 2021 eest summas 61 eurot 65 senti ja perioodi
  23. detsember 2021 kuni
  24. detsember 2021 eest summas 287 eurot.
  25. Mõista C.C.lt A.A. kasuks välja 1017 eurot 24 senti elatisena
  26. jaanuari 2022 –
  27. juuni 2022 eest.
  28. Mõista C.C.lt B.B. kasuks välja 916 eurot 92 senti elatisena
  29. jaanuari 2022 –
  30. juuni 2022 eest.
  31. Mõista C.C.lt A.A. kasuks alates
  32. juulist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXX) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (
  33. a elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  34. aprillil (järgmine kord
  35. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Mõista C.C.lt B.B. kasuks alates
  2. juulist 2022 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXX) välja igakuine elatis 225 eurot 64 senti (
  3. a elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50 % lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  4. aprillil (järgmine kord
  5. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruste muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3

(23)
  1. C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks alates
  2. juulist 2022 väljamõistetav muutuva suurusega elatis ei tohi A.A. ega B.B. osas ületada 251 eurot kuus ega olla väiksem kui 150 eurot kuus.
  3. Kohustada C.C. tasuma A.A. ja B.B. igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse jõustumist, E.E. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval selgitusega "elatis". Kuni kohtuotsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda käesolevas punktis nimetatud kontole hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 2).
  4. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. nõuded elatise saamiseks perioodi
  5. aprill 2021 kuni
  6. juuli 2021 eest." Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.
  7. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. A.A. ja B. B(koos hagejad) ning C.C. (sündinud XXXX) esitasid
  9. juunil 2021 seadusliku esindaja E.E. (ema) kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.C. (kostja, isa) vastu 876 euro suuruse elatise saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu
  10. juuni
  11. a määrusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagejad esitasid
  12. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palusid
  13. oktoobri
  14. a,
  15. detsembri
  16. a ja
  17. jaanuari
  18. a täpsustusi arvestades kostjalt välja mõista elatise järgmiselt: ▪ B. kasuks ajavahemiku eest
  19. juuni 2021 kuni
  20. november 2021 elatis kokku 1038 eurot 99 senti, alates
  21. detsembrist 2021 igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alates 4
(23)▪ ▪ ▪
  1. jaanuarist 2022 igakuine elatis seadusjärgses määras 251 eurot kuni B. täisealiseks saamiseni; A. kasuks ajavahemiku eest
  2. juuni 2021 kuni
  3. november 2021 elatis kokku 1311 eurot 71 senti, alates
  4. detsembrist 2021 igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning alates
  5. jaanuarist 2022 igakuine elatis seadusjärgses määras 251 eurot kuni A. täisealiseks saamiseni; B. kasuks tagasiulatuv elatis 243 eurot 39 senti ajavahemiku eest
  6. aprill 2021 kuni
  7. juuni 2021; A. kasuks tagasiulatuv elatis 218 eurot 41 senti ajavahemiku eest
  8. aprill 2021 kuni
  9. juuni
  10. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja ei ole alates vanemate abieluliste suhete lõppemisest
  11. a jaanuaris hagejate ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on
  12. a-l valdavalt viibinud Soomes. Eestis viibimise ajal on ta ostnud hagejatele vähesel määral toitu. Samuti on ta kuni vanemate vahel ühisvara jagamiseni täitnud osaliselt ülalpidamist eluasemekulude näol (elekter, eluaseme kasutuseelis). Hagejate ema on ostnud hagejatele toitu, riideid, jalanõusid ning kandnud transpordi-, hariduse, side ja tervisega seotud kulud. A. kulud olid
  13. a-l märtsis 729 eurot 27 senti, aprillis 312 eurot 83 senti, mais 224 eurot 1 sent, juunis 309 eurot 61 senti, juulis 458 eurot 22 senti, augustis 445 eurot 41 senti, septembris 837 eurot 93 senti, oktoobris 753 eurot 88 senti ja novembris 379 eurot 92 senti. B. kulud olid
  14. a-l märtsis 1143 eurot 5 senti, aprillis 223 eurot 25 senti, mais 288 eurot 68 senti, juunis 375 eurot 45 senti, juulis 346 eurot 60 senti, augustis 368 eurot 26 senti, septembris 543 eurot 60 senti, oktoobris 458 eurot 20 senti ja novembris 364 eurot 92 senti. B. ja A. (mõlemal eraldi) igakuised vajalikud kulud on keskmiselt 562 eurot 12 senti (sh eluaseme kasutuseelis 30 eurot, elekter 15 eurot, küttepuud 20 eurot, prügivedu 2 eurot, televisioon ja internet 10 eurot, toit 175 eurot, riided ja jalanõud 45 eurot, elukindlustus 5 eurot 12 senti, taskuraha 20 eurot, transport 70 eurot, sidekulu 30 eurot, ravimid ja hügieen 10 eurot, koolikohustuse täitmine 30 eurot, vaba aeg 50 eurot ja muu vajalik (arvuti, telefon, mööbel, spordivahendid) 50 eurot). Kostja andis A.le ülalpidamist
  15. a-l aprillis 50 eurot, mais 50 eurot, juunis 27 eurot 92 senti, juulis 50 eurot, augustis 52 eurot, septembrist kuni novembrini igakuiselt 50 eurot. B.le andis kostja ülalpidamist
  16. a aprillis 50 eurot, mais 50 eurot, juunis 50 eurot, juulis 50 eurot, augustis 52 eurot, septembrist kuni novembrini igakuiselt 50 eurot. Kostjal on täitmata A. ülalpidamiskohustus
  17. a-l aprillis 131 eurot 41 senti, mais 87 eurot, juulis 204 eurot 11 senti, augustis 196 eurot 70 senti, septembris 394 eurot, oktoobris 351 eurot 94 senti ja novembris 164 eurot 96 senti ning B. ülalpidamiskohustus
  18. a-l aprillis 86 eurot 25 senti, mais 119 eurot 34 senti, juunis 37 eurot 80 senti, juulis 148 eurot 30 senti, augustis 158 eurot 13 senti, septembris 246 eurot 80 senti, oktoobris 204 eurot 10 senti ja novembris 157 eurot 46 senti. 5
(23)Hagejate ema nõudis
  1. aprillil 2021 kostjalt hagejate ülalpidamist alates
  2. a aprillist. Seega oli kostjale teada, et hagejad soovivad alates
  3. aprillist 2021 elatist.

§-s 108 sätestatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine 2 kuu 7 päeva pikkuse ajavahemiku eest on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades kostja igakuist keskmist sissetulekut (2391 eurot 14 senti) ning hagejate ema poolt kostjale kantud hüvitisi (kokku 25 680 eurot 43 senti), on kostja võimeline tagasiulatuvat elatist maksma. D. esitas

  1. jaanuaril 2022 maakohtule taotluse kostja vastu esitatud hagist loobumiseks.
  2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjalt elatis A. ja B. kasuks välja mitte rohkem kui 50%

§ 101alusel arvutatud summast.

Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

§ 100

lg 2 kohaselt mõistetakse elatis välja vanemalt ennekõike juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja osaleb laste kasvatamises olulisel määral, mistõttu ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud.

§ 101

lg-te 3–5 alusel on ühe lapse igakuise elatise suuruseks praegusel ajal 213 eurot 44 senti. Kuna ülalpidamise hulka arvestatakse riiklikud peretoetused, tuleb väljamõistetavat elatist vähendada ½ peretoetuste võrra, s.o 30 eurot ühe lapse kohta.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, s.o 84–180 päeva aastas. Seega ei mõisteta elatist välja olukorras, kus lapsed viibivad kummagi vanema juures võrdse aja. Kostja on viibinud Eestis ning pidanud hagejaid ainsana ülal 2021. a-l jaanuaris 15 päeva, aprillis 7 päeva, mais 5 päeva, juunis 14 päeva, juulis 19 päeva, augustis 10 päeva, septembris 6 päeva, oktoobris 9 päeva, novembris 8 päeva, detsembris mõnel päeval, s.o ühes kuus keskmiselt 7,75 päeva. Kostjal on töögraafiku järgi võimalik veeta igas kuus üks nädal Eestis, samuti puhkuse ajal. Seega lisandub kostja ja hagejate koos veedetud ajale veel vähemalt kaks nädalat igal aastal. Järelikult on hagejad kostja vahetul ülalpidamisel vähemalt kaheksa päeva igas kuus. Samuti ostis kostja hagejatele alati toiduvaru ajaks, mil kostja viibis Soomes. Kaheksa päeva on rohkem kui ¼ kuust. Hagejate ülalpidamiskuluks on kahekordne elatise määr (213 eurot 44 senti × 2 = 426 eurot 88 senti). ¼ hagejate ülalpidamiskulust on 106 eurot 72 senti, mis tuleb elatise väljamõistmisel maha arvestada. See tähendab elatise nõude vähendamist kuni 50%

§ 101alusel arvestatud elatisest.

Elatise väljamõistmine on aga põhjendatud üksnes siis, kui kostja ei osaleks vahetult hagejate ülalpidamises. Kostja on hagejate ülalpidamiskohustuse täitnud vahetu ülalpidamise andmisega. Kostja hoolitses hagejate eest, kui elas nendega koos perekonna ühisel eluasemel ning kandis

  1. a-l laste kulusid järgmiselt: juunis 1520 eurot 6 senti, juulis 1002 eurot 39 senti ja augustis 1186 eurot 95 senti. A. ülalpidamiskohustust täitis kostja
  2. a-l järgmiselt: septembris 254 eurot 20 senti, oktoobris 118 eurot 5 senti, novembris 152 eurot 30 senti ja detsembris 71 eurot 15 senti. B. ülalpidamiskohustust on kostja täitnud
  3. a-l järgmiselt: oktoobris 110 eurot ja novembris 183 eurot 9 senti. Lisaks tasus kostja
  4. a-l septembris hagejate elektri eest 39 eurot 85 senti ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti, oktoobris elektri eest 49 eurot 25 eurot ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti, novembris elektri 6

(23)eest 20 eurot 70 senti ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti, detsembris elektri eest 46 eurot 69 senti. Samuti on kostja iga kuu kandnud telefoni- ja andmesidega seotud kulusid 75 eurot 78 senti. Kostja kannab ka A. ja B. teraapia kulu 20 eurot. Hagejate eluasemekulude hulka ei kuulu kasutuseeliste mittesaamine. Selles ulatuses tuleb jätta ülalpidamiskulud arvestamata. Samuti ei nähtu hagejate ema kontoväljavõttest kulutusi küttepuudele. Transpordikulud on ülepaisutatud ning nendest ei ole võimalik eraldada hagejate ema enda kulu. Tegelikult tulevad hagejad sageli koolist koju koolibussiga. Kostja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks ajavahemikul 1. märtsist 2021 kuni 31. augustini 2021 oli 2391 eurot 14 senti (neto). Tulenevalt

§-st 25 ja § 35 p-st 3 ning asjaolust, et kostja ja hagejate ema abielu lahutati

  1. juunil 2021, puudub hagejatel kostja vastu ülalpidamisnõue. Kuni kostja ja hagejate ema abielu lahutamiseni kanti kõik hagejate ülalpidamisega seotud kulud abikaasade ühisvara arvel, st ½ ulatuses kostja poolt. Seda olenemata asjaolust, kes tegi konkreetse toimingu hagejatele vajalike esemete ja/või toidu ostmiseks. Seega hagejatel kostja vastu elatise nõue kuni
  2. juunini 2021 puudub. Alates
  3. juunist 2021 on kostja pidanud hagejaid piisavas ulatuses vahetult ülal ning osalenud hagejate kasvatamises olulisel määral. Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata. MAAKOHTU LAHEND
  4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt nii B. kui ka A. kasuks eraldi elatise 61 eurot 65 senti ajavahemiku
  5. november 2021 kuni
  6. november 2021 eest, 287 eurot ajavahemiku
  7. detsember 2021 kuni
  8. detsember 2021 eest ning igakuise elatise 150 eurot alates
  9. jaanuarist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb igakuine elatis kanda hagejate ema kontole iga kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu viimasel päeval. Kuni otsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Sama otsusega lõpetas kohus menetluse D. elatise nõudes kostja vastu hagist loobumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt tuleb lõpetada menetlus D. elatise nõudes kostja vastu seoses hagist loobumisega (TsMS § 428 lg 1 p 3). D. sai menetluse ajal täisealiseks ning tal on õigus oma nõuet iseseisvalt käsutada, sh hagist loobuda. Kostja on B. ja A. isa, kellel on

§-st 96, § 97 p-st 1 ja § 100 lg-st 2 tulenevalt nende ülalpidamiskohustus. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejate ülalpidamiskohustuse täitnud. Vanemate abielu lahutati

  1. juunil 2021 ning ühisvara jagati
  2. novembril 2021 (määrus jõustus
  3. novembril 2021). Kuni ühisvara jagamiseni oli hagejate ja kostja elukoht sama, st kostja elas hagejatega koos. Asjaolu, et kostja käis pikkade perioodide kaupa Soomes tööl, ei tähenda, et tema elukoht polnuks Eestis hagejatega ühine. Seega ei ole kuni
  4. novembrini 2021 elatise nõudmise üks eeldustest – alaealistest lastest eraldi elamine (

§ 100lg 2) – täidetud. Ka ei ole hagejad väitnud, et kostja ei ole nende kasvatamisel 7

(23)osalenud, vaid seda, et hagejatega seotud kulutuste kandmise põhiraskus oli nende seaduslikul esindajal. Teismeliste laste kasvatamisel osalemine ei eelda tingimata igapäevast kohalolu ning see on osaliselt võimalik distantsilt, sh Soomes tööl viibides. Vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus
  1. aprillist 2021 kuni
  2. novembrini 2021 perekonna ühise elukohaga seotud laenu ja elektri eest. Samuti ei ole hagejad vaidlustanud kostja väiteid, et ta ostis hagejatele toitu, tagas toiduvaru, kandis side ja riietega seotud kulusid, andis hagejatele taskuraha. Vaidlus on kulutuste piisavuse üle. Kohtu arvates on tõendatud, et kostja pidas eelnimetatud ajavahemikul hagejaid vahetult ülal. Olukorras, kus mõlemad vanemad on enamuse ajast elanud lastega koos ning kandnud laste ja perekonna huvides kulusid, ei pea kohus

§ 100

lg-s 2 sätestatut arvestades vanemate tehtud kulusid hindama.

§ 101reguleerib kohtu poolt välja mõistetava elatise suurust.

See ei reguleeri küsimust, millises summas peaks lapsega koos elav vanem last ülal pidama ning millisel viisil peaksid ühist elukohta omavas peres olema jagatud vanemate vahel lastega seotud kulud. See on vanemate kokkulepete küsimus, millesse kohus ei saa ega pea sekkuma. Õige on kostja väide, et

  1. aprillist 2021 kuni
  2. juunini 2021 (abielu lahutamiseni) peeti hagejaid ülal vanemate ühisvara arvelt. Kuivõrd abikaasade osad ühisvaras on eelduslikult võrdsed, saab mõlema abikaasa kohustuse laste suhtes lugeda sel perioodil täidetuks sõltumata sellest, kumma vanema kontolt mingi kulutus kanti. Seega puudub hagejatel alus elatise nõudmiseks ajavahemikul
  3. aprillist 2021 kuni
  4. novembrini
  5. Alates ühisvara jagamisest kostja hagejatega koos ei ela. Seega alates
  6. novembrist 2021 on hagejate elatise nõude

§ 100lg-st 3 tulenevad eeldused täidetud.

Kostja väitel pidas ta lapsi vahetult ülal ka

  1. a novembris ja detsembris. Kohtu arvates ei saa ülalpidamiskohustuse täitmisena arvestada kostja poolt ostetud akupanga ja särgi kulusid ning taskuraha, kuna tegemist ei ole lapse ülalpidamiseks vältimatult vajalike kulutustega. Igakuist telefoni- ja andmesideteenuste kulu saab arvestada osas, milles kostja tasub A. (5 eurot) ja B. (5 eurot) telefoniarvet. Interneti olemasolu tagab hagejate ema. Proportsionaalselt saab võtta arvesse novembrikuu elektriarve osas, mis puudutab ülalpeetavatest eraldi elatud aega (7 päeva). Vältimaks summa kahekordset arvestamist võtab kohus seejuures arvesse poole summast. Detsembrikuu elektriarve tasus hagejate ema. Nii A. kui ka B. elatise suuruseks on seega
  2. a novembris 61 eurot 65 eurot ja detsembris 287 eurot. Alates
  3. a jaanuarist nõuavad B. ja A. elatist seadusejärgses määras, mis on nende hinnangul 251 eurot lapse kohta kuus, arvestades, et kostja sissetulek on 2700 eurot.

§-s 101 ei arvestata aga konkreetse kohustatud isiku sissetulekuga, vaid Eesti keskmise brutopalgaga. Miinimumelatis

§ 101alusel on praegu 213 eurot 14 senti.

Seda arvestades nõuavad B. ja A. miinimummäärast suuremat elatist. Kostja on veetnud lastega koos 2021. a-l keskmiselt 7–8 ööpäeva kuus. Kostja selgituste järgi saab ta ka edaspidi viibida Eestis samas mahus ning ta planeerib soetada uue kodu laste elukoha lähedusse. Kohus loeb selle eluliselt usutavaks. Võttes arvesse kostja keskmist töötasu 3174 eurot 70 senti (bruto) kuus ning seda, et lapsed viibivad tema juures aastas keskmiselt seitse ööpäeva kuus, on elatiskalkulaatori kohaselt kummagi hageja elatis 141 eurot 45 senti kuus. 8

(23)Elatiskalkulaator ei võta arvesse, et kuni 2022. a õppeaasta lõpuni saab hagejate ema lisaks A. ja B. lastetoetustele lasterikka pere toetust, sest D. õpib X. Gümnaasiumis (perehüvitiste seaduse § 21 ning 17 lg 2). Kuivõrd

§ 101

lg 5 puudutab elatise miinimumsumma arvestamist, ei pea kohus selle toetusega arvestama juhul, kui nõutud on miinimumsummast suuremat elatist, nagu käesolevas asjas. Kuivõrd A. ja B. nõuavad alates 2022. a jaanuarist

§ 101

alusel arvestatavast miinimumsummast suuremat elatist, tuleb hinnata nende igakuiseid vajadusi. Kohtu arvates on mõlema lapse välja toodud igakuised vajalikud kulutused 562 eurot 12 senti üle paisutatud, ei ole eluliselt usutavad ega piisavalt tõendatud. Eluasemega seotud ühe lapse vajalikud kulud kokku on 45 eurot (sh eluaseme kasutuseelis 15 eurot, elekter 15 eurot, küttepuud 12 eurot 50 senti, prügivedu 2 eurot). Sidekuludest saab arvestada televisiooni ja interneti kulu 10 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et laste telefoniarved (5 eurot lapse kohta) tasub kostja. Mõistlikuks transpordikuluks saab pidada laste elukohta ning vanust arvestades 25 eurot lapse kohta. Mõistlikud ja vajalikud kulud lapse kohta on riietele ja jalanõudele 35 eurot, ravimitele ja hügieenile 10 eurot, toidule 150 eurot. Muudeks vajalikeks kuludeks (nt koolitarbed, vaba aeg, spordivahendid) ei saa eelduslikult kuluda rohkem kui 60 eurot. Mõistlik, kuid mitte vältimatult vajalik kulu on elukindlustus 5 eurot. A. ja B. vajalikud kulutused kuus on seega kokku kuni 335 eurot kuus, mis on ühtlasi võrreldav RAKE uuringus "Lapse vajaduspõhine miinimumelatis" välja toodud keskmise vastava vanuserühma lapse ülalpidamiskuluga kuus väljaspool suuremaid linnu. Hagejad ei ole ka tõendanud, et neil oleks erivajadusi, mis tingiksid oluliselt suuremad kulud. Arvestades mõlema vanema ülalpidamiskohustust ja seda, et kostja maksab hagejate telefoniarveid ning kavatseb ka edaspidi neid vahetult ülal pidada vähemalt seitse ööpäeva kuus, on elatis 141 eurot 45 senti kuus piisav, et katta oluliste vajaduste kulud. Lisaks katab kummagi lapse vajalikud kulud lapsetoetus 60 euro ulatuses. Seega jääb mõlema vanema kanda ühe lapse kulu 137 eurot 50 senti. Kohus arvestab ka laste varasemat elustandardit, mis tulenes kostja keskmisest oluliselt kõrgemast sissetulekust. On ilmne, et lapsed on harjunud, et neile võimaldatakse majanduslikult keskmisest perekonnast enam. Arvestades vanemate erinevaid sissetulekuid, on mõistlik, et kostja kanda jääb mõnevõrra suurem osa laste ülalpidamisest. Kohus peab mõistlikuks suurendada elatiskalkulaatori abil arvestatud summat 150 euroni kuus. See vastab kostja poolt mõistlikuks peetud elatisele, samuti nõustus sellega hagejate ema kompromissi arutamisel. Samas ei pea kohus mõistlikuks vähendada elatist lasterikka pere toetuse võrra. Hagejad ei ole esitanud selget nõuet alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise indekseerimiseks. Kuna kohus saab asja lahendada lähtuvalt hagejate nõudest, ei saa kohus lahendada elatise edaspidise indekseerimise küsimust. Kohus avaldab lootust, et vanemad suudavad laste huvides edaspidi kokkulepetele jõuda. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 9

(23)
  1. B. ja A. paluvad
  2. märtsil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata järgmised elatise nõuded: ▪ ajavahemiku eest
  3. aprill 2021 kuni
  4. juuni 2021 A. tagasiulatuva elatise nõude 218 eurot 41 senti ja B. tagasiulatuva elatise nõude 243 eurot 39 senti; ▪ ajavahemiku eest
  5. juuni 2021 kuni
  6. november 2021 A. elatise nõude 1273 eurot 25 senti ja B. elatise nõude 1002 eurot 23 senti; ▪ alates
  7. jaanuarist 2022 A. ja B. igakuise elatise nõuded 115 eurot 25 senti. Tühistatud osas paluvad B. ja A. teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja: ▪ ▪ ▪ tagasiulatuva elatise ajavahemiku
  8. aprill 2021 kuni
  9. juuni 2021 eest A. kasuks 218 eurot 41 senti ja B. kasuks 243 eurot 39 senti; elatise ajavahemiku
  10. juuni 2021 kuni
  11. november 2021 eest A. kasuks 1273 eurot 25 senti ja B. kasuks 1002 eurot 23 senti; alates
  12. jaanuarist igakuise elatise nii A. kui ka B. kasuks 265 eurot 24 senti. Menetluskulud paluvad hagejad jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus materiaalõigust, leides, et

§ 100lg-s 2 sätestatud eeldused elatise nõudmiseks kuni 23.

novembrini 2021 ei olnud täidetud ning kostja pidas kuni selle ajani hagejaid vahetult ülal. Kuni vanemate vahel ühisvara jagamiseni oli kostjal Eestis viibides hagejatega ühine elukoht, kuid ta ei täitnud ülalpidamiskohustust piisaval määral. Kostja poolt kantud kulud olid sageli ebavajalikud. Hagejate elukorralduse raskuskese oli peamiselt hagejate emal. Kuna kostja viibis lastega 23,3–26,67% kuust (7–8 päeva kuus), ei olnud lastel ka vahelduv elukoht. Lisaks annab elatise väljamõistmiseks alust asjaolu, et hagejate vajaduste katmine oli raskendatud vanemate vahel suhtluse puudumise tõttu. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1, leides vastuoluliselt, et kostja käis pikkade perioodide kaupa Soomes tööl ja et mõlemad vanemad elasid suures osas lastega koos. Kostja lastega koos veedetud aega ühes kuus 23,3–26,67% ei saa pidada suureks osas. Lisaks rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kui jättis tuvastamata ja põhjendamata, millistele tõenditele tuginedes saab väita, et kostja tegi laste huvides kulusid, ning kui tegi, siis kas need olid piisavad ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hagejate ema kandis valdavas osas lastega seotud kulusid. Kuna kostja viibis pidevalt Soomes, ei panustanud ta piisaval määral laste kasvatamisse. Distantsilt kasvatamine ei ole võimalik. Samuti ei ole kostja esile toonud, et oleks Soomes viibides ostnud lastele toitu või saatnud muud vajalikku. Kohus kohaldas

§ 15lg-eid 1 ja 3 ebaõigesti.

Perekonnaseaduse

  1. peatüki
  2. jaost ei tulene, et elatise nõude esitamine oleks välistatud ajal, kui vanemad on abielus. Vastupidise tõlgenduse korral saaksid lapse huvid oluliselt kahjustada. Seda eelkõige olukorras, kus vanemate omavahelised suhted on keerulised, nagu praegu. Kohus kohaldas ebaõigesti

§ 101lg-t 6, kui arvestas alates 2022.

a jaanuarist tasumisele kuuluva elatise arvutamisel sellega, et lapsed veedavad edaspidi kostjaga vähemalt seitse ööpäeva kuus. Kohus ei võtnud arvesse, et vanemate vahel oli ühisvara jagamata kuni

  1. novembrini 2021, mistõttu viibis kostja Eestis olles selle ajani ühisvarasse kuuluval kinnisasjal. Kostja ei ole alates
  2. novembrist 2021 hagejaid vahetult 10

(23)ülal pidanud. Kostja kavatsused veeta edaspidi lastega sama palju aega koos ning osta uus eluase laste lähedale ei anna alust elatise vähendamiseks. Kaebuse esitamise seisuga ei ole hagejad veetnud kostjaga ühtegi ööpäeva. Kostja kohtus hagejatega viimati
  1. detsembril
  2. Mh ei ole kostja hagejaid vahetult ülal pidanud
  3. a veebruaris ja märtsis. Kohus tuvastas õigesti, et kui lapsed ei viibiks kostjaga ühtki päeva kuus, oleks elatis 265 eurot 24 senti lapse kohta. Kuna vahetu ülalpidamise arvestamiseks alus puudus, tuleb kõnealune summa mõlema lapse kasuks välja mõista. Kohus kohaldas ebaõigesti

§-i 101 ja

§ 102lg-t 3, tuvastades, et kuivõrd hagejad nõuavad alates 2022.

a jaanuarist elatist suuremas ulatuses kui

§ 101

alusel arvutatav miinimumsumma, tuleb hinnata hagejate igakuiseid vajadusi.

§ 102

lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas mh lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Praeguses asjas andis aluse elatise väljamõistmiseks miinimumsummast suuremas ulatuses kostja keskmisest oluliselt kõrgem sissetulek (3174 eurot 70 sent (bruto)). Hagejate vajaduste hindamine ei olnud vajalik. Mh ei pea vanemate panus rahalises mõttes olema alati võrdne. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1, leides, et kummagi vanema kanda jäävaks lapse kulude osaks on 137 eurot 50 senti ning see vastab laste vajadustele, sh juhul, kui kostja ei pea lapsi vahetult ülal ühtegi ööpäeva kuus. See on vastuolus kohtu varasema seisukohaga. Kostja ei toonud kohtu ette ka asjaolusid, et alates 24. novembrist 2021 esineks alust elatise vähendamiseks alla seadusjärgse määra ja alates 1. jaanuarist 2022 alla

101 alusel arvutatava miinimummäära. Kohus kohaldas ebaõigesti

§-i 101 ja

§ 102lg-t 3, kui määras igakuise elatise suuruseks 150 eurot kuus.

Hagejad ei nõustu, et elatise arvestamisel saab võtta aluseks laste vajalikud kulud. Kohus tuvastas, et lapsed on harjunud, et neile võimaldatakse majanduslikult keskmisest perekonnast enam. Seega ei pea elatis katma vaid vajalikke kulusid. Samuti võttis kohus ebaõigesti arvesse laste ja kostja ühist aega, kuna see kuni praeguseni puudub. Hagejate ema ei ole ka igakuise elatisega 150 eurot nõustunud. 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning apellatsioonimenetluse menetluskulud hagejate ema kanda. Hagejad on ekslikult leidnud, et asjas omab tähtsust vanemate abielu lahutamise aeg. Kui üks vanem täidab abielu ajal laste ülalpidamiskohustust ühisvarasse kuuluvatest vahendistest, on mõlemad vanemad andnud ülalpidamist. Abielu ajal on võimalik esitada elatise nõue vanema vastu üksnes juhul, kui teise vanema käsutuses olevast ühisvarast ei piisa laste ülalpidamiseks. Jääb selgustuks, millise sätte alusel võtavad hagejad elatise miinimummäära arvestamisel aluseks kostja keskmise töötasu.

§ 101

lg-te 1–3 järgi kujuneb elatise miinimummäär mh Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga alusel. Lisaks on hagejad jätnud tähelepanuta, et elatiskalkulaatoril ei ole seaduse jõudu. Kostja arvates arvutasid hagejad

§ 101alusel elatise ebaõigesti või soovisid miinimummäärast suuremat elatist.

Samuti on hagejad jätnud tähelepanuta, et kui nad soovivad miinimummäärast suuremat elatist, tuleb neil tõendada kulutusi, mis tingiksid suurema elatise väljamõistmise. Kohus hindas lastele tehtavaid kulutusi ning nende vajalikkust. 11

(23)Õige on hagejate seisukoht, et vanemate ülalpidamiskohustused ei pea olema võrdsed. Samas ei ole hagejate ema välja toonud, miks ta ei ole võimeline teise vanemaga võrdses ulatuses lapsi ülal pidama. Hagejate ema väitel on kostja poolt hagejate ülalpidamiseks tehtud kulutused olnud ebavajalikud. Kostja lähtus sellest, mis oli hagejate tegelik olukord. Hagejate ema ei ostnud hagejatele vajalikke riideid ega jalanõusid, samuti ei olnud neil kodus toitu. Kostja ostis seejuures toitu ja toiduvaru hagejatega koos viibides. Lisaks kannab kostja jätkuvalt hagejate internetiteenuse kulusid. Majas on küll internet, kuid mahu väiksuse tõttu saab seda kasutada vaid hagejate ema. Kostja ei saanud ajutiselt lastega kohtuda, kuna ta oli jaanuaris pikalt haige ja uue elukoha soetamine ajakulukam. Vahepealsel ajal tundis kostja huvi, kas hagejatele on vaja midagi osta, kuid nende ema teavitas, et vajadus puudub. Hagejate ema soovib elatise tasumist rahas. Kostja tasus
  1. a veebruaris elatist hagejate seaduslikule esindajale 652 eurot 50 senti, A. kontole 505 eurot. Kui kostja saab lapsed enda elukohta võtta, tuleb tal osta kõik vajalik. Seega ei ole alust elatise suuremas ulatuses väljamõistmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis täies ulatuses rahuldamata hagejate elatisenõude ajavahemiku
  3. august 2021 kuni
  4. november 2021 eest, samuti tuleb maakohtu otsus tühistada alates
  5. jaanuarist 2022 välja mõistetud elatiste suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt A. kasuks
  6. augusti 2021 –
  7. novembri 2021 eest elatisena välja 690 eurot 1 sendi ja B. kasuks 611 eurot 2 senti ning muudab alates
  8. jaanuarist 2022 A. ja B. kasuks välja mõistetud elatise suurust. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus läbi vaatamata osas, milles nii A. kui ka B. taotlevad kostjalt alates
  9. jaanuarist 2022 elatise välja mõistmist suuremas ulatuses kui 251 eurot kuus, muus osas rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt.
  10. Hagejad on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis nende nõuded rahuldamata, v.a osas, milles maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 24.–
  11. november 2021 eest summas 61 eurot 65 senti ja elatise
  12. a detsembri eest 287 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagejate nõuded (osaliselt) rahuldas ning osas, milles maakohus lõpetas menetluse D. elatise nõudes kostja vastu seoses hagist loobumisega. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
  13. Arvestades hagiavalduse täpsustusi ja muudatusi, nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist alates
  14. aprillist 2021 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

§ 96

esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema 12

(23)arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt ka Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Hagejad nõuavad kostjalt mh tagasiulatuvat ülalpidamist.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

alusel elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13).
  3. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus. Juhindudes

§ 210lg-st 2, saab kuni 31.

detsembrini 2021 elatise välja enne

  1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates
  2. jaanuarist 2022 peab kohus kohaldama alates
  3. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt ka Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 11 ja 12). Eelmärgitust johtuvalt käsitleb ringkonnakohus järgnevalt esmalt hagejate elatisenõuet ajavahemikku
  6. aprill 2021 kuni
  7. november 2021 eest (I), seejärel elatisenõuet alates
  8. jaanuarist 2022 (II) ning teeb viimaks vajalikud menetluslikud otsustused (III). I.
  9. Maakohus jättis ajavahemiku
  10. aprill 2021 kuni
  11. november 2021 osas hagejate nõude kokkuvõtlikult rahuldamata põhjusel, et sellel perioodil ei olnud täidetud hagejate elatisenõude

§ 100

lg-st 2 tulenevad eeldused – kohustatud vanema elamine ülalpidamist saama õigustatud alaealistest lastest eraldi ning nende kasvatamisel mitteosalemine. Samuti luges maakohus tõendatuks, et kõnealusel perioodil pidas kostja hagejaid üleval vahetult (vt maakohtu otsuse p 17 eelviimane lõik). 10. Ülalviidatud

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sättest tulenevalt on elatisenõude üheks eelduseks see, et vanem (kellelt elatist nõutakse) ei ela lapsega samas majapidamises. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et hagejate vanemad olid kuni

  1. juunini 2021 abielus ning
  2. novembrini 2021 elas kostja (Eestis viibides) hagejatega koos. Neid asjaolusid on hagejad kinnitanud ka apellatsioonkaebuses (p-s 2.5). Lisaks nähtub asja materjalidest, et vanematel oli abielus olles varaühisuse varasuhe, millisel juhul valitsevad abikaasad ühisvara üldjuhul ühiselt (

§ 28). Kostja poolt varasuhte kohta esitatud väited ei ole hagejad menetluses ka vaidlustanud. 13

(23)
  1. Eelmärgitut arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul ajavahemiku
  2. aprill 2021 kuni
  3. juuni 2021 osas nõustuda kostja ja maakohtuga, et elatisenõuet ei saa rahuldada põhjusel, et puudusid

§ 100lg-s 2 sätestatud eeldused, sest kostja elas hagejatega samas majapidamises.

Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et ühes majapidamises elamine iseenesest ei välista ülalpeetava elatise saamise õigust, kuid eelduslikult täidab vanem lastega koos elades ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja on teinud kõnealusel ajavahemikul laste ülalpidamiseks kulutusi. Hagejad on küll tuginenud sellele, et kostja antud vahetule ülalpidamisele vaatamata on olnud nende vajaduste katmine raskendatud, kuid neid väiteid ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõendatuks lugeda. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et hagejate ema on samuti laste ülalpidamiseks kulutusi teinud, kuid see ei tähenda, et kostja antud ülalpidamine olnuks ebapiisav.

  1. Samuti leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et ajavahemikul kuni vanemate abielu lahutamiseni
  2. juunil 2021 peeti lapsi üleval vanemate ühisvara arvelt (vastupidist asja materjalidest ei nähtu). Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejate käsitlusega, nagu järelduks eelmärgitust, et kui vanemate abielulised suhted on lõppenud, kuid abielu on lahutamata, pole lapse elatisenõude rahuldamine võimalik. Lapsel puudub õigus vanemate ühisvara valitseda ja kasutada ning elatisenõude esitamisel on laps (vanema suhtes) iseseisev võlausaldaja, kes võib nõuda ülalpidamist sõltumata sellest, kas vanem annab seda enda lahusvara või vanemate ühisvara arvelt. Elatise väljamõistmise eeldusena peab sellises olukorras olema siiski tuvastatud, et vaatamata kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud.
  3. Ringkonnakohus märgib, et lapse ja vanema (kellelt elatist nõutakse) elamine samas kohas (samal aadressil) ei välista iseenesest elatisenõude rahuldamist. Samuti ei oma keskset tähtsust see, kas ja kuidas osaleb vanem lapse kasvatamises. Määrav on see, kas elatakse samas majapidamises (samas leibkonnas) ning kas vanema poolt seeläbi antud vahetu ülalpidamine tagab lapse vajaduste katmise. Asja materjalid ei toeta hagejate väidet, nagu elanuks kostja ajavahemikul kuni
  4. novembrini 2021 peamiselt Soome Vabariigis ning viibis Eestis (hagejate elukohas) üksnes ajutiselt. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks lahkunud Eestist Soome tahtega sinna alaliselt elama asuda (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg-d 1 ja 3). Üksnes välisriigis töötamise faktist sellist tahet järeldada ei saa. Eelduslikult käis kostja sarnase graafiku alusel Soomes tööl ka enne hagejate vanemate abielusuhete lõppemist.
  5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Ajavahemiku osas alates
  6. juunist 2021 ei ole kostja asja materjalidest nähtuvalt tuginenud sellele, et

§ 100lg-s 2 sätestatud elatisenõude eeldused pole täidetud.

Samas on kostja palunud nõude ajavahemiku eest alates

  1. juunist 2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni jätta rahuldamata põhjusel, et on hagejaid piisavas ulatuses vahetult ülal pidanud.
  3. a juuni- ja juulikuu osas ringkonnakohus nõustub kostja väidete ning maakohtu järeldustega, mille kohaselt oli kostja poolt antud vahetu ülalpidamine nii B. kui ka A. vajaduste rahuldamiseks piisav. Puudub vaidlus, et isa veetis nendel kuudel olulise osa ajast lastega (juunis hagejate väitel 11 päeva, kostja väitel 14 päeva ning juulis hagejate väitel 20 päeva ja kostja väitel 19 päeva). Kohtupraktika põhjal tuleb eeldada, et 14

(23)kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (vt nt Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p-d 23.3 ja 28.3). Teisel vanemal on sellisel juhul võimalik (last esindades) kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Kuna hagejatel, kostjal ja hagejate emal oli kuni
  5. novembrini 2021 ühine eluase, ei ole põhjust kahelda, et ema kandis teatud lastega seotud kulusid ka ajal, mil kostja viibis Eestis (ja elas hagejatega koos), kuid sellest ei saa juhtumi asjaolusid arvestades järeldada, et kostja antud ülalpidamine polnuks piisav, arvestades mh maakohtu poolt tuvastatud A. ja B. vajadusi kuni 335 eurot kuus (vt ka otsuse p 30.1). Pooltel ei ole vaidlust selles, et ka
  6. a juuni- ja juulikuus tasus kostja perekonna ühise elukohaga seotud laenukulud ning maksis elektri, prügiveo ning telefoni- ja andmeside eest. Lisaks nähtub kostja esitatust, et
  7. a juuni- ja juulikuus on kostja teinud kulutusi hagejate toidule vastavalt 442 eurot ja 281 eurot 49 senti kuus (dtl-d 93–100 ja 101–115). Hagejate ema ei ole ka vaidlustanud kostja väidet, et viimane kandis kulutusi toidule.
  8. Ajavahemiku
  9. august 2021 kuni
  10. november 2021 osas ei võimalda asja materjalid ringkonnakohtu arvates järeldada, et kostja poolt antud vahetu ülalpidamine olnuks hagejate vajaduste rahuldamiseks piisav. 16.
  11. Iseenesest ei ole pooltel vaidlust, et lapsed veetsid ka sellel perioodil osa ajast isaga koos (augustis hagejate väitel 9 päeva, kostja väitel 10 päeva; septembris mõlema poole väitel 6 päeva; oktoobris hagejate väitel 5 päeva, kostja väitel 9 päeva ning novembris hagejate väitel 5 päeva, kostja väitel 8 päeva). Augustis on kostja teinud kulutusi hagejate toidule kokku 158 eurot 5 senti (dtl 92). Muus osas on laste ülalpidamine
  12. a augustist novembrini (k.a) seisnenud kostja enda väidetest lähtudes peamiselt lastele taskuraha andmises ja üksikute riideesemete ostmises (dtl-d 92, 285–287). Lisaks tasus kostja kuni
  13. novembrini 2021 poolte ühise elusaseme elektri ja prügiveo eest ning kandis telefonija andmeside teenuse kulusid. Kostja on välja toonud, et tasus septembris elektri eest 39 eurot 85 senti ja prügiveo eest 5 eurot 82 eurot; oktoobris elektri eest 49 eurot 25 eurot ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti, novembris elektri eest 20 eurot 70 senti ja prügiveo eest 5 eurot 82 senti. Telefoni- ja andmeside eest tasus kostja igakuiselt 75 eurot 78 senti (dtl 286). 16.
  14. Hagejate endi arvestuse kohaselt on kostja täitnud nii A. kui ka B. suhtes
  15. a augustis ülalpidamiskohustust 52 euro ulatuses, sh eluaseme kasutuseelis 15 eurot, elekter 15 eurot, prügivedu 1 eurot 92 senti ning taskuraha mõistlikus suuruses 20 eurot. Sarnaselt leiavad hagejad
  16. a septembri, oktoobri ja novembri osas, et kostja ülalpidamiskohustusena saab arvestada igakuiselt 50 eurot lapse kohta. Nendest arvestustest lähtudes on augusti ülalpidamiskohustus hagejate hinnangul täitmata A. ees 196 euro 70 sendi ulatuses ning B. ees 158 euro 13 sendi ulatuses; septembri ülalpidamiskohustus A. ees 394 euro ulatuses ja B. ees 246 euro 80 sendi ulatuses; oktoobri ülalpidamiskohustus A. ees 351 euro 94 sendi ulatuses ja B. ees 204 euro 10 sendi ulatuses ning novembri ülalpidamiskohustus A. ees 164 euro 96 sendi ulatuses ja B. ees 157 euro 46 sendi ulatuses (dtl-d 170–176; 308–310). 15
(23)16.
  1. Hagejad on esitanud tõendid ema poolt mh
  2. a augustis, septembris, oktoobris ja novembris lastele tehtud kulutuste kohta (vt dtl-d 143–151, 314–325 koos ema arvestusega dtl-d 326–331). 16.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejad kostja poolt elektri ja prügiveo eest tasutuga, samuti ka taskuraha andmisega elatisenõude esitamisel mõislikus ulatuses arvestanud, ning hagejate arvestused saab kõnealuse ajavahemiku osas asja lahendamisel aluseks võtta, v.a A. septembri ja oktoobri elatisenõuete osas. A. septembri ja oktoobri elatisenõute puhul tuleb lähtuda elatise seadusjärgsest miinimummääras, mis oli
  4. aastal 292 eurot kuus. Maakohus on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et mõlema hageja vajadused on kuni 335 eurot kuus. B. ei ole tõendanud, et tema vajadused olnuks
  5. aastal sellest suuremad, mistõttu ei saa miinimumelatist ületavaid nõudeid 394 eurot (september) ja 351 eurot 94 senti (oktoober) põhjendatuks lugeda. 16.
  6. Lisaks tuleb nii A. kui ka B. elatisenõudest maha arvestada kostja poolt augustis kantud toidukulu 79 eurot kummagi lapse kohta (158,05÷2). Hagejad on küll märkinud, et toidukulude osas ei ole võimalik kostja esitatud tõenditest aru saada, millises osas on tegemist hagejatele langeva kuluga, kuid see vastuväide on praeguses asjas põhjendamatu. Mõlemad pooled on oma kulude tõendamiseks esitanud sarnase kvaliteediga tõendeid. Samuti tuleb lisaks hagejate poolt märgitule arvestada kostja poolt välja toodud telefonija andmesideteenuste kulusid (dtl-d 299–301), kuid seda siiski osaliselt. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et need kulud on arvestatavad osas, milles kostja tasub A. telefoniarvet (5 eurot kuus) ning B. telefoniarvet (5 eurot kuus). Maakohus on õigesti tuvastanud ning apellatsioonimenetluses puudub vaidlus, et interneti olemasolu hagejate elukohas tagab hagejate ema. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täiendavate interneti- ja andmesideteenuste võimaldamine teise vanema poolt ei ole käsitletav lapsega seotud vajalike kulutuste kandmisena. 16.
  7. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt antud taskurahaga ei ole alust hagejate poolt põhjendatuks peetust suuremas ulatuses arvestada. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et taskuraha andmist ei saa üldjuhul (st vanemate teistsuguse kokkuleppe puudumisel) pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Viidatud kulutused riietele on olnud hagejate emaga kooskõlastamata. Kõnealustest kulutustest ei saa iseenesest järeldada, et need olnuks vältimatult vajalikud. 16.
  8. Iseenesest puudub vaidlus selles, et kostja tasus kuni
  9. novembrini 2021 ka poolte ühise elusasemega seotud laenu- ja kindlustusmakseid. Seda ei saa ringkonnakohtu hinnangul siiski kostja soovitud viisil laste ülalpidamisena arvestada. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et nende laenu- ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste täitmine on vajalik kinnisasja omandi säilitamiseks ja seetõttu eelkõige vanemate enda huvides. Ülalpidamise seisukohalt on võimalik arvestada eluaseme kasutuseelisega. Seda on hagejad oma arvestustes ka mõistlikus ulatuses teinud. 16.
  10. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate ema (hagejad esindades) suutnud ajavahemiku
  11. august 2021 kuni
  12. november 2021 osas tõendada, et kuigi kostja veetis sellel perioodil osa aega lastega koos, pidi ka ema laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (eelkõige ongi kõnealusel ajavahemikul neid kulutusi teinud ema). 16
(23)16.
  1. Kokkuvõttes saab seega rahuldada A. lõplikult formuleeritud elatisenõuded (dtld 312–313) järgmiselt:
  2. a augusti eest 112 eurot 70 senti (196,70 – 79 – 5), septembri eest 237 eurot (292 – 50 – 5) ning oktoobri eest 237 eurot (292 – 50 – 5). Novembrikuu 23 päeva eest saaks eelmärgitud arvestusmetoodika põhjal välja mõista 122 eurot 63 senti ((164,96 – 5)÷30×23), kuid arvestades, et maakohus on
  3. a novembrit puudutavalt A. nõude juba 61 euro 65 sendi ulatuses rahuldanud, mõistab ringkonnakohus hagi piire arvestades A. kasuks täiendavalt välja 103 eurot 31 senti (164,96 – 61,65). B. lõplikult formuleeritud elatisenõuded (dtl-d 312–313) saab rahuldada järgmiselt:
  4. a augusti eest 74 eurot 13 senti (158,13 – 79 – 5), septembri eest 241 eurot 80 senti (246,80 – 5) ning oktoobri eest 199 eurot 10 senti (204,10 – 5). Novembrikuu 23 päeva eest saaks eelmärgitud arvestusmetoodika põhjal välja mõista 116 eurot 89 senti ((157,46 – 5)÷30×23), kuid arvestades, et maakohus on
  5. a novembrit puudutavalt ka B. nõude juba 61 euro 65 sendi ulatuses rahuldanud, mõistab ringkonnakohus hagi piire arvestades B. kasuks täiendavalt välja 95 eurot 99 senti (157,46 – 61,65). 16.
  6. Kokku saab A. elatisenõude ajavahemiku
  7. august 2021 kuni
  8. november 2021 eest rahuldada 690 euro 1 sendi ulatuses (112,70+237+237+103,31) ning B. elatisenõude sama perioodi eest 611 euro 2 sendi ulatuses (74,13+241,80+199,10+95,99). 16.
  9. Kõnealuse ajavahemiku osas ei anna elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 järgi alust asjaolu, et osa hagejate vajadustest on kaetud peretoetustega.

Kostja on sellele asjaolule menetluses küll tuginenud, kuid hagejate elatisenõuded

  1. augusti 2021 –
  2. novembri 2021 eest jäävad ka peretoetusi arvestamata alla 2021.a seadusjärgse miinimummäära (292 eurot kuus) ning kostja sissetulek kahtlemata võimaldab mõlemale hagejale miinimummääras elatist maksta.
  4. a detsembri eest mõistis maakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 287 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt hagejad selles osas maakohtu otsust ei vaidlusta. II.
  5. Alates
  6. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise osas arvestas maakohus hagejate hinnangul põhjendamatult sellega, et lapsed veedavad ka edaspidi kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Ringkonnakohus nõustub selle etteheitega.
  7. Kehtiva

§ 101

lg-st 6 tuleneb, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. See tähendab, et kohus peab

§ 101

kohase elatise (n-ö miinimumelatise) suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest. See kehtib siiski üksnes juhul, kui asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes.

Seda ka juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise 17

(23)aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 14.6, 14,7 ja 15.5). Mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab ka kehtiva õiguse järgi tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid tõendama (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.2 koos selles viidatud varasema praktikaga).
  3. Käesolevas asjas on
  4. novembrile 2021 järgneva ajavahemiku osas hagejate vanemate vahel vaidlus, kas üldse ja millises ulatuses A. ja B. isa juures viibivad. Samuti ei nähtu poolte väidetest, et isa ja laste vaheline suhtluskord oleks kohtulahendiga reguleeritud. Seega peaks kostja tõendama, et lapsed on viibinud ka pärast
  5. novembrit 2021 osa aega tema juures. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Apellatsioonimenetluses kostja isegi ei väida, et lapsed viibivad osa aega tema juures. Vastuses apellatsioonkaebusele (p-s 10) märgib kostja, et oli
  6. a jaanuaris pikalt haige ning uue elukoha leidmine on võtnud plaanitust kauem aega. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui maakohus võis otsuse tegemisel eeldada, et hagejad veedavad ka edaspidi kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, tuleks ringkonnakohtul pärast maakohtus asja lahendamist teatavaks saanud uute asjaoludega ikkagi apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada (TsMS § 652 lg 3 p 2) ning asuda kostja juures veedetava aja osas maakohtust erinevale seisukohale.
  7. Seega ei saa alates
  8. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise arvutamisel ringkonnakohtu hinnangul arvestada sellega, et lapsed viibivad (edaspidi) osa aega isa juures. Juhul kui tulevikus reguleeritakse isa ja laste vaheline suhtluskord kohtulahendiga või lapsed asuvad regulaarselt viibima isa juures või asuvad isa juurde elama, siis on võimalik elatisemaksete suurust poole nõudel muuta (TsMS § 459).
  9. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejad ei nõua elatist alates
  10. jaanuarist 2022 mitte seadusjärgses n-ö miinimummääras, mis arvestatakse

§ 101alusel, vaid sellest suuremas ulatuses.

  1. jaanuari 2022 menetlusdokumendis on hagejad märkinud, et paluvad alates
  2. detsembrist 2021 välja mõista elatise 292 eurot kuus (nii B. kui ka A. kasuks), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (dtl-d 312–313).
  3. jaanuari 2022 kohtuistungil on hagejate esindaja täpsustavalt selgitanud, et alates
  4. a jaanuarist nõuavad hagejad elatist seadusejärgses määras, arvestades, et kostja sissetulek on 2700 eurot, seega 251 eurot lapse kohta kuus (dtl 337). Hagejate poolt kostjalt nõutud elatis 251 eurot kuus on suurem

§ 101alusel arvestatud elatise summast.

Ringkonnakohus märgib, et n-ö miinimumelatise arvestamise alused tulenevad ka kehtivas õiguses

§-st 101 (selle alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas redaktsioonis). Kehtivas õiguses küll ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust ning miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev (sõltuvalt

§ 101

lg-tes 5–7 nimetatud asjaoludest).

§ 101lgte 3–7 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 18

(23)Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
  2. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et elatise arvutamisel

§ 101

alusel tuleb lähtuda mitte konkreetse kohustatud isiku sissetulekust, vaid Eesti keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4).

Hagejate poolt viidatud seaduse seletuskirjas märgitud võimalust, nagu saaks kohus baassummale lisatava protsendi puhul lähtuda keskmise brutokuupalga asemel kohustatud vanema tegelikust kuutasust, seaduse enda tekst ei toeta. 24. Ringkonnakohus ei nõustu teisalt maakohtu seisukohaga, nagu saaks miinimumsummast suurema elatise nõudmisel (näiteks kostja suuremate võimaluste tõttu laste elustandardi tagamisel) kasutada

§-s 101 toodud arvestuspõhimõtteid. Kuigi

§ 102

lg 3 võimaldab elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas, tuleb n-ö miinimumelatis esmalt välja arvestada

§ 101alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kohtul sisuliselt kaaluda

§ 102

lg 3 kohaldamist, teadmata

§ 101

alusel arvutatud summa suurust.

§ 101

toodud arvestuspõhimõtteid ei saa kohus miinimumsummast suurema elatise nõudmisel kasutada ka juhul, kui menetluse pooled sellega nõustuvad, kuna seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole selles osas seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause). Lisaks tuleb kohtul

§ 101

lg-tes 5–7 nimetatud asjaoludega arvestada sõltumata sellest, kas pooled nendele menetluses tuginevad (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-1919160, p-d 14.3, 14.4, ja 14.6). 25.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud elatise indekseeritud baassummast tuleb praegusel juhul

§ 101lg 5 järgi maha arvestada lapsetoetus ja kuni 30.

juunini 2022 ka lasterikka pere toetus. PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Põhikoolis või gümnaasiumis õppival lapsel on sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetuse suurus on PHS § 17 lg 3 kohaselt pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 alusel ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lg-s 1 või lg-s 2 sätestatud tingimustele. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on PHS § 21 lg 2 järgi 300 eurot. Hagejate ema ajavahemiku 1. märts 2021 kuni 1. september 2021 pangakonto väljavõttest (dtl-d 117– 151) nähtuvad igakuised peretoetuse laekumised Sotsiaalkindlustusametilt summas 520 eurot. See summa koosneb eelduslikult lapsetoetusest pere esimesele ja teisele lapsele 19

(23)60 eurot (kummalegi) ning kolmandale lapsele 100 eurot, millele lisandub lasterikka pere toetus 300 eurot. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et D. sai XX 2021 18-aastaseks ning lõpetas vaidlustamata asjaoludel 2021/2022 õppeaastal gümnaasiumi. Seetõttu emal alates
  1. juulist 2022 lasterikka pere toetuse saamise õigust enam ei ole. Samuti muutub PHS § 17 lg-st 3 lähtuvalt samast ajast B.le makstava lapsetoetuse suurus (100 euro asemel 60 eurot).
  2. Eelmärgitut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista otsuse täidetavuse ja selguse huvides B. ning A. elatised
  3. jaanuari 2022 –
  4. juunini 2022 eest välja ühekordse summana vastavalt järgmisele arvutuskäigule. 26.
  5. A.

§ 101alusel arvestatud igakuine elatis alates 1.

jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 on 163 eurot 44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: 200 eurot on baassumma

§ 101

lg 3 mõttes, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

§ 101

lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes, ja 50 eurot, mis on 50% A.le langevast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes. A.

§ 101alusel arvestatud igakuine elatis alates 1.

aprillist 2022 kuni

  1. juunini 2022 on 175 eurot 64 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente:
  2. a elatise baassumma 209 eurot 20 senti (Statistikaameti andmete kohaselt on
  3. aprilli
  4. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%), millele on liidetud 46 eurot 44 senti (3%
  5. a keskmisest brutopalgast 1548 eurot), ning millest on maha arvatud 30 eurot (50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes) ja 50 eurot (50% A.le langevast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes). Kokku tuleb kostjalt A. kasuks
  6. jaanuari 2022 –
  7. juuni 2022 eest elatisena välja mõista seega 1017 eurot 24 senti (3 × 163,44 + 3 × 175,64). 26.
  8. B.

§ 101alusel arvestatud igakuine elatis alates 1.

jaanuarist 2022 kuni

  1. märtsini 2022 on 143 eurot 44 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente: baassumma 200 eurot, millele on liidetud 43 eurot 44 senti, ning millest on maha arvatud 50 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 teise lause mõttes, ja 50 eurot, mis on 50% B.le langevast osast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes. Arvestades apellatsioonkaebuse piire, tuleb igakuine elatis ajavahemiku
  2. jaanuari 2022 kuni
  3. märts 2022 siiski välja mõista summas 150 eurot. B.

§ 101alusel arvestatud igakuine elatis alates 1.

aprillist 2022 kuni

  1. juunini 2022 on 155 eurot 64 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente:
  2. a elatise baassumma 209 eurot 20 senti (tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes
  3. aastaga 4,6%), millele on liidetud 46 eurot 44 senti (3%
  4. a keskmisest brutopalgast 1548 eurot), ning millest on maha arvatud 50 eurot (50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 teise lause mõttes) ja 50 eurot (50% B.le langevast osast lasterikka pere toetusest PHS § 21 lg 2 mõttes). Kokku tuleb kostjalt B. kasuks
  5. jaanuari 2022 –
  6. juuni 2022 eest elatisena välja mõista seega 916 eurot 92 senti (3 × 150 + 3 × 155,46).
  7. Alates
  8. juulist 2022 on nii A. kui ka B. lapsetoetuse suurus 60 eurot (PHS § 17 lg 3 esimene lause), lasterikka pere toetuse saamise õigust kohtu ette toodud asjaoludel kummalgi vanemal ei ole.

§ 101alusel arvestatud igakuine elatis kummalegi hagejale 20

(23)alates
  1. juulist 2022 on seega 225 eurot 64 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente:
  2. a elatise baassumma 209 eurot 20 senti (Statistikaameti andmete kohaselt on
  3. aprilli
  4. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%), millele on liidetud 46 eurot 44 senti (3%
  5. a keskmisest brutopalgast 1548 eurot), millest on maha arvatud 30 eurot (50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes). Elatise suurus muutub iga aasta
  6. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Samuti muutub elatise suurus lapsetoetuse suuruse muutmisel (PHS § 17).

  1. Kohus on TsMS § 439 alusel seotud hagi piiridega ega saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samuti, nagu eelnevalt märgitud, on ringkonnakohus maakohtu otsuse kontrollimisel seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Seetõttu ei saa ringkonnakohus rahuldada hagejate elatisenõudeid siiski suuremas ulatuses kui hagejate taotletud 251 eurot kuus ega väiksemas ulatuses kui maakohtu poolt rahuldatud 150 eurot kuus. Märgitu kehtib ka hagejatelt kostja kasuks alates
  2. juulist 2022 väljamõistetava muutuva suurusega elatise kohta.
  3. Iseenesest saab kohus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades mõista välja ka

§ 101

alusel arvutatust suurema elatise, arvestades mh lapse vajadusi, kummagi vanema varalist seisundit või seda, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (

§ 102lg 3).

Samas kui laps soovib 1. jaanuarist 2022 elatist, mille suurus ületab tema

§ 101alusele arvutatud elatise suurust, peab ta Ts

MS § 230 lg-st 1 lähtuvalt oma vajadusi tõendama. Seetõttu on maakohus põhjendatult hinnanud otsuses (p-s 29) ka hagejate igakuiseid vajadusi. 29.1. Praegusel juhul hagejate vajadused (

§ 99

) ringkonnakohtu arvates ei tingi

§ 101alusel arvestatust suurema elatise väljamõistmist.

Maakohtu järelduste kohaselt on nii A. kui ka B. vajalikud kulutused kuus kokku kuni 335 eurot. Maakohus ei ole nende järelduste tegemisel menetlusõiguse norme rikkunud ning ka apellatsioonkaebuse põhjendustest ei selgu, millises osas on kohus kulutuste vajalikkuse osas hagejate arvates eksinud. Kummalgi lapsel ei ole toimikust nähtuvalt terviseseisundist tulenevaid erivajadusi, keskmisest suuremaid kulusid huviharidusele vms. Kostja väidete kohaselt peavad lapsed osalema teraapias (millele kulub kuus keskmiselt 20 eurot), kuid täpsemad andmed selle teraapia sisu ja näidustuste kohta asjas puuduvad. Hagejate ema teraapiat (ega kulutusi selle) vajalikuks ei pea. Arvestades makstavaid toetusi ja hagejate ema eeldatavat panust, peaks

§ 101alusel arvutatud elatis seega mõlema lapse vajadusi kindlasti katma.

Lisaks on

§ 101

alusel arvestatud elatise suurus muutuv, sõltudes mh tarbijahinnaindeksi muutumisest. 29.2.

§ 102

lg 3 võimaldab lisaks laste vajaduste arvestamisele suurendada

§ 101

alusel arvutatud elatise summat muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (võimalik on seega võtta arvesse ka muid asjaolusid elatise summa suurendamisel). Maakohus on arvestanud A. ja B. varasemat elustandardit, mis tulenes laste isa keskmisest oluliselt kõrgema sissetuleku teenimisest, ning pidas mõistlikuks suurendada mõnevõrra elatisekalkulaatoriga leitud elatise summat (137 eurot 50 senti), määrates igakuise elatise suuruseks 150 eurot kuus. 21

(23)Ringkonnakohtu hinnangul ei ole laste varasema elustandardi arvestamine elatise summa suurendamisel sellisel kujul vajalik. Ringkonnakohus mõistab alates 1. jaanuarist 2022 nii A. kui ka B. kasuks välja maakohtu arvutatust suurema elatise ning

§ 101

alusel leitud elatis peaks mõlema vanema panust ja makstavaid toetusi arvestades võimaldama katta laste vajalikke kulutusi suuremas ulatuses kui 335 eurot kuus. Lisaks on puudub asja materjalidest nähtuvalt vaidlus, et isa andis ka vähemalt

  1. aastal lastele taskuraha (seda on teinud ka ema), ostis elektroonikaseadmeid ja firmariideid. Puudub alus arvata, et isa selliseid elustandardist lähtuvaid kulutusi (mida ei saa küll arvestada ülalpidamise andmisena) ja kingitusi lastele edaspidi ei teeks. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud asjas vanemate sissetulekute erinevuste arvestamine, kuna tuvastatud asjaoludel on hagejate ema töövõimeline ning tal puuduvad objektiivsed takistused suurema sissetuleku teenimeks. III.
  2. Nagu eelnevalt märgitud, on kohus TsMS § 439 alusel seotud hagi piiridega ega saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seda arvestades, on ringkonnakohus võtnud hagejate apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse osas, milles taotletakse kostjalt elatise välja mõistmist suuremas ulatuses kui 251 eurot kuus. TsMS § 631 lg 1 kohaselt saab apellatsioonimenetluses kaevata üksnes maakohtu sisulise lahendi peale ning paluda üksnes nende nõuete rahuldamist, mis esitati maakohtus, mille on maakohus menetlusse võtnud ja mille osas on maakohus teinud sisulise lõpplahendi. Apellant (hageja) ei saa apellatsioonimenetluses paluda sellise nõude rahuldamist, mida ei ole maakohus menetlenud ning mille osas ei ole maakohus teinud sisulist lahendit. Sama järeldust toetab ka TsMS § 9 lg-s 3 ja § 11 lg-s 1 sätestatu. Kuna ringkonnakohus pidanuks TsMS § 637 lg 2 järgi keelduma hagejate apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest osas, milles taotletakse alates
  3. jaanuarist 2022 elatise välja mõistmist suuremas ulatuses kui 251 eurot kuus, tuleb apellatsioonkaebus jätta vastavas oas TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata.
  4. Maakohus lõpetas otsusega põhjendatult menetluse D. elatise nõudes kostja vastu seoses hagist loobumisega ning selles osas ei ole otsust ka vaidlustatud. Samas nähtub asja materjalidest, et A. ja B. on samuti menetluse käigus loobunud ajavahemikku
  5. jaanuar 2021 kuni
  6. märts 2021 puudutavast elatisenõudest (dtl 88). Hagist osaline loobumine on nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks. Kuigi vaidlustatud otsuse põhjendustest võib järeldada, et maakohus A. ja B. poolt nõudest osalist loobumist asja sisulisel lahendamisel arvestas, tulnuks maakohtul nõudest loobumise osas võtta selge seisukoht juba enne lõpplahendi tegemist (vt nt Riigikohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19 koos selles viidatud kohtupraktikaga). TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna apellatsioonimenetluses esitatud väidetest võib järeldada, et pooled on nõudest osalise loobumisega sisuliselt nõustunud, leiab ringkonnakohus, et saab eelmärgitud maakohtu vea ise parandada, võtta ajavahemikku
  9. jaanuar 2021 kuni
  10. märts 2021 puudutavast elatisenõudest loobumise vastu ning vastavas osas nõude menetluse lõpetada.
  11. Alates
  12. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 redaktsiooni kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti tuleks 22

(23)mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätta poole endi kanda TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel. Esitatud menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. 33. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 23
(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.