) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Alates 01.07.2022 kehtima hakanud füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
lg 2 kohaselt kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on 28.12.2021 seisukohas esitanud vastuväite algsele ehk 04.10.2021 esitatud võlgade ümberkujundamiskavale ning leidnud, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole tõenäoline. Järgnevalt hindab kohus
lg 2 tulenevalt seda, kas ümberkujundamiskava alusel on ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajaid koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet pole esitanud vastuväited ümberkujundamiskavas märgitud kohustuse vähendamise ulatusele (74%) ja kohustuse täitmise tähtajale (60 kuud), millest võib järeldada, et Maksu- ja Tolliamet on võla ümberkujundamisega kavas märgitud viisil nõus. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgnik soovis nõuete ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid. Võlgnik on selgitanud, et nõude vähendamise arvestamisel on ta lähtunud võlasumma suurusest, soovides tasuda kõigile võlausaldajatele põhivõlgnevuse 74% ulatuses 60 kuu jooksul. Kohtu hinnangul tuleb arvestada võlgniku kui makseraskustesse sattunud isiku soovi leida lahendus kohustuste täitmiseks ja olukorra lahendamiseks. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava kinnitamisel ei satu võlausaldajad oluliselt halvemasse olukorda, kui pankrotimenetluse korral. Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 asunud seisukohale, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvideta võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning kohus kinnitab võlgade ümberkujundamiskava võlgniku poolt välja pakutud tingimustel 74% ulatuses 60 kuu vältel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga 6
alusel kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole kohtul kohustust igakuiste tagasimakse summade kindlaksmääramisel lähtuda võlgnike taotluses märgitud summadest. Kohus märgib, et kohtule esitatud kavas on võlgnik õigesti arvestanud osamaksete suuruse vastavalt kohustuse vähendamise ulatusele, kuid selguse huvides toob kohus välja, et: võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohustuse täitmise summa on 30 875.97 eurot, kuid kinnitatud kava alusel kuulub võlausaldajale Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kokku tasumisele 60 x 514.60 = 30 876 eurot ning võlausaldaja J. K. kohustuse täitmise summa on 14 338.36 eurot, kuid kinnitatud kava alusel kuulub võlausaldajale Jaanus Kuklasele kokku tasumisele 60 x 238.97 =14 338.20 eurot.
lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt
lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus.
lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.
lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.