) § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus selgitab, et FiMS § 2 lg 1 kohaselt on maksejõuetuse seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Vastavalt FiMS § 2 lg 3 on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Antud juhul on avaldaja kinnitanud kohtule, et omab püsivat sissetulekut ja varana korteriomandit ja sõiduautot. Laenukohustusena on tal laen R. L. O. , mille igakuine makse on 198,37 eurot. Laenukohustuse täitmise osas võlgnevust ei ole. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamise menetlust algatada, et vähendada laenult tasutavat intressi.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist makseraskustes isikuga, kuna avaldajal on vara, mille arvelt on võimalik võetud laenukohustust täita. Avaldaja poolt esitatud avaldus ei ole kooskõlas võlgade ümberkujundamise menetlusega ning kohus jätab FiMS § 2 ja
A. maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas
Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Avalduselt on 12.09.2022 tasutud riigilõivu 10 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu 10 eurot tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles märkida arvelduskonto ja arvelduskonto omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.