← Eesti

2-22-3061/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3061 Tsiviilasi L K hagi M K vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L K (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja M K (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
  2. juuli ja
  3. augusti 2022 kohtuistungid RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada hagi.
  5. Lahutada L K (K) ja M K (K) abielu, mis on registreeritud xx. xxxxxx xxxx xxxxx Maavalitsuses (tõend nr xx-xxxx/xxxx).
  6. L K nimeks jääb pärast otsuse jõustumist L K.
  7. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  8. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  9. L K (hageja) esitas
  10. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule hagi M K (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest ja selle lisast nähtub, et pooled abiellusid
  11. juunil
  12. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 1

(2)
  1. Asjas
  2. juulil 2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja soovib jätta oma perekonnanimeks K. Kostja nõustus abielu lahutama
  3. augusti 2022 kohtuistungil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  6. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti
  7. juunil
  8. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted lõppesid kolm aastat tagasi. Ühiseid lapsi pooltel pole. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).
  9. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib jätta pärast abielu lahutamist praeguse nime. Seega jääb hageja nimeks abielu ajal kantud perekonnanimi.
  10. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.