KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2022, Tallinn Haldusasja number Menetlusosali

) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkti 1 ja esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 istungi protokollilise otsusega nr 1 otsustati julgeolekuohtu põhjustavate punamonumentide avalikust ruumist eemaldamine. Otsuse kohaselt kuulusid eemaldamisele Peetri platsi mälestustahvlid, Punaarmeelaste mälestussammas Narva lossipargis, Igor Grafovi mälestusmärk, Narva Tankimonument (T-34), Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud (ehk Narva vennashaud), Kolm tääki ja Meriküla dessandi mälestusmärk. Lisaks otsustati toetada kaitseministri ettepanekut kohandada Narva jõe ja Viktoria bastioni vahelisel alal paikneva Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua (mälestise registri number 47) hauatähis neutraalseks. Konkreetsete objektide eemaldamisega seonduvat on põhjendatud riigisekretäri 15.08.2022 memos. Monumendid eemaldati samal päeval, st 16.08.
3. X esitas 16.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse tegevuse monumentide eemaldamisel avalikust ruumist õigusvastaseks tunnistamiseks ja esialgse 3-22-1747 õiguskaitse taotluse Vabariigi Valitsuse keelamiseks kuni kohtumenetluse lõpuni monumentidega midagi ette võtta. Kaebuse kohaselt põhjustab valitsus oma tegevusega ühiskonna lõhenemist ja õhutab vaenu.
4. Tallinna Halduskohtu 18.08.2022 määrusega tagastati kaebus (resolutsiooni p 2) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 3). Kaebajal puudub kaebeõigus. Vabariigi Valitsuse tegevus seoses okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide ja monumentide eemaldamisega avalikust ruumist ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna tal ei ole õigust nõuda, et vaidlusalused monumendid ja muud okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärgid paikneksid konkreetsetel kinnistutel ning neid nende asukohast ei eemaldataks. Samuti ei tule ühestki õigusaktist kaebajale praegusel juhul õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides. Kaebusest nähtub üksnes soov, et kohus kontrolliks abstraktselt Vabariigi Valitsuse tegevuse õiguspärasust. Kohus hindab haldusorganite tegevust lähtuvalt subjektiivsete õiguste riivest ning praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid välja toonud. Samadel põhjustel ei oleks lubatav keelamiskaebus – keelata Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamine. Seoses Teises maailmasõjas hukkunute ühishauaga ei nähtu Vabariigi Valitsuse otsusest, et hauda maetud isikud tuleks ümber matta, vaid otsustati eemaldada senine hauatähis selle neutraalseks kohandamisega. Ühestki õigusaktist ei tulene, et avalikus ruumis olev ühishaud peaks olema tähistatud konkreetsel viisil ja konkreetse sümboolikaga. Samuti ei tulene õigusaktidest kaebaja subjektiivset õigust nõuda, et ühishaud peaks olema tähistatud konkreetsel ja temale meelepärasel viisil. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu keelata kohtumenetluse lõpuni Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkidega midagi ette võtta väljub kaebuse esemest, kuna kaebaja vaidlustab Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 protokollilist otsust. Kaebaja ei esitanud kirjeldatud sisuga keelamiskaebust. Kohtumääruse tegemise ajaks on protokolliline otsus täidetud. Isegi kui kaebaja esitaks sellise kaebuse, tuleks see kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Arvestades, et üldjuhul otsustavad okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide teisaldamise kohalikud omavalitsused ja sõjahaudade komisjon, ei ole põhjust arvata, et Vabariigi Valitsus võiks lähitulevikus uuesti otsustada okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamise. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. X esitas 07.09.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 18.08.2022 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Vabariigi Valitsuse tegevuses on märke põhiseadusliku korra vägivaldsest muutmisest. Igal kodanikul on õigus kaitsta põhiseaduslikku korda (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 54). Vabariigi Valitsus on oma eesmärgi saavutamiseks kasutanud sundi. Politseioperatsiooni käigus peeti kinni inimesi, kelle suhtes kasutati vägivalda. Pärast Narvas toimunud sündmusi ei pea kaebaja enam Eestit sobivaks kohaks laste kasvatamiseks ja tema suhtumine eestlastesse muutus. Kaebuse eesmärgiks on saavutada see, et Vabariigi Valitsus tagaks enda tegutsemisega demokraatia säilimise. Vabariigi Valitsus ei tohi õhutada sõda. 2

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Kaebaja pole määruskaebuses esitanud väiteid, mis lükkaks halduskohtu seisukohad ümber. 7. Halduskohus selgitas õigesti, et Vabariigi Valitsuse otsus eemaldada vaidlusalused monumendid ning Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua senine hauatähis selle neutraalseks kohandamisega ei riku kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on halduskohtule kaebuse esitamise eelduseks (

§ 44lg 1).

Avalikes huvides kaebuse esitamise võimalust kirjeldatud olukorras õigusaktid ette ei näe (

§ 44lg 2).

1. Vaidlusaluste monumentide või hauatähise olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on ette nähtud planeeringutega, ei loo planeeringud üksikisikutele subjektiivset õigust nende rajatiste püsimisele, sest monumendid ega hauatähised ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebaja huvide kaitseks. Kaebajal puudub nende monumentide või hauatähistega selleks nõutav eriline side.
2. Vaidlusaluse monumendi ja hauatähise eemaldamisega ei ole põhiseaduslikku korda vägivaldselt muudetud ega üksikisikute subjektiivseid avalikke õigusi rikutud, mistõttu ei ole põhjendatud väide, et Vabariigi Valitsus on asunud põhiseaduslikku korda vägivaldselt muutma. Eestit okupeerinud riigi relvajõudude sümbolitega monumentide ja hauatähiste säilitamine ei ole hõlmatud põhiseadusliku korraga.
3. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei saa kohus hinnata, kas monumentide ja hauatähise eemaldamine oli õiguspärane.
4. Kaebuse tagastamise tõttu on esialgse õiguskaitse taotlus jäetud õigesti rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3