← Eesti

3-21-2995/32

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-21-2995 8. september 2022 Kadri Palm X kaeb

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas
  2. veebruaril 2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks (dtl 65-67).
  3. SKA peatas
  4. oktoobri
  5. a otsusega nr E102841 X pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest (dtl 9-14). SKA otsuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised: 2.
  6. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-i 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud loetelu nr 2 erialadel. X soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvatakse töötamise aeg Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Kose jaoskonnas vanemtöödejuhatajana alates
  7. aprillist 1988 kuni
  8. oktoobrini 1990, kokku 2 aastat ja 7 kuud. 2.
  9. X soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka ei arvata töötamise perioode meistrina ja teemeistrina: 2.2.
  10. alates
  11. oktoobrist 1984 kuni
  12. märtsini 1988 Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses; 2.2.
  13. alates
  14. novembrist 1990 kuni
  15. jaanuarini 2003 Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonnas; 2.2.
  16. alates
  17. veebruarist 2003 kuni
  18. oktoobrini 2011 OÜ-s ÜLE; 2.2.
  19. alates
  20. oktoobrist 2011 kuni avalduse esitamise kuupäevani
  21. veebruaril 2021 AS-is Võrumaa Teed ja AS-is Eesti Teed, 2 3-21-2995 2.2.
  22. kokku 33 aastat 9 kuud ja 8 päeva. 2.
  23. Vabariigi Valitsuse
  24. juuli
  25. a määrusega nr 206 (edaspidi määrus nr 206) on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelu on koostatud tootmisala põhiselt (jaotatud osadeks) ning igas tootmisharus või kitsamalt piiritletud tootmisalal on üldreeglina loetletud kutsealad/ametikohad, kus töötamine sellel tootmis- või tegevusalal annab õiguse sooduspensionile. Loetelu nr 2 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik tingimused. 2.
  26. Loetelu nr 2 osas XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ toodud kutsealade ja ametikohtade loetelus on nimetatud ehitus- ja montaažitööde meister ja tööjuhataja. Pealkirjast tuleneb, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse töötamine ehitus- ja montaažitööde meistrina ja töödejuhatajana hoonete ja rajatiste ehitamisel, rekonstrueerimisel, ümberseadmestamisel, restaureerimisel, samuti remondil. Kui ühe ametinimetuse juures on kaks tingimust, peab töötamine vastama mõlemale nimetatud tingimusele üheaegselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ametikoht peab vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele. Kuna loetelus on nimetatud ehitus- ja montaažitööde meister, peab meister sooduspensioni saamiseks juhendama töölisi, kes tegelevad nii ehituse kui montaažiga. Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on montaaž monteerimine, kooste, eri osadest tervikuks liidetu. Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab, et montaaž on ehitiste, tarindite, masinate, seadmete ja nende osade kokkupanek või paigaldamine. Seega peab ehitus- ja montaažitööde meister juhendama töölisi hoonete ja rajatiste ehitamisel ning ehitiste ja tarindite või nende osade kokkupanekul ja paigaldamisel. 2.
  27. AS Võrumaa Teed meistri ametijuhendist, OÜ ÜLE
  28. veebruari 2021 selgitusest ja AS Eesti Teed
  29. veebruari 2021 tõendist nähtub, et kaebaja tööülesanneteks olid meistri ametikohal töötamisel teede, sildade, teerajatiste ning kinnistute ehituse, remondi, hooldamise ja korrashoiuga seotud tööde juhtimine, talihooldel teede seisukorra hindamine ja vajalike teehoiutöödega õigeaegne alustamine ja ohutu liikluse tagamine riigimaanteedel. Teemeistrina töötamisel oli tööülesanneteks teehooldetööde korraldamine ja koordineerimine, maanteedele ettenähtud seisundinõuete tagamine, teehoiu ja ehitusobjektide töö korraldamine, tee seisundinõuetest ja hooldelepingust lähtuvalt ning hooldelepinguga ettenähtud rahastamise piires hooldepiirkonna riigimaanteedel teede, sildade, teerajatiste ning kinnistute hooldamise ja remondi korraldamine. 2.
  30. SVPS § 1 lg 5 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjades loetletud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Seega lubab seaduseandja lugeda soodusstaaži hulka töötamise üksnes juhul, kui täidetakse täistööajaga ehitus- ja montaažitööde meistri ja tööjuhataja tööülesandeid hoonete ja rajatiste ehitamisel, rekonstrueerimisel, ümberseadmestamisel, restaureerimisel ja remondil. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  31. veebruari
  32. a otsus haldusasjas nr 317-1108, p 11). Seega on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine. 2.
  33. Haldusmenetluses esitatud ja täiendavalt kogutud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks juhtinud montaažitöid. Töötamisel meistrina ja teemeistrina tegeles ta lisaks teede ehituse ja remontimise juhtimisele teede korrashoiutööde juhtimisega. Transpordiamet kinnitas
  34. veebruari 2021 kirjas, et kaebaja töötas meistri, vanemtöödejuhataja ja teemeistrina välitingimustes Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses ja Harju Teedevalitsuses teedesildade, truupide, autobussipaviljonide ja hoonete ehituse-, montaaži- ja remonditöödel, kuid ei selgita, millised olid kaebaja täpsemad tööülesanded. 3 3-21-2995 2.
  35. Esitatud dokumentide põhjal ei ole tõendatud, et kaebaja täitis meistrina ja teemeistrina alates
  36. oktoobrist 1984 kuni
  37. märtsini 1988 Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses, alates
  38. novembrist 1990 kuni
  39. jaanuarini 2003 Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonnas, alates
  40. veebruarist 2003 kuni
  41. oktoobrini 2011 OÜ-s ÜLE ja alates
  42. oktoobrist 2011 kuni avalduse esitamise kuupäevani
  43. veebruaril 2021 AS-is Võrumaa Teed ja AS-is Eesti Teed täistööajaga ehitus- ja montaažitööde meistri tööülesandeid. 2.
  44. Loetelu nr 2 osas XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ puuduvad ametinimetused meister ja teemeister. Neid ametikohti ei ole seadusandja otsustanud lülitada soodusstaaži hulka ning neil ametikohtadel töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
  45. X esitas
  46. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tõendada temal soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku soodusstaaži olemasolu (dtl 2-8). Seejuures taotles kaebaja tunnistajatena üle kuulata Y, W, Z ja Q ning kaasata menetlusse Transpordiameti.
  47. Tartu Halduskohus võttis
  48. detsembri
  49. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA, kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 55-57).
  50. SKA esitas
  51. jaanuaril 2022 vastuse kaebusele (dtl 82-84).
  52. Tartu Halduskohus kohustas
  53. veebruari
  54. a määrusega tunnistajaid vastama kohtu esitatud küsimustele (dtl 102-105). Tunnistajad esitasid vastused kohtumäärusele 1., 4.,
  55. ja
  56. märtsil 2022 (dtl 112-136).
  57. Tartu Halduskohus kaasas
  58. aprilli
  59. a määrusega haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Transpordiameti ning kohustas Transpordiametit esitama kohtule kirjaliku vastuse kaebusele (dtl 142-144).
  60. Transpordiamet esitas
  61. mail 2022 vastuse kaebusele (dtl 149-152).
  62. Vastustena kohtunõuetele selgitas SKA
  63. mail 2022, et on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei täitnud meistri ja teemeistrina täistööajaga ehitus- ja montaažitööde meistri ja tööjuhataja tööülesandeid hoonete ja rajatiste ehitamisel, rekonstrueerimisel, ümberseadmestamisel, restaureerimisel ja remondil ning esitas
  64. juunil 2022 otsuse, millega SKA määras A. Toimile soodustingimustel vanaduspensioni (dtl 155-157).
  65. Kaebaja esitas
  66. juulil 2022 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning täiendava seisukoha (dtl 171-186). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  67. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 11.
  68. Kaebaja töötas alates
  69. oktoobrist
  70. a Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses meistri ametikohal. Alates
  71. aprillist
  72. a määrati kaebaja Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Kose jaoskonna vanemtöödejuhatajaks. Seoses ettevõtte likvideerimisega kaebaja tööraamatu andmetel kaebaja vallandati
  73. oktoobril
  74. a ENSV töökoodeksi 4 3-21-2995 § 37 p 1 alusel ning alates
  75. novembrist
  76. a võeti tööle Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonna teemeistri ametikohale (Transpordiameti
  77. veebruari
  78. a kirja nr 3.17/21/3766-2 andmetel aga seoses asutuse ümberorganiseerimisega määrati Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonna teemeistri ametikohale). Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonna teemeistrina töötas kaebaja kuni
  79. jaanuarini
  80. a, mil nimetatud jaoskond (Kose teemeistripiirkond) erastati OÜ-le ÜLE ning kaebaja jätkas tööd Kose teepiirkonna teemeistrina Harju Teedevalitsuse ja kaebaja vahel
  81. märtsil
  82. a sõlmitud töölepingu nr 342 alusel, millise OÜ ÜLE võttis üle, nagu ta on teatanud oma
  83. veebruari
  84. a vastuses nr 6-3/18932-3 SKA-le.
  85. oktoobril
  86. a lõpetati tööleping kaebaja ja OÜ ÜLE vahel ning alates
  87. oktoobrist
  88. a asus kaebaja tööle AS Võrumaa Teed meistrina.
  89. märtsil
  90. a toimus mitme sarnase aktsiaseltsi ühinemine ja moodustati AS Eesti Teed, milles tööd jätkanud kaebaja viidi
  91. aprillil
  92. a üle hooldeosakonna juhatajaks. Seoses AS Eesti Teed sisemiste struktuurimuudatustega asus kaebaja veebruarist
  93. a tööle Võru piirkonna teemeistri ametikohale ja alates
  94. juunist
  95. a Võru hooldepiirkonna meistrina. 11.
  96. Kaebaja töötamine alates
  97. oktoobrist
  98. a kuni käesoleva ajani on toimunud täiskohaga ja just nimelt töödel, mis on märgitud määrusega nr 206 kinnitatud nimekirjas. 11.
  99. Kaebaja möönab, et periood alates
  100. oktoober 2011 kuni
  101. veebruar
  102. a, s.o kuni AS Eesti Teed tõendi nr 1-10/44-2021-1 andmiseni, võib olla tema töö iseloomule määruse nr 206 valguses hinnangu andmisel erinevaid tõlgendamisi võimaldav. Siiski on ta veendunud, et tööalane tegevus ka nimetatud perioodil meistrina, hooldeosakonna juhatajana, teemeistrina, siis jälle meistrina on olnud täistööaja raames valdavalt ehitus- ja montaažitööde meistri ja töödejuhataja töö - loetelu nr 2 tähenduses (osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ erialakood 23419 alusel ehitus- ja montaažitööde meistrina ja erialakood 24441 alusel töödejuhatajana). 11.
  103. Samas on kaebaja kindlalt veendunud ja seisukohal, et kogu tema töötamine alates
  104. oktoobrist 1984 kuni
  105. oktoobrini 2011 on olnud määruse nr 206 osa XVII eelnimetatud ametikohtadel täistööajaga töötamise periood ning ta on tõendatult töötanud täistööajaga soodustingimustel vanaduspensioni võimaldavatel töökohtadel kokku 27 aastat ja 21 päeva. 11.
  106. Eeltoodut arvestades on kaebaja otsustanud loobuda taotlusest perioodi
  107. oktoober 2011 kuni
  108. veebruar 2021 osas, kuna leiab, et tõendamine oleks keeruline ja tulemus etteaimamatu. 11.
  110. oktoobri
  111. a pensioniavalduse menetlemise peatamise otsuses nr E102841 on SKA konstateerinud, et alates
  112. oktoobrist
  113. a kuni soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks avalduse esitamise kuupäevani, s.o. kuni
  114. veebruarini 2021.a (välja arvatud 2 aastat ja 7 kuud sellest perioodist, mida SKA tunnustab soodustingimustel vanaduspensioniks õigust andva staažina), on vaidlusalune tööstaaž 33 aastat, 9 kuud ja 8 päeva. Eeltoodust tuleneb, et vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on olemas seaduses ettenähtud vähemalt 25-aastane pensionistaaž. Selle staaži olemasolu on oma
  115. oktoobri
  116. a otsuses nr E102841 sedastanud ka SKA, kes on aga nimetatud otsusega menetlust peatades leidnud, et kogu vajalikus ulatuses ei olevat tõendatud soodustingimustel vanaduspensioniks õigust andev staaž (12 aastat ja 6 kuud) – tõendatud olevat vaid 2 aastat ja 7 kuud. Seega jäävat vajalikust staažist puudu veel 9 aastat ja 11 kuud. 11.
  117. Kaebaja on seisukohal, et omab õigust tõendada temal soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku soodusstaaži olemasolu mitte ainult tunnistajate ütlustega, vaid ka muude halduskohtumenetluse seadustikus (

) lubatud tõenditega. Kaebaja hinnangul tõendavad temal soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vähemalt 12 aasta ja 6 kuu pikkust staaži, määruses nr 206 toodud töökohtadel täistööajaga 5 3-21-2995 töötamist, kaebuse lisadena 3-7 nimetatud dokumendid. Peale selle tõendab seda asjaolu ka Transpordiameti

  1. novembri
  2. a dokument nr 3.1- 7/21/3766-4 koos sellele lisatud dokumentidega. Sellest dokumendist nähtub Transpordiameti seisukoht, et kaebaja tegi täistööajaga määruses nr 206 märgitud töid, kuigi ametinimetused osaliselt ei kattu määruses nr 206 nimetatutega. Kaebaja hinnangul on see ka mõistetav, sest kuni nimekirja kehtestamiseni Vabariigi Valitsuse
  3. juuli
  4. a määrusega nr 206, ei saanudki ametinimetused enne seda nimekirjaga kooskõlas olla ja praktikas ei hakatud neid ka hiljem kooskõlla viima, kuna sellist kohustust selgesõnaliselt kellelegi ei pandud. 11.
  5. Õige on Transpordiameti
  6. novembri
  7. a dokumendis nr 3.1-7/21/3766-4 ka seisukoht, et montaažitööde ja ehitustööde eristamine on alusetu. Need tööd on ehitus- ja remonditööde puhul üksteisega seotud ja seega lahutamatud. 11.
  8. Kaebajale on teada, et soodustingimustel vanaduspensioni on varasematel aastatel taotlenud ja saanud ka mitmed teised Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses ning Harju Teedevalitsuses analoogsetel ametikohtadel töötanud inimesed, kes on teinud ka päringuid Rahvusarhiivile, saamaks teavet nende ametikohtade töö iseloomust ning saanud selles osas Rahvusarhiivilt ka positiivse, kinnitava vastuse.
  9. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. SKA põhjendused, miks vaidlustatud perioodi ei saa dokumentide alusel soodusstaaži hulka arvata, on toodud SKA
  10. oktoobri
  11. a otsuses nr E
  12. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 12.
  13. Määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 peatükis I „Mäetööd“ lõige 1 „Põlevkivi, fosforiidi, dolomiidi, lubjakivi ja teiste
  14. või
  15. või
  16. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate mittemaaksete maavarad pealmaakaevandamine. Pealmaatööd kaevandustes, kaevanduste ja karjääride ehitusplatsidel. Mäetööd maade rekultiveerimisel, tehniliste puuraukude puurimisel, tulekahjude ärahoidmisel ja kustutamisel kaevandustes, terrikoonikutel ja aherainepuistangutel. Puurimis- ja lõhketööd.“ on märgitud koodiga 23263 teemeister, kes töötab karjääris, puistangul. Seega on seadusandja näinud ette õiguse soodustingimustel vanaduspensionile ainult sellisele teemeistri ametikohal töötavale isikule, kes töötas karjääris, puistangul. 12.
  17. Loetelu nr 2 peatükis XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ on nimetatud koodiga 23419 ehitus- ja montaažitööde meister ja koodiga 24441 tööjuhataja. XVII peatüki nimetusest tuleneb, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvatakse töötamine ehitusja montaažitööde meistrina ja tööjuhatajana hoonete ja rajatiste ehitamisel, rekonstrueerimisel, ümberseadmestamisel, restaureerimisel, samuti remondil. 12.
  18. Kui ühe ametinimetuse juures on kaks tingimust, peab töötamine vastama mõlemale nimetatud tingimusele üheaegselt. Kuna loetelus on nimetatud ehitus- ja montaažitööde meister, peab meister sooduspensioni saamiseks juhendama töölisi, kes tegelevad nii ehituse kui montaažiga. 12.
  19. Sotsiaalministeerium on
  20. aastal selgitanud, et nimetatud loetelud töötati välja Nõukogude Liidus kehtinud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse andnud nimekirjade alusel (NSV Liidu Ministrite Kabineti
  21. jaanuari
  22. a määrus nr 10). Selle määruse järgi oli ehituse töödejuhatajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile ainult siis, kui ta juhatas töölisi, kelledest vähemalt 50%-l oli õigus sellele pensionile. 12.
  23. SVPS § 1 viimase lause kohaselt ei arvata soodusstaaži hulka SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega ning § 11 kohaselt arvestatakse nimetatud töödel täistööajaga töötatud aeg soodusstaaži hulka tööperioodide summana. 6 3-21-2995
  24. Kaasatud haldusorgan nõustub kaebajaga, et kaebaja töötas
  25. oktoobrist 1984 kuni
  26. oktoobrini 2011 Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses, Harju Teedevalitsuses ja OÜ-s ÜLE soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks õigust andvatel töökohtadel (SVPS ja selles viidatud loetelu nr 2 alusel) ning tema soodustingimustel vanaduspensioniõiguslikuks staažiks on 27 aastat ja 21 päeva. Transpordiamet on andnud üksikasjaliku seisukoha kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisele
  27. novembri
  28. a kirjas nr 3.1-7/21/3766-4, milles on mh käsitletud kaebaja töö sisu. Transpordiamet ei pea vajalikuks oma seisukohta korrata, jääb selle seisukoha juurde ning palub kohtul sellega arvestada. Kaasatud haldusorgani seisukohad on järgmised. 13.
  29. Ehitusseadustikust tulenevalt: 1) ei saa sõna „hooldamine“ kasutada, vaid selle asemel tuleks kasutada „rekonstrueerimine ja remont“; 2) on ootekoda ja truup rajatis, sest ta on aluspinnale toetuv asi. Truubil on ka vundament. 13.
  30. Vaidlust ei ole selles, et Z, töötas Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses
  31. jaanuar 1986 kuni
  32. september 1988.a Kanama jaoskonnas meistri ja töödejuhatajana. Töö sisuks oli teede ja rajatiste ehitus, montaaž ning rekonstrueerimine. Vaidlust ei ole selles, et Z määrati taotluse alusel SKA poolt soodustingimustel vanaduspension mais
  33. 13.
  34. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötas Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses ja Harju Teedevalitsuses meistri, vanemtöödejuhataja ja teemeistrina alates
  35. oktoobrist 1984 kuni
  36. jaanuarini
  37. Meistri ja/või töödejuhataja tööülesanneteks oli ehituse-, montaaži-, hoolde-, remonditööde juhtimine ühel objektil või ühes piirkonnas, seda nii teedeehituse- ja -remondil, teedega seotud rajatiste (sillad, silla-ja teepiirded, teetruubid, tunnelid, põhimaanteede suunaviidad, LM jm), kui ka piirkonnas asuvate autobussipeatuste hoonete, kontorihoonete, ladude, remonditöökodade jt tootmishoonete ning elamute puhul, mis ehitati piirkonna töötajatele. 13.
  38. Transpordiameti hinnangul on SKA kaebajat võrreldes Z ebavõrselt kohelnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  39. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  40. SVPS § 1 p-i 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.
  41. Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse
  42. juuli
  43. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“
  44. Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused.
  45. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja soodusstaaži hulka saab arvata töötamise Harju Teede Remondi ja Ehituse 7 3-21-2995 Valitsuse Kose jaoskonnas vanemtöödejuhatajana alates
  46. aprillist 1988 kuni
  47. oktoobrini 1990, kokku 2 aastat ja 7 kuud.
  48. Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva tuvastamiskaebuse tinginud asjaolu, et SKA ei saa kaebaja soodusstaaži hulka arvata töötamise aega meistrina ja teemeistrina: 1) alates
  49. oktoobrist 1984 kuni
  50. märtsini 1988 Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses; 2) alates
  51. novembrist 1990 kuni
  52. jaanuarini 2003 Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonnas; 3) alates
  53. veebruarist 2003 kuni
  54. oktoobrini 2011 OÜ-s ÜLE; 4) alates
  55. oktoobrist 2011 kuni avalduse esitamise kuupäevani
  56. veebruaril 2021 AS-is Võrumaa Teed ja AS-is Eesti Teed.
  57. Kohtumenetluses on kaebaja loobunud taotlusest perioodi
  58. oktoober 2011 kuni
  59. veebruar 2021 osas, seega on vaidluse all, kas kaebaja töötas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel töökohtadel perioodidel alates
  60. oktoobrist 1984 kuni
  61. märtsini 1988 Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses; alates
  62. novembrist 1990 kuni
  63. jaanuarini 2003 Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonnas; ja alates
  64. veebruarist 2003 kuni
  65. oktoobrini 2011 OÜ-s ÜLE.
  66. Kaebaja leiab, et tema tööalane tegevus vastab määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa XVII "Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont" erialakoodile 24441 ja erialakoodile
  68. Loetelu nr 2 peatükk XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ koodi 24441 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud tööjuhatajana ja koodi 23419 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on olnud ehitus- ja montaažitööde meister.
  69. Kaebusest ja kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja töötas alates
  70. oktoobrist 1984 kuni
  71. märtsini 1988 Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses meistri ametikohal (dtl 4, 76, 80, kk nr 368-k). Kohtu hinnangul vastab sellel ametikohal töötamine määrusega nr 206 kinnitatud koodile
  72. Kuigi tööraamatus märgitud ametinimetus „meister“ ei vasta täies mahus määruse loetelus märgitud „ehitus- ja montaažitööde meistrile“, võib kohtule esitatud materjalidest järeldada, et töö sisu vastas koodile
  73. Transpordiamet on
  74. novembri
  75. a seisukohas nr 3.1-7/21/3766-4 selgitanud, et tööülesanded teehoiuteedel on seotud ehitus-montaažitöödega (dtl 50), nagu näiteks katkiste teetruupide demontaaž ja uute paigaldamine, mis on oma sisult montaaž; sillapiirete ja teepiirete demontaaž ja uute paigaldamine, mis on samuti montaaž; põhimaanteedel suurte (4×4 m) ja väiksemate liikluse suunaviitade ja liiklusmärkide demontaaž, ja uute paigaldamine jne. Sageli on tee-ehituse objektidel tarvis ümber paigaldada side- või kanalisatsioonitrasse, mis on samuti seotud montaažtööde teostamisega jne. Kohtu hinnangul pole põhjust kahelda Transpordiameti seisukohas, et ehituse-, remondi, rekonstrueerimise puhul montaažitööde eraldi esiletõstmine ei ole tavapärane, sest montaažitöö on eelpoolnimetatud tegevuste üks osa, mida tavapäraselt ei rõhutata. Transpordiameti seisukohta kinnitavad ka tunnistajad oma ütlustes. Nii nt nähtub tunnistajana kirjalikud ütlused andnud Z selgitustest, et kaebaja tegi ehitus- ja montaažitöid (dtl 116). Ka tunnistaja Y on kinnitanud, et kaebaja tegi nii ehitus- kui montaažitöid (dtl 120). Samuti võib tunnistaja W ütlustest järeldada, et ehitus- ja montaažitöid saab vaadelda koos ja neid ei saa eristada: "Ehitus montaažitöid teostati aastaringselt" (dtl 127). Kohus ei nõustu vastustajaga, et soodustingimustel vanaduspensioni tuvastamiseks peab kaebaja olema juhtinud montaažitöid või et ehitus- ja montaažitööde meister peab juhendama töölisi hoonete ja rajatiste ehitamisel ning ehitiste ja tarindite või nende osade kokkupanekul ja paigaldamisel. Sellist järeldust ei võimalda määrus nr 206 teha. 8 3-21-2995
  76. Tööraamatu kohaselt on kaebaja alates
  77. novembrist 1990 kuni
  78. jaanuarini 2003 töötanud Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonnas teemeistri ametikohal (dtl 80). Alates
  79. veebruarist 2003 kuni
  80. oktoobrini 2011 töötas kaebaja OÜ-s ÜLE teemeistrina. Kohtu hinnangul vastab teemeistri ametikohal töötamine määrusega nr 206 kinnitatud koodile 24441 „tööjuhataja“.
  81. Transpordiamet on
  82. veebruaril 2021 SKA-le kinnitanud (dtl 31), et seoses Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse ümberreorganiseerimisega Harju Teedevalitsuseks, määrati kaebaja
  83. novembril 1990 Kose teemeistripiirkonna teemeistriks, kellena töötas kuni
  84. jaanuarini 2003, mil Kose teemeistri piirkond erastati ning selle piirkonna töötajad viidi üle OÜ-sse ÜLE. OÜ ÜLE ja kaebaja vahel
  85. jaanuaril 2004 sõlmitud töölepingu nr 010104/07 kohaselt jätkas kaebaja töötamist Kose teepiirkonna teemeistrina, töö sisuks oli teehoiutööde juhtimine. OÜ ÜLE on SKA-le
  86. veebruaril
  87. a selgitanud (dtl 15), et kaebaja asus OÜ-sse ÜLE tööle vastavalt
  88. jaanuaril
  89. a sõlmitud riigivara võõrandamise lepingule. Vastavalt nimetatud lepingule võttis OÜ ÜLE üle Harju Teedevalitsuse ja kaebaja vahel
  90. märtsil
  91. a sõlmitud töölepingu nr 342 ja kaebaja asus tööle Harjumaal Kose teepiirkonna teemeistri ametikohale. Kaebaja tööülesanneteks olid teemeistri piirkonna töö juhtimine, teehooldetööde korraldamine ja koordineerimine, maanteedele ettenähtud seisundinõuete tagamine jm. Kohtu hinnangul ei välista lisaks ehituse ja remondi juhtimisele teede korrashoiutööde juhtimine, soodusstaaži tuvastamist.
  92. Transpordiamet on
  93. novembri
  94. a kirjas nr 3.1-7/21/3766-4 (dtl 49) selgitanud, et kaebaja tööülesanneteks teemeistrina oli piirkonna eelarves kajastatud ehituse-, montaaži-, hoolde- ja remonditööde ja ümberehitustööde juhtimine ja korraldamine. Kose teepiirkonnaga liideti 1993.a. Raasiku piirkond, st Kose teemeistri piirkond teenindas kogu Ida-Harjumaad. Teemeistri juhtimisel ja korraldamisel teostati riigimaanteede, teerajatiste (sillad, silla- ja teepiirded, teetruubid, tunnelid, põhimaanteede suunaviidad, soola-liivasõlmed, kivipurustussõlmed, laadimisplatsid jm), kogu piirkonna autobussipeatuste hoonete, kontorihoonete, tootmishoonete (remonditöökojad, garaažid, katlamajad, tanklad) ja elumajade ehituse-, montaaži, demontaaži, rekonstrueerimise, remondi- ja hooldetöid ning järelevalvet. Kohtu hinnangul saab nendest tööülesannetest järeldada, et kaebaja tegi tööjuhataja tööd koodi 24441 mõttes. Seda seisukohta kinnitavad ka tunnistajad.
  95. Tunnistaja Q on selgitanud (dtl 133), et teemeistri tööülesanneteks oli juhtida ja korraldada kogu teepiirkonna riigimaanteede, teerajatiste (sillad, silla- ja teepiirded, teetruubid, tunnelid, põhimaanteede suunaviidad, soola- liivasõlmed, kivipurustussõlmed, laadimisplatsid jm), autobussipeatuste hoonete, kontorihoonete, tootmishoonete (remonditöökojad, garaažid, katlamajad, tanklad) ja elumajade ehituse-, montaaži-, demontaaži-, rekonstrueerimise, remondi- ja hooldetöid ning teostada nende üle järelevalvet. Teemeistri alluvuses töötasid meistrid/töödejuhatajad, meister-mehaanikud, tehnik-arvestaja, kõik piirkonnas töötavad töölised ja ajutiselt hooajaliselt töötavad töölised. Tööpäeva hommikul jagas teemeister tööülesanded ja töökäsud. Ülejäänud tööpäeva oli teemeister väliobjektidel, kus jälgis projekteelarvelisest dokumentatsioonist, normidest, eeskirjadest, tehnilistest tingimustest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist. Samuti jälgis õigeid töövõtteid ja ohutustehnikat, tuleohutuse, tervise- ja keskkonnakaitse eeskirjade täitmist. Jagas objektil täiendavaid tööülesandeid ja juhendas alluvaid töötajaid. Korraldas materjalide vastuvõtmist, organiseeris nende ladustamist. Pidas igapäevast tööaja arvestust ja tehtud töömahu arvestust, fikseeris need objekti päevikus. Tööpäeva lõpul esitas andmed tehnik- arvestajale dokumentide koostamiseks, mis esitati keskuse raamatupidamisele. Enne tööpäeva lõppu vaatas üle piirkonna objektidel 9 3-21-2995 järgmiseks perioodiks/päevaks vajalike materjalide tellimise, masinate-mehhanismide korrasoleku ja/või tellimise, tööjõu kasutamise objektidel. Kohtu hinnangul vastavad sellised tööülesanded eriala koodile 24441, mitte koodile
  97. Kaasatud haldusorgan leiab, et SKA on kaebajat võrreldes Z ebavõrselt kohelnud. Kohus selgitab täiendavalt, et varasemad sarnastel asjaoludel tehtud haldusaktid ei pruugi iseenesest anda alust senise halduspraktika jätkamiseks, kui see on osutunud ekslikuks. Riigikohus on selgitanud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat (Riigikohtu
  98. detsembri
  99. a otsus asjas nr 3-3-1-53-04, p 13). Varasema praktika ekslikkuse ilmnemisel lasub haldusorganil kohustus viia oma tegevus vastavusse õigusaktidega. Õiguspärase ootuse aluseks ei saa olla ebaõige halduspraktika vähemalt olukorras, kus selline praktika ei ole eksisteerinud pika aja jooksul väga laialdaselt ja kõrvalekalleteta.
  100. Eelnevast tulenevalt saab kaebuse rahuldada ja tuvastada kaebajal soodusstaaž töötamisel meistrina ja teemeistrina alates
  101. oktoobrist 1984 kuni
  102. märtsini 1988 Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses; alates
  103. novembrist 1990 kuni
  104. jaanuarini 2003 Harju Teedevalitsuse Kose jaoskonnas; alates
  105. veebruarist 2003 kuni
  106. oktoobrini 2011 OÜ-s ÜLE. 30.

§ 108lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (

§ 109lg 1).

  1. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos asjakohaste kuludokumentidega, millest nähtub, et kaebaja menetluskuluks on õigusabikulu kokku 1254 eurot. Analoogses haldusasjas nr 3-21-430 mõistis kohus
  2. mai
  3. a otsusega SKA-lt kaebaja kasuks välja 792 eurot,
  4. märtsi
  5. a otsuses haldusasjas nr 3-19-2359 1512 eurot ja
  6. novembri
  7. a otsuses haldusasjas nr 3-21-316 2500 eurot. Eelnevat arvesse võttes ja lähtudes kohtupraktikas väljakujunenud piiridest ja summadest, samuti arvestades menetluse kestust ning asjas tehtud menetlustoiminguid on õigusabikulu 1254 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskuluna kulud õigusabile 1254 eurot. Transpordiameti võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna ta ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud.
  8. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et loobub soodustingimustel staaži tuvastamisest perioodi
  9. oktoober 2011 kuni
  10. veebruar
  11. a osas (dtl 5), seetõttu tagastab kohus kaebajale
  12. detsembril
  13. a koos kaebusega edastatud Aktsiaselts Eesti Teed (kustutatud)
  14. veebruari
  15. a tõendi nr 1-10/44-2021-1 (dtl 16), kuna see puudutab perioodi, mille üle praegu kohtus vaidlust ei toimu. 33.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. 10 3-21-2995 (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.