KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 101järgi arvutatud elatis.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on PKS § 102 lg 3 kohta kirjas, et eelnõu kohaselt võib kohus lisaks lapse vajaduste arvestamisele suurendada PKS § 101 alusel arvutatud elatise summat muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused, tema kulud huviharidusele on keskmisest suuremad vms) või ei ole kooskõlas lapse elustandardiga ajal, mil vanemad last koos kasvatasid, on võimalik nõuda elatist suuremas summas. Seega tuleb hagejal alates 01.01.2022 elatise 292 eurot saamiseks tõendada PKS § 102 lg 3 kohaseid asjaolusid. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajadused oleksid suuremad kui 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 kehtestamisel aluseks võetud summa. 27.01.2022 seisukoha kohaselt on hageja igakuised kulud vähemalt 928,50 eurot. Hageja osa eluasemekulude kasutuseelistest on 359 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud 85 eurot ja elekter 20 eurot kuus. Hageja ülejäänud kulud on kokku 464,50 eurot, sh majapidamiskulu 15 eurot, toidukulu 121,50 eurot, autokütus 57 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu ja hooldus (nt juuksur) 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, meelelahutus (nt ekskursioonid, teater, kino, muuseum, mänguasjad) 40 eurot, lasteaed 111 eurot. Hageja esitas 01.12.2021 hulgaliselt tõendeid erinevate esemete ja teenuste ostmise kohta. Koondtabeli järgi on hagejale

1. aastal kulunud 3312 eurot. Muu hulgas on kuludena toodud 3 ühekordsed suuremad kulutused mööblile (nt kummut lapse tuppa 293 eurot, IKEA kapp lastetuppa 380 eurot, lastetoa kardinad 225 eurot), turvatool 235 eurot, inhalaator 100 eurot, õhuniisuti 143 eurot. Mitmetest pere ühistest kuludest on hagejale langev osa leitud selliselt, et pere kogukulu (nt eluase, majapidamiskulud, kütus) on jagatud võrdselt hageja ja ema vahel. Lapsele ei saa omistada täiskasvanuga võrdset tarbimist. Tervishoiukulu 20 eurot ja hügieenitarvete kulu 40 eurot igakuiselt on oluliselt rohkem, kui selles vanuses tervel lapsel keskmiselt. Samuti puuduvad kaheaastasel väikelapsel sidekulud. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, sidele, transpordile (sh turvavarustus), haridusele (sh lasteaed), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele ja jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele jne. Eeltoodut arvestades on hageja kulude hindamisel põhjendatud lähtuda arvestuslikust keskmisest kulust. Riigikohus on rõhutanud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Vanemate varanduslik seisund on võrdväärne (ema sissetulek 1500 eurot, isa sissetulek 1850 eurot). Arvestades kostja brutopalka 1850 eurot ja lapse viibimist kostja juures 8 päeva kuus, on elatiskalkulaatori kohaselt elatis 105,24 eurot kuus. Arvesse on võetud ka asjaolu, et lapsetoetus laekub emale. Kui laps ei viibiks isaga ühtki päeva kuus, oleks elatis 225,50 eurot. Kuivõrd kostja tasub hagejale elatist 150 eurot kuus, on kostja andnud elatist piisaval määral ning ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Seega pole hagi rahuldamise eeldused täidetud. Alates 01.01.2022 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
3. märtsi 2022 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest
4. augustil
5. a 292 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt
6. a juuli eest 142 eurot. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohtadega, et puuduvad alused PKS § 102 lg 3 kohaldamiseks ja et kostja tasub elatist piisavalt. Vanemad olid kokku leppinud elatise tasumise summas 292 eurot, mida kostja alates 01.07.2021 ühepoolselt muutis ja hakkas tasuma 150 eurot. Kohtu seisukoht, et kostjal oli õigus seda teha, kuna seati sisse lapsega suhtlemise kord, on ekslik. Suhtluskord vaid vormistati, sisulist muutust suhtlemises ei toimunud. Seega oli kokkulepet sõlmides arvestatud, et osa aega veedab laps isaga ja isa katab sel ajal lapse vahetud kulud; 2) on kohus jätnud tähelepanuta hageja väited ja tõendid selle kohta, et ehkki laps viibib isaga 25% ajast, katab kuludest enamiku ema. Ema maksab lasteaiamaksu, ostab riided nii koju kui lasteaeda. Isa juurde minnes on kõik vajalik kaasas. Isal puudus vajadus soetada lapsele riideid, samuti märgitud koguses mänguasju. Isa soetatud esemed on kasutamiseks vaid isa kodus. Kohus leidis, et arvestades isa juures viibitud aega, saab mõistlikult eeldada, et isa kannab kulutusi vähemalt 142 euro ulatuses kuus. Seejuures on kohus võtnud arvesse isa esitatud kulude tõendid, ent jätnud arvesse võtmata tõendid, mis näitavad ema kulutusi. Ka on kohus jätnud arvesse võtmata, et esemete, mida kasutatakse 8 päeva kuus, ärakasutamine toimub oluliselt pikema aja jooksul kui samaväärsete esemete, mida kasutatakse 22 päeva kuus; 4 3) tõenditest nähtub, et hageja vajadused on keskmisest oluliselt suuremad. Täielikult tähelepanuta on jäänud hageja 27.01.2022 menetlusdokumendi seisukohad. Põhjendatud elatis on 292 eurot kuus. Tegemist on summaga, mis tagab hagejale vajaliku toimetuleku, arvestab, et suurema osa ajast panustab lapse kasvatamisse ja hooldusesse ema, ning mida kostja on võimeline maksma ja milles vanemad olid varasemalt kokku leppinud; 4) on menetluskulud põhjendatud jätta kostja anda, sest kostja vähendas ühepoolselt elatise suurust olukorras, kus vanematel oli elatise osas kokkulepe.
7. O. P. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
8. märtsi 2022 otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ja uue otsusega kõigi menetluskulude jätmist M. K, kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pidanuks kohus jätma menetluskulud TsMS § 164 lg 11 [mõeldud ilmselt TsMS § 164 lg 12] alusel hageja seadusliku esindaja kanda, kuna seaduslik esindaja teadis, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, ja ei ole seega menetlusõigusi kasutanud heauskselt. Kostja selgitas hageja seaduslikule esindajale kohtueelselt, et tal puudub võimalus ja alus tasuda elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kostja pakkus ka kohtumenetluses kompromissi, kus kostja tasub 150 eurot kuus.
9. O. P. vaidleb A.A. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vanemad sõlminud elatise tasumise kokkulepet. Kostja tasus elatist seaduses ettenähtud miinimummääras. Alates suhtluskorda kehtestava kohtulahendi jõustumisest võttis kostja arvesse ka vahetult antava ülalpidamise; 2) on kohus korrektselt leidnud, et puuduvad PKS § 99 ja § 102 lg 3 alused, mis annaksid võimaluse mõista välja miinimummäärast suurem elatis. Hageja 01.12.2021 seisukohad ja tõendid kinnitavad, et hageja vajadused ei ole suuremad miinimummäärast. Hageja 01.12.2021 kulude ülevaade on koostatud perioodi november kuni november ehk 13 kuu osas. Ülevaade hõlmab ka ühekordseid kulutusi mööblile jms summas 1165 eurot. Kui arvestada nende esemete amortisatsiooniks 5 aastat, on aasta kulu 233 eurot. Turvatooli, voodi, laudtooli ja jalgratta amortisatsioon on 3 aastat ning aasta kulu 170,33 eurot. See tähendab, et hageja kuludeks november 2020 – november 2021 saab pidada 1911,33 eurot (233 eurot + 170,33 eurot + ülejäänud kulud 1508 eurot), mis ühes kuus teeb 147,02 eurot (1911,33 ÷ 13). Hageja asus 27.01.2022 menetlusdokumendis ebaõigesti seisukohale, et lapse kulud tuleks arvestada meetodil ema tehtud kulutused + isa tehtud kulutused, mis võetakse aluseks elatise väljamõistmisel. Isa poolt vahetult ülalpidamise andmisega vähenevad lapse kulud ema juures, mitte ei suurene ema kulutused, mida isa peaks elatisena hüvitama. Hageja 01.12.2021 esitatud arvestusest nähtub selgelt, et isa on elatist tasunud piisaval määral, mis tegelikult katab kõik ema kantavad kulud, ja lisaks laekub emale lapsetoetus 60 eurot; 3) ei saa nõustuda väitega, nagu oleksid isa tehtud kulutused ebavajalikud. Ema ei ole pakkinud lapsele kaasa vajalikke asju ning isa on pidanud soetama varuriideid, jalatseid, hügieenivahendeid, ravimeid jne. 16.09.2021 on ema edastanud isale ülevaate, mida isa võiks koju varuda. Kostja 10.02.2022 menetlusdokumendi lisast 1 nähtub, et ema on isa palvele, et ta pakiks kaasa lapse kaisulooma, vastanud, et „Ta valib ja pakib ise oma koti alati“.
10. A.A. vaidleb O. P. vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub TsMS § 164 lg 12 kohaldamiseks alus, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 02.03.2022 otsus muutmata.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud nii perioodi enne 01.01.2022 osas esitatud elatisenõude kui ka alates 01.01.2022 esitatud elatisenõude osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ükski apellatsioonkaebuses ega vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole otsuse tühistamise või muutmise aluseks. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
13. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
14. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega vastuses apellatsioonkaebusele, et asja lahendamisel ei oma olulist tähtsust, kas hageja vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale elatist 292 eurot kuus ja lisaks katab vahetult hageja kulud ajal, kui laps viibib isa juures. Samas ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul sellist kokkulepet tõendanud. Asjaolu, et kostja tasus kuni suhtluskorda kehtestava kohtulahendi jõustumiseni elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning edasiselt arvestas vastavalt kohtupraktikale ka vahetult antavat ülalpidamist, kokkuleppe olemasolu ei tõenda. 10.
15. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja viibib suhtluskorra alusel kostja juures 8 päeva kuus, s.o maakohtu arvestuse järgi ca 25% ajast. Alates 01.01.

§ 101

lg 6 järgi, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lisaks sätestab kehtiv PKS § 102 lg 3, et kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi ajavahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt (nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.5). Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem ehk kostja. Samuti on Riigikohus kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-i kohta selgitanud (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 23), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sealjuures ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. 10.

1. PKS eelnõu seletuskirja kohaselt võeti seadusemuudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu
2. a veebruaris valminud lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta
3. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. 6 Maakohus on õigesti märkinud, et seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. 10.
4. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajalikud kulutused ema juures on igakuiselt 983 eurot või ka 928,50 eurot. Hageja on kaheaastane väikelaps. Hageja puhul ei ole esile toodud terviseprobleeme, mis võiksid põhjustada tavapärasest suuremaid ülalpidamiskulusid, vanusest tulenevalt ei saa hagejal veel olla kulukaid hobisid, ka hageja vanemate varaline olukord ja sissetulekud ei ole kohtule esitatust nähtuvalt sellised, mille puhul saaks pidada mõistetavaks lapsele keskmisest oluliselt suuremate kulutuste tegemist. Üle poole hageja väljatoodud kuludest moodustavad eluaseme- ja transpordikulud ning olulise osa toidukulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et lapsele ei saa vanust arvestades omistada täiskasvanuga võrdset tarbimist. Ringkonnakohus märgib hageja kulude osas täiendavalt, et kuna hageja käib lasteaias ja lasteaiapäevadel sisalduvad hageja toidukulud suures osas juba lasteaiatasus, kahel nädalavahetusel kuus viibib hageja aga isa juures, siis on selgelt ülemäärane ka hageja väljatoodud toidukulu ema juures (121,50 eurot ca 22 päeva jooksul). Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et tema vajalikud kulud ületavad kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohast miinimumülalpidamist, samuti keskmise lapse arvestuslikku ülalpidamiskulu, mis on aluseks võetud alates 01.01.

§ 101kehtestamisel.

Lisaks soovib hageja, toetudes alates 01.01.

-i seletuskirjale, et kuna ema panustab lapse kasvatamisse oluliselt rohkem aega, võiks tema rahaline panus lapse kasvatamisse olla väiksem kui kostjal. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu, vaid leiab sarnaselt maakohtuga, et vanemate varaline seisund on võrdväärne ja samuti puuduvad muud põhjused, mis annaksid alust vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) kõrvale kaldumiseks. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole PKS § 102 lg 3 kohaseid asjaolusid elatise suurendamiseks tõendanud. 10.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tasudes igakuiselt elatist 150 eurot ja andes 8 ööpäeva jooksul, mil hageja viibib kostja juures, ülalpidamist vahetult ca 142 euro ulatuses, on kostja andnud hagejale piisavalt ülalpidamist ning täitnud ülalpidamiskohustust proportsionaalselt oma ülalpidamiskohustuse ulatusele (st katnud vähemalt poole hageja vajalikest kulutustest). Kostja on tõendanud, et hageja tema juures viibimisel on ta teinud vajalikke kulutusi lisaks hageja nn esmastele kuludele eluasemele, toidule ja transpordile, ka hageja ravimitele, riietele, mänguasjadele jm. Eeltoodu nähtub muu hulgas vanemate sõnumivahetusest (dtl 310), kus hageja ema on kostjat informeerinud erinevatest ravimitest, mida kostja peaks lapse tema juurde tulemisel endale koju varuma, samuti kinnitab ema sõnumivahetuses, et isa juurde minnes valib ja pakib koti kaheaastane laps ise. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et kostja teeb ajal, kui hageja viibib tema juures, hagejale kulutusi vähemalt 142 euro ulatuses kuus. Pool hageja vajalikest kulutustest tuleb kanda emal, lisaks laekub emale hageja vajaduste katteks riiklik lapsetoetus (60 eurot). 10.
2. Elatise väljamõistmise nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud või on alust eeldada, et ta rikub ülalpidamiskohustust tulevikus (RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 16). 7 Kõike eelpool toodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kuivõrd kostja täidab hageja ülalpidamise kohustust vabatahtlikult piisavas ulatuses, siis puudub elatise väljamõistmiseks alus.
3. Ringkonnakohus ei nõustu ka vastuapellatsioonkaebuse seisukohtadega. Alates 01.01.2022 kehtiv TsMS § 164 lg 12 küll võimaldab alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud kas täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt, kuid praegusel juhul ei ole TsMS § 164 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamiseks alust. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja täidab lapse ülalpidamise kohustust piisavas ulatuses, ja sellise vaidluse tekkimisel võib vanem last esindades pöörduda elatisnõudega kohtusse.
4. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja