1-22-5821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium 11. oktoober 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-5821 (22730000191) Kohtuni

§ 136lg 1 tunnustel menetlust C suhtes.

4.

1. Riigiprokurör leidis, et kuriteokaebuses kirjeldatud versioon juhtunust ei võimalda in dubio pro duriore põhimõttest lähtuvalt asuda seisukohale, et C ähvardused ei olnud tõsiseltvõetavad. Ringkonnaprokutatuur on sellise järelduseni jõudmisel teinud mitmeid kuriteokaebuse raamidest väljuvaid eeldusi. Riigiprokuröri hinnangul on piisavalt alust arvata, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel võivad ilmneda vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise tunnused. 4.
2. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuriga, et puudub piisav alus menetluse alustamiseks väljapressimise tunnustel. Prokuröri hinnangul viitavad kuriteokaebuses toodud asjaolud sellele, et kannatanud võisid oma väidetava strateegiaga tekitada tööandjale ebaseaduslikult kahju, mille tulemusena tekkis tööandjal nende vastu kahju hüvitamise nõue. Kuriteokaebuse kohaselt tuvastas tööandja võimaliku kahju ulatusena 85 000 eurot. Kuriteokaebuses toodu annab alust arvata, et tööandjale põhjustatud tegelik kahju võis olla veel suurem. Sellest tulenevalt võis kuriteokaebusest tulenevalt tööandjal olla kannatanute vastu nõue vähemalt 85 000 euro ulatuses. Olemasoleva realiseeritava nõude esitamine ei ole käsitatav varalise kasu üleandmise nõudmisena KarS § 214 mõttes, kuna vastava nõudmise täitmisel asenduks teo toimepanija varasfääris konkreetne nõue samaväärse varaühikuga (nt 3 1-22-5821 rahaga). Nii ei vastaks kuriteokaebuses kirjeldatud tegu väljapressimise objektiivsetele tunnustele. Ka juhul, kui lähtuda eeldusest, et tööandja nõue oli alusetu (nt oli tööandja ekslikult seisukohal, et kannatanud said vara ebaseaduslikult, mistõttu tööandjal objektiivselt nõudeõigus puudus), puuduks piisav alus sedastamaks kuriteokaebuses kirjeldatud teo vastavust väljapressimise tunnustele. Nimelt viidatakse kuriteokaebuses läbivalt sellele, et tööandja arvas, et kannatanud on tekitanud tööandjale ebaseaduslikult kahju ja et tal on sellest tulenevalt kannatanute vastu kõnealuses ulatuses nõudeõigus. Kui tööandja nõudis enda hinnangul tal reaalselt olemasoleva nõude täitmist, mida objektiivselt siiski ei eksisteerinud, siis objektiivselt nõudis tööandja küll varalise kasu üleandmist, kuid tal puudus selles osas tahtlus. Nii ei vastaks kuriteokaebuses kirjeldatud tegu väljapressimise subjektiivsetele tunnustele. Riigiprokurör ei nõustunud kaebuse esitaja seisukohaga, et kui kõnealuse nõude asjaolud ei ole selged, tuleks nende väljaselgitamiseks alustada kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus ei ole pooltevahelise tsiviilõigusliku suhte lahendamise meetod ja kriminaalmenetlust ei saa alustada võimalike kuriteotunnuste otsimiseks. 4.
3. Riigiprokurör leidis, et kuriteokaebuse põhjal on piisavalt alust arvata, et toime võib olla pandud KarS § 136 tunnustele vastav tegu. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ei ole antud õiguslikku hinnangut asjaolule, et kuriteokaebuse kohaselt hoiti kannatanuid nende tahte vastaselt tööandja lukustatud akendeta ruumides; seejuures hoiti Y tema tahte vastaselt lukustatud ruumis kinni üle kolme tunni. Isiku ruumi lukustamine tema tahte vastaselt on käsitatav isikult vabaduse võtmisena KarS § 136 mõttes. 4.
4. Riigiprokurör leidis, et KarS § 120 lg 1 ja § 136 lg 1 tunnustel tuleb kriminaalmenetlust alustada C suhtes. Kuriteokaebuse kohaselt esitas ähvardused ja korraldas kuriteokaebuse esitajate kinnipidamist ning nende ruumide vahel liigutamist C, teised püüdsid C ähvardamisel takistada. Ülejäänud tööandja esindajate roll näib pigem taanduvat nõuete esitamisele, millises osas kuriteotunnuste sedastamiseks praegusel hetkel piisavat alust pole. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
5. Y ja X esindaja V. Sadekov esitas
6. septembril 2022 Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist osas, millega jäeti menetlus väljapressimise tunnustel alustamata. Kaebuses märgitakse, et tuvastatud ei ole, et töötajad oleksid tööandjale tekitanud ebaseaduslikult kahju. Seega tuleb küsimus, kas Q OÜ liikmete kannatanutele esitatud nõue oli seaduslik või mitte, välja selgitada. X ja Y töölepingutes puudusid tingimused, et neil oleks keeld mängida Q OÜ internetikasiinos mänge. Nad ei kuritarvitanud ka neile tööpostil antud õigusi. See tähendab, et Q OÜ-l puudus alus võidetud summasid välja nõuda. Isegi, kui oletada, et Q OÜ-l oleks olnud õiguslik alus võidetud summade tagasi nõudmiseks, tekib küsimus, miks oli vaja seda teha ähvarduste abil väikeses kinnises ruumis. 4 1-22-5821 Kaebuses leitakse, et X-lt ja Y-lt nõuti alusetult varalist kasu. Lisaks juba üle antud varale nõutakse neilt veel 41 646,07 euro üleandmist ja tasumise kuupäevaks kogunenud viivise tasumist. Mõjutusvahendina kasutati kannatanute suhtes vägivalda, mis tekitas neis hirmu oma elu pärast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Kaebuses korratakse seisukohta, et tööandja esindajatel polnud õiguslikku alust X-lt ja Y-lt raha nõudmiseks: X ja Y pole tööandjale ebaseaduslikult kahju tekitanud, sest nende töölepingud ei keelanud Q OÜ internetikasiinos mängida. Nii kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates kui Riigiprokuratuuri määruses on seevastu asutud seisukohale, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolude põhjal on võimalik, et tööandjal oligi X ja Y vastu õiguspärane nõue. Ringkonnakohus peab prokuratuuri seisukohti põhjendatuks. Nagu Riigiprokuratuuri määruses märgitud, saab menetluse alustamise otsustamisel tugineda eeskätt kuriteoteates või -kaebuses esitatud andmetele. Sarnaselt prokuratuuriga leiab ka ringkonnakohus, et kaebuses kirjeldatud asjaolud jätavad mulje, et X ja Y käitumine oli ebaseaduslik ja nad teadsid seda. See, et X ja Y töölepingutes ei ole sõnaselget tööandja internetikasiinos mängimise keeldu, ei anna automaatselt alust järelduseks, et nende tegevuse õigusvastasus on välistatud. Esiteks nähtub töölepingust endast, et see ei pruukinud olla ainus Q OÜ ja selle töötajate suhet reguleeriv dokument. Töölepingu p 6.1 kohaselt võivad töötaja kohustused tuleneda muudest tööandja ja töötaja suhet reguleerivatest siseaktidest (sisekorraeeskirjadest, töötaja käsiraamatust). Välistada ei saa sedagi, et internetikasiinos mängimise tingimused võivad tuleneda hoopis lepingutest, mille kannatanusid sõlmisid internetikasiinos mängides kontosid luues. Lisaks eelnevale tuleneb töölepingu p-st 6.2, et töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning lähtuma oma tegevuses tööandja õiguspärastest huvidest. Kuriteokaebuses on aga välja toodud, et X ja Y kasutasid internetikasiinos mängides mingit strateegiat ja said suure kasumi. See viitab võimalusele, et nad kasutasid mängides ära oma teadmisi mängudest, mis neil oli tänu Q OÜ-s töötamisele. Sellele, et X ja Y käitumine oli ebaseaduslik ja nad olid sellest teadlikud, viitab kuriteokaebuses välja toodud asjaolu, et nad kasutasid mängimiseks erinevaid kontosid ja VPN-teenuseid, s.t varjasid mängides oma isikut. Niisiis viitavad kuriteokaebuses esitatud andmed pigem võimalusele, et tööandjal oli õiguspärane nõue kannatanute vastu. Seetõttu on põhjendatud Riigiprokuratuuri seisukoht, mille kohaselt pole kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 214 lg 2 p 2, p 4 p 5; lg 21 tunnustel alust.
9. Riigiprokurör on määruses leidnud, et isegi juhul, kui tööandja nõue oli alusetu, ei ole täidetud väljapressimise subjektiivse koosseisu tunnused. Prokurör tõi välja, et kuriteokaebuses viidatakse läbivalt sellele, et tööandja arvas, et kannatanud on tekitanud talle ebaseaduslikult 5 1-22-5821 kahju, millest tulenevalt oli tal kannatanute vastu nõudeõigus. Näiteks on kuriteokaebuse punktis 1.3 märgitud, et tööandja „hakkas arvama, et see summa oli saadud ebaausal teel“. Kaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul mingeid vastuargumente, mis riigiprokuröri seisukoha ümber lükkaks.
10. Mis puutub kaebuses toonitatusse, et X-lt ja Y-lt raha nõudmiseks hoiti neid kinni väikestes ruumides ja neid ähvardati, siis seda, et sellises käitumises on kuriteotunnused, on riigiprokurör möönnud ja seetõttu ka alustanud kriminaalmenetlust KarS §

§ 136lg 1 tunnustel.

See, et raha nõudmiseks kasutati ebaseaduslikke meetodeid, ei tähenda, et ka nõue ise pidi olema ebaseaduslik. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamine KarS §

§ 136

lg 1 tunnustel ei tähenda, et menetluse käigus ei võidaks menetletavat tegu ümber kvalifitseerida, kui peaks ilmnema, et tööandja esindajatel polnud õiguslikku alust X-lt ja Y-lt raha nõuda ning tööandja esindajad ka mõistsid seda.

1. Praeguse seisuga aga ei anna esitatud andmed alust järelduseks, et X ja Y suhtes on pandud toime väljapressimine. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 5 juhindudes Riigiprokuratuuri
2. augusti 2022 määruse muutmata ning kannatanute esindaja Vladimir Sadekovi kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 6