Obsah (10)

§ 387§ 663§ 657§ 385§ 465§ 381§ 235§ 378§ 173§ 666

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-10380 Tsiviilasi Aavo Palmipuu hagi Janika Jürgenson

§ 387lg 2 alusel viivitamata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Maakohus leidis, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi ning hagi tagamise taotlus vastavad seaduse sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ega ole õiguslikult perspektiivitu. Riigikohus on pidanud omandi üleandmisele suunatud nõude tagamiseks kohaseks eelkõige eelmärget (vt nt Riigikohtu 28.03.2018 määrus kohtuasjas nr 2-17-8524, p 9.1). Kinnistu võimalikust kolmandale isikule võõrandamisest tulenevaid täiendavaid kulusid aitab ära hoida märkus õigusvaidluse kohta kinnistusraamatus. Maakohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise taotlust eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmise osas. Hageja on esitanud hagi seltsingulepingu alusel tekkinud seltsinguvara jagamiseks ja hageja teostatud panuse hüvitamiseks. Hageja on rõhutanud, et on kandnud XXXXXXXX elamu ehitusega kulusid vähemalt summas 266 012,89 eurot ning lisaks on tasunud kostja arveldusarvele 55 715 eurot. Hageja on kandnud vastavad kulud kas ise või läbi temale kuuluva ettevõtte TET-KO OÜ. Hageja soovib XXXXXXXX kinnistul registriossa märkuse ja eelmärke sisse kandmist, et selle kaudu vältida võimalust, et kostja oma kinnistut koormama hakkaks või võõrandaks kolmandale isikule, samuti et kinnistusraamatust oleks näha käesolev tsiviilvaidlus. Hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärgiks kinnistu suunamine avalikule enampakkumisele. Et kinnisasi oleks ka kohtuotsuse täitmise ajal vaba kostja koormatistest, on põhjendatud kinnistusraamatusse kanda eelmärge ning märkus, mis avalikustab kostja nimele kantud kinnistu osas poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Maakohus nõustus hagejaga, et kui kostja võõrandab kinnistu käesoleva vaidluse ajal, siis on tegemist seltsinglaste sisesuhtest tulenevalt ühisvara võõrandamisega ja seda tuleks vältida. Maakohtu hinnangul on kohane kanda kinnistusraamatusse eelmärge ja märkus hageja nõude tagamiseks. Pärast eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmist tehtud tehingud on AÕS § 63 lg 3 kohaselt tühised. Kaaludes poolte võimalikke huve käesolevas menetluses, leidis maakohus, et eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine ei ole kostja jaoks ka ebamõistlikult koormav. Eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine säilitab menetluse ajaks olemasoleva olukorra. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas
2. augustil 2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kostja leiab, et hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Kostja hinnangul ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks, kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud seltsingulepingu olemasolu. Isegi kui hagejal on kostja vastu nõue esitatud ulatuses, puudub alus arvata, et sellise summa väljamõistmise korral on kohtuotsuse täitmine raskendatud. Hageja ei ole taotluses välja toonud, millist kostja varasemat käitumist arvesse võttes on alust eeldada, et kostja asub pahatahtlikult enda majanduslikku olukorda halvendama. Kostja märgib, et ka asja materjalidest ei nähtu sellist kostja käitumist. Isegi kui kostja müüb XXXXXXXX kinnistu, saab ta sellest vabu rahalisi vahendeid, mis ei takista rahalise nõude maksmapanekut, vaid võib seda lihtsustada. Samuti ei ole hageja veenvalt põhistanud kostja kehva majanduslikku olukorda muu vara ja sissetulekute osas ning et hagi rahuldamise korral ei oleks nõude rahuldamine muu vara või sissetulekute arvelt võimalik. Kostja on seisukohal, et hagi tagamise abinõu on kostjat ka ebamõistlikult koormav. Olukorras, kus on ilmne, et hagejal ei saa olla kostja vastu hageja esitatud nõuet, ei ole kostjale kuuluva XXXXXXXX kinnistu eelmärkega ja täiendava märkusega koormamine õiguspärane. Kinnistut koormav eelmärge ja märkus takistavad kinnistu kasutamist tagatisena laenu võtmisel ning kahjustavad kostja kui laenusaaja mainet panga AS-i SEB Pank ees, kuna XXXXXXXX kinnistu on AS-i SEB Pank tagatisvara ning kostjal on kohustus küsida pangalt eelnevalt nõusolek kinnistu täiendavaks koormamiseks. Oma kohustuse mittetäitmise korral on panga õigus kostjalt kui laenusaajalt nõuda muuhulgas leppetrahvi. Hagi tagamine kinnistu koormamisel eelmärkega ja täiendavalt märkusega ei ole põhjendatud ja on ebaproportsionaalne. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja nõustub maakohtuga, et hagi on lubatav ega ole õiguslikult perspektiivitu. Hagi on esitatud seltsingu likvideerimise sätete alusel, mille raames jagatakse seltsinguvara, täidetakse kohustused, tagastatakse panused, jagatakse kasum/ kahjum jne. Asjaolu, kas tegemist on seltsinguga ja millised on olnud panused, on tõendamise küsimus ja sellega ei saa kohus tegeleda hagi tagamise raames. Hageja on seltsingu olemasolu ja oma panust päris piisavalt põhistanud/tõendanud ja saab vajadusel esitada veel tõendeid. Hageja soovib hagi tagamist mh seetõttu, et kostja on pannud kinnistu avalikku müüki ja see võidakse igal hetkel võõrandada. Sellisel juhul ei ole võimalik enam rahuldada hageja primaarnõuet, milleks on kinnistu suunamine avalikule enampakkumisele. Hageja viitab, et kinnistu on hoolimata algatatud kohtumenetlusest ja hagi tagamisest endiselt müügis, kuulutuse kohaselt on kinnistu broneeritud
4. septembrini 2022, mis võiks tähendada seda, et kinnistule on leidunud ostja ja tehingut plaanitakse vormistada enne
5. septembrit
6. See võib ka olla põhjus, miks hagi tagamist vaidlustatakse – soovitakse saada maha eelmärge ja märkus, kuna võimalik ostja soovib ilmselt omandada kinnistut ilma märkusteta. Hageja leiab, et eelmärge ja märkus ei koorma kostjat ülemäära. Kui kostja räägib laenu võtmise raskendatusest, siis hageja üks eesmärk hagi tagamisel oligi, et kostja ei saaks täiendavalt kinnistut koormata. Kostja võib panka hagi tagamisest teavitada, see ei vähenda kuidagi panga tagatise väärtust.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse sisuliselt muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust

§ 385sätestatud võimalusega asendada hagi tagamise abinõu raha maksmisega.

10. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (

§ 465lg 2 p 8) põhjendanud.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§-st 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus tagas hagi, mis ei ole õiguslikult perspektiivikas, kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud seltsingulepingu olemasolu. Hagi on esitatud seltsingu likvideerimise sätete alusel, mille raames jagatakse seltsinguvara. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt

§ 381

lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid

§ 235mõttes põhistanud.

Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. (vt ka Riigikohtu

1. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-16, p 16 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavas ulatuses kontrollinud hagis esitatud nõude aluseks olevate asjaolude põhistatust. Asjaolu, kas tegemist on seltsinguga ja millised on olnud panused, on tõendamise küsimus ja sellega ei saa kohus tegeleda hagi tagamise raames. Maakohus on põhjendatult märkinud, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei anna kohus hinnangut nõude tõendatusele, vaid hindab üksnes seda, kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine võimalik.
2. Kostja leiab, et hagi tagamise abinõu on kostjat ebamõistlikult koormav.

§ 378

lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei koorma valitud hagi tagamise abinõud kostjat liigselt. Eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmine on ühed leebemad abinõud, mis säilitavad menetluse ajaks olemasoleva olukorra. Maakohus viitas õigesti, et kui kostja võõrandab kinnistu käesoleva vaidluse ajal, siis on tegemist seltsinglaste sisesuhtest tulenevalt ühisvara võõrandamisega ja seda tuleks vältida. Kostja väide, et hagi tagamine takistab kinnistu kasutamist tagatisena laenu võtmisel ning kahjustab mainet panga ees, kelle kasuks kinnistu on koormatud, on asjakohatu, kuna hagi tagamise üks eesmärkidest oligi vältida olukorda, kus kostja koormab kinnistut täiendavalt. 13. Ringkonnakohus täiendab määrust

§ 385

sätestatud võimalusega ja määrab kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Ringkonnakohus määrab selleks summaks 330 000 eurot. 14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

15. Tulenevalt

§ 666

lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus) lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. /allkirjastatud digitaalselt/