lg 3 alusel talle ette nähtud minimaalse elatisraha lahuselava kostja osa proportsionaalset suurendamist võrreldes hageja ema sissetulekuga. 2 11.05.2022 täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 elatis summas 235,48 eurot, perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 elatis summas 640,32 eurot ning alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 225,64 eurot kalendrikuu kohta, mida indekseeritakse vastavalt
Alternatiivselt palus hageja kalduda kõrvale vanemate võrdsest ülalpidamise andmise kohustusest ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates 01.01.2022 kuni 23.06.2023 summas 250 eurot ühes kalendrikuus ning alates 24.06.2023 igakuine elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab
01.08.2022 korrigeeris hageja oma arvestusi ning palus kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis summas 85,48 eurot perioodi eest 06.12.2021–31.12.2021 ning 490,32 eurot perioodi eest 01.01.2022 – 31.03.2022. Ülejäänud hageja nõue jäi samaks. Kostja vastus Kostja võttis 17.01.2022 esitatud vastuses hagi õigeks
Kostja märkis, et ei ole keeldunud lapsele elatist maksmast, kuid ei ole saanud seda teha, kuna oli pikema aja vältel töötu ja tal oli raskusi ka enda ülalpidamisega. Lisaks on hageja ema varasemalt selgelt kostjale väljendanud, et ta ei soovi kostja poolset mitte mingisugust osalemist lapse elus, sh ei soovi kostjalt ka elatist. Enne kohtusse pöördumist hageja elatise nõudega kostja poole pöördunud ei ole. Kostja on maksnud hagejale 2021 detsembris ja 2022 jaanuaris elatist 150 eurot kuus. Samuti märkis kostja, et töötab alates 11.10.2022 AS-s S ning tema igakuise brutosissetuleku suuruseks on 974,40 eurot, mis on väiksem, kui eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk (1448 eurot). Kuna kostja sissetulek on väiksem, kui
lg 1 järgi elatise arvestamisel aluseks võetav summa, siis on kostjal väga raske ilma enda ülalpidamist kahjustamata lapsele elatist anda. Kostja kõiki kohustusi arvestades jääb kostjale toiduks ja igapäevasteks hädavajalikeks kuludeks alles vaid ca 170 eurot. Seega ei saa kostja mingil juhul tasuda elatist suuremas summas kui
Samuti leidis kostja, et hageja ülalpidamiskulud on täielikult tõendamata ja ülepaisutatud, ilmselgelt eesmärgiga näidata kulude suurust eelmise
redaktsiooni § 101 lg-s 1 sätetatud suuruses. Kostja ei pea hagis toodud kulude suurust põhjendatuks. Kohtu põhjendused
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud
lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla 3 väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud ning elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses enne hagiavalduse esitamist tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 4 5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses (arvestades ka kostja poolt tasutuga), s.o perioodi eest 06.12.2021 kuni 31.12.2021 summas 85,48 eurot (s.o 292 eurot kuus) ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 01.01.2022 kehtima hakanud
kohaselt (s.h perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 490,32 eurot). Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). 6. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku ligikaudu 584 eurot, s.h riided ja jalatsid 120 eurot, majapidamisvahendid 20 eurot, toidukulud 120 eurot, transpordikulud 32 eurot, lasteaia kulu 71 eurot, judo trenn 35 eurot, eluasemekulud 160 eurot ning hügieenivahendid 26 eurot. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti on kohtu hinnangul eluliselt usutav hügieenivahendite ning ka majapidamisvahendite kasutamine. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti peab kohus usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Arvestades hageja vanusega on ka lasteaiakulud usutavad ning igasugust huvi- ja sportlikku tegevust võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud on põhjendatud vähemalt 584 euro ulatuses, millest kostja osa moodustas kuni 31.12.2021 292 eurot. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema 5 töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on 19.05.2022 kirjas (dtl 154-156) kostjale selgitanud, et kui kostja tugineb
märgitud asjaoludele, siis tuleb kostjal kohtule esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h ka võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta ning andmed ja dokumendid oma varalise seisundi kohta (sh kostjale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms). Samuti märkis kohus, et kui kostja tugineb oma tervislikule seisundile, siis tuleb selgitada ja esitada tõendeid, kas ja mil määral takistab kostja tervislik seisund sissetulekute teenimist. Ühtegi tõendit oma majandusliku olukorra või tervisliku seisundi kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Kohus on teinud ise päringu krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja blokeeritud arvelduskontot Xxxx AS-s, mille vaba jääk 14.06.2022 seisuga oli 21,23 eurot (dtl 191). Samas nähtub antud konto väljavõttest, et kostjal on olnud menetluse ajal võimalus reisida Egiptusesse, kandes seal meelelahutuslikke kulutusi. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostjale on perioodil 14.12.2021 – 14.06.2022 laekunud sissetulekuid 5260,25 eurot (s.h nii töötasu, töövõimetushüvitis, ülekanded kolmandatelt isikutelt), mis teeb igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 876,71 eurot. Kuigi kostja konto väljavõttest võib järeldada, et kostja on jäänud töötuks (kostjale on tasutud lõpparve ning Eesti Töötukassa on kostjale tasunud hüvitist), siis nimetatu ei vabasta kostjat elatise tasumisest. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostja ei ole töövõimetu ning kostja igakuine keskmine sissetulek on olnud kohtu hinnangul piisav, et hagejale elatist miinimummääras tasuda. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kuivõrd hagi on esitatud eelmise
kehtivuse ajal, mil miinimumelatiseks oli igakuselt 292 eurot, siis on põhjendatud elatise suuruseks perioodil 06.12.2021 kuni 31.12.2021 85,48 eurot, s.o 85,48 eurot (292/31 päevaga x 25 päeva - kostja poolt 21.12.2021 tasutud 150 eurot, dtl 192). Alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli miinimumelatiseks igakuiselt 213,44 eurot ning seega on põhjendatud elatise suuruseks nimetatud perioodil 490,32 eurot (213,44 x 3 – kostja poolt 05.01.2022 tasutud 150 eurot, dtl 194). 6 8. Hageja on palunud alternatiivse nõudena kalduda kõrvale vanemate võrdsest ülalpidamise andmise kohustusest ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates 01.01.2022 kuni 23.06.2023 summas 250 eurot ühes kalendrikuus ning alates 24.06.2023 igakuine elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab
Kohus märgib, et kuna peab põhjendatuks hageja esmast nõuet, siis puudub vajadus hinnata hageja poolt esitatud alternatiivset nõuet. Kohus peab üksnes vajalikuks selgitada, et mõlemad vanemad on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohtu praktika kohaselt võiks vanemate varaline ebavõrdus olla aluseks elatise vähendamiseks vaid siis, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik last ülal pidada seadusjärgses miinimummääras (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-135, p 11.6). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et hageja seaduslikul esindajal puudub võimalus saada sissetulekut ulatuses, mis tagaks hagejale vähemalt seadusjärgses ulatuses ülalpidamiskohustuse täitmise. Seetõttu ei saa asuda ka kaaluma vanemate sissetuleku või muu varalise võimekuse omavahelist proportsiooni ning seda, kas kaalutu alusel võiks suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul ka alust elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumiseks. 9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 06.12.2021 kuni 31.12.2021 summas 85,48 eurot ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 490,32 eurot. Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt välja mõista elatis 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt
lg-tele 3 ja 4.
Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu esimeseks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h kohtutäitur E. V. vahendusel 14.06.2022 seisuga tasutud elatis kokku 136,26 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.