Obsah (9)

§ 428§ 429§ 173§ 168§ 175§ 177§ 178§ 386§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-22-9263 Tsiviilasi Osaühingu Aktiv

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants hagi N. K. ja A. G.i vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohus mõistnud tsiviilasjas nr xxxx 02.05.
2. a tehtud maksekäsuga N. K.lt B AS kasuks välja võlgnevuse 565,84 eurot. Nõue on edastatud 20.05.
3. a täitmisele, täiteasja nr xxxx menetleb kohtutäitur K. V.. B AS loovutas 23.10.
4. a kostja I vastase nõude hagejale. Kohtutäituri 16.05.
5. a õiendi kohaselt on algatatud täiteasja nr xxxx võimatu täita kinnisvara arvelt ilma ühisvara jagamise teostamiseta, kuna võlgnikul puudub lahusvara nõude rahuldamiseks. Hageja taotles hagis kostjate ühisvara jagamist, et täita kostja I lahusvara arvelt hageja nõue. Kostja I teatas 25.07.2022, et võlgnevus on enne hagi esitamist osaliselt tasutud ning 12.08.2022 täpsustas kostja I, et kogu võlgnevus on Julianus Inkasso OÜ-le (pärast hagi menetlusse võtmist) tasutud. Hageja esitas 17.08.2022 taotluse hagist loobumiseks põhjusel, et hagiavalduse aluseks olev asjaolu on ära langenud. Hagejale on täitemenetluse raames laekunud võlgnetav summa. Hageja taotleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot ning kanda see Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx. Samuti taotleb hageja välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt menetluskulud kokku summas 1000 eurot, mis koosneb ½ riigilõivust 210,00 eurot, riigilõivust hagi tagamise avalduselt 70 eurot ja esindustasust 720 eurot (ilma käibemaksuta summa). Samuti taotleb hageja tühistada 27.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
6. Kostja I esitas hageja menetluskuludele 26.08.2022 vastuväite, milles leiab, et hageja õigusabikulu ei ole mõistliku suurusega, mistõttu palub kostja kohtul hageja kantud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Kostja I leidis, et hageja pöördumine kohtusse oli pahatahtlik. Kohtutäitur teostas igakuiselt kinnipidamisi kostja I töötasust võla katteks. Samuti oli kostja I ja kohtutäituri vahel kokkuleppe, et kostja I tasub kogu võlgnevuse jäägi oktoobris. Seega hagejal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks. Samuti heitis kostja I hagejale ette, et hageja juba teostab kinnipidamisi menetluskulude katteks, vaatamata sellele, et menetluskulud ei ole veel kohtu poolt kindlaksmääratud. 3.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku 2 2-22-9263 huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 4.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjad on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Kostja I leiab, et menetluskulu väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna hagejal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks. Võlanõude suurus oli 02.05.2013 maksekäsu kohaselt 565,84 eurot. Nõue esitati täitmiseks 20.05.

1. 16.05.2022 seisuga oli nõue kohtutäituri õiendi kohaselt veel täitmata, kuigi oli olnud täitmisel pea 7 aastat. 25.07.2022 kinnitas kostja I, et kohtutäituri andmetel moodustab võlg 25.07.2022 seisuga 500 eurot. Kuigi kostja on viidanud sellele, et kohtutäitur teostas igakuiselt kinnipidamisi kostja I töötasust, ei ole selline pidev laekumine tõendatud. Tõenditest nähtuvalt on laekumised toimunud ebaregulaarselt: kostja I tasus 08.04.2022 kohtutäituri arvelduskontole 134,33 eurot ja 08.06.2022 95,82 eurot ning kostja II tasus 05.08.2022 Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole 485 eurot. Hageja kinnitusel on sellest laekunud hagejale 14.04.2022 summa 100,08 eurot, 15.06.2022 summa 74,86 eurot ning 05.08.2022 summa 485 eurot. Seega ei vasta tõele võlgnevuse regulaarne igakuine tasumine hagiavalduse esitamisele eelnevalt. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea võlausaldaja üldjuhul taluma aastatepikkust võla maksmist täitemenetluses väga väikeste summade kaupa. Täitemenetluses sissenõude pööramine abikaasa ühisvarale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 3 alusel ei eelda, et täitemenetluses täitmine ei ole võimalik ka väikeste summade kaupa. Samuti on paljasõnaline väide, et eksisteerib kokkulepe, et kostja I tasub kogu võlgnevuse jäägi oktoobris. Seega ei nähtu kohtule, et hagejal puudus kohtusse pöördumisel õiguskaitsevajadus. Seega eksisteerib alus hageja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta mitte solidaarselt mõlema kostja, vaid ainult kostja I kanda, kuna kostja II ei ole millegagi hagi esitamist põhjustanud ning menetluskulude tema kanda jätmine oleks kostja II suhtes seetõttu äärmiselt ebaõiglane. Hagi esitamise vajaduse põhjustas kostja I, kes täitemenetluse võlgnikuna ei täitnud rahalist kohustust hageja ees. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja I kanda.
2. Kostja I hinnangul on hageja õigusabikulu ülemääraselt suur. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 1000 eurot, sh riigilõiv 210 eurot, hagi tagamise riigilõiv 70 eurot ja lepingulise esindaja tasu 720 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulude taotlus põhjendatud osaliselt. Hageja riigilõivukulu menetluses on 420 eurot. Hageja taotleb seoses loobumisega poole riigilõivu 210 euro väljamõistmist. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja riigilõivu kulu hagi tagamise avalduselt on 70 eurot. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Tegemist on samuti põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja 21.06.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus tal dokumentide analüüsile, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele ja kohtusse esitamisele 7h, tunnihinnaga 120 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise maakohtu 3 2-22-9263 lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 19). Kohus nõustub kostja kriitikaga hageja õigusabi ülemäärase suuruse kohta. Kohus leiab, et tegemist ei olnud mahuka ega keerulise tsiviilasjaga, hageja on esitanud kohtule korduvalt samasuguseid hagisid ning saab kasutada juba varem väljatöötatud vorme. Arvestades esindaja tegeliku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 250 eurot. Kokku on hageja esindaja menetluskulud põhjendatud summas 530 eurot ( 210+70+250). Kuna kostja I esitatud kirjast (hageja esindaja ning kostja I vaheline kirjavahetus) nähtub, et seoses nõude enamtasumisega on hageja arvestanud kostjate menetluskulud tasutuks juba 94,10 euro ulatuses, mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu (530-94,10) 435,90 eurot. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määras. 9. Kohus on kohaldanud hagi tagamise abinõusid.

386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab selle määrusega tsiviilasja menetluse. Kohus leiab, et hagi tagamise alus on seega ära langenud ning tühistab hagi tagamise abinõud. Tulenevalt

§ 386

lg-st 4 tuleb Harju Maakohtu 27.06.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-9263 rakendatud hagi tagamise abinõud tühistada ja kustutada registriosa nr xxxx kolmandasse jakku kantud eelmärge. 10. Hageja taotles riigilõivu 210 euro tagastamist seoses hagist loobumisega.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab seoses hagist loobumisega riigilõivu 210 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotlusele Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxxx. 4 2-22-9263 /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 5