1-22-5040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-5040 (22233000646) Kohtunik Galina Jasnjuk Koht

§ 424

lg 2, § 423-1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Artjom Karema Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 39906123712, Eesti Vabariigi kodakondsus, xxx, emakeel – vene keel, xxx. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, viimati: - 30.04.2018 Viru Maakohtu poolt

§ 423

-1, § 424 lg 1 järgi kohaldades

§ 63

lg 1 vangistusega 1 aasta,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 11 kuud ja 27 päeva,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva,

§ 69

lg 1 asendati vangistus üldkasuliku tööga 416 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Viru Maakohtu 25.10.2018 määrusega pöörati ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust, täitmisele. Viru Maakohtu 25.06.2019 määrusega vabastati A. Karema karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 22.03.2020. Karistus on täidetud. Tõkend – vahistamine 2-ks kuuks, vahistamise alguseks on 19.07.2022. 1 1-22-5040 Kaitsja Puudub, süüdistatav keeldus kaitsja osalemisest. Kohtuistungi toimumise aeg 20.09.2022 RESOLUTSIOON Tunnistada Artjom Karema süüdi

§ 423

-1 ja

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ning

§ 63

lg 1 kohaldades mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 07.03.2022 kuni 09.03.

1. Artjom Karema poolt kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Artjom Karema kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 19.07.
2. Jätta Artjom Karemale valitud tõkend, vahistamine, muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistustähtaja saabumiseni, sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub enne. Asitõendid: 2 CD-R plaati, 4 väljatrükki tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Mõista Artjom Karemalt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 40 senti; - kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 610 (kuussada kümme) eurot 08 senti. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada Artjom Karemal tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1785,48 eurot ühe

§ 424

lg 1 järgi kriminaalkorras karistatud, taas 26.09.2020 kella 22.19 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi – Ereda tee 5. kilomeetril juhtis sõiduautot Mercedes Benz ML 400 CDI, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Artjom Karema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,86±0,09 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0070), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,77 mg. Samuti süüdistatakse Artjom Karemat selles, et ta 07.03.2022 kella 21.56 paiku Kohtla-Järvel Maleva tn 49 juures juhtis mootorsõidukit Citroën Jumper, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Artjom Karema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,03±0,10 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0026), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,93 mg. Samuti süüdistatakse Artjom Karemat selles, et ta 19.07.2022 kella 06.38 Narvas Kreenholmi tn 24 juures juhtis sõiduautot BMW 525D, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Artjom Karema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,19±0,10 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0014), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 1,09 mg. Ühtlasi tagurdas Artjom Karema poolt juhitav sõiduauto otsa PPA kasutuses olevale patrullautole Škoda Superb, riikliku reg-märgiga xxx. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Artjom Karema korduvalt liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Artjom Karema, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Artjom Karemat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-22

§ 423

¹ järgi ja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3718 mh

§ 423

¹ järgi kriminaalkorras karistatud, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis: 1) 26.09.2020 kella 22.19 paiku Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi – Ereda tee 5. kilomeetril sõiduautot Mercedes Benz ML 400 CDI, riikliku reg-märgiga xxx; 3 1-22-5040 2) 07.03.2022 kella 21.56 paiku Kohtla-Järvel Maleva tn 49 juures mootorsõidukit Citroën Jumper, riikliku reg-märgiga xxx; 3) 19.07.2022 kella 06.38 Narvas Kreenholmi tn 24 juures sõiduautot BMW 525D, riikliku reg-märgiga xxx. Sellise käitumisega rikkus Artjom Karema liiklusseaduse § 90 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Artjom Karema toime

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kooskõlas Artjom Karema, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 25.08.2022 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus Artjom Karemale karistuseks

§ 424

lg 2 ja § 423-1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest

§ 63

lg 1 kohaldamisega 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 07.03.2022 kuni 09.03.

1. Artjom Karema poolt kuulub ärakandmisele 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Artjom Karemale mõistetud karistuse, s.o 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust, kandmise algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 19.07.
2. KrMS § 306 lg 1 p 9 ja § 313 lg 1 p 8 alusel tühistada kohtuotsuse jõustumisel PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 09.03.2022 määrusega Artjom Karema suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Jätta Artjom Karemale valitud tõkend, vahistamine, muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistustähtaja saabumiseni, sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub enne. Kokkuleppe kohaselt tuleb välja mõista Artjom Karemalt Eesti Vabariigi kasuks sundraha 981 eurot ja õigusabi kulud summas 804,48 eurot, s.o kokku 1785,48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel Artjom Karema kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1785,48 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Kohtuistungil süüdistatav Artjom Karema avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-
3. 4 1-22-5040 /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5