Obsah (8)

§ 127§ 208§ 8§ 76§ 100§ 103§ 101§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks 25.08.2022, Tallinn tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilas

§ 127lg 6 alusel.

13. Hageja palus algses hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 12000 eurot lepingulise kohustuse täitmatajätmise eest, menetluskulud jätta kostja kanda ja menetluskulude väljamõistmisel kohustada kostjat maksma hageja menetluskuludelt

§-s 113 määras ettenähtud viivist alates asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni kohtulahendi täitmiseni. 13.06.2022 esitatud avalduses täpsustas nõuet ja palus välja mõista kostjalt kahju hüvitist 2683,51 eurot ja tulevikus kantavad kulud kahju hüvitisena 9316,49 €. Kostja vastuväited

1. Kostjas vaidles hagile vastu. Kostja esindaja suhtles hagejaga kogu aeg ja selgitas, et kasutusluba taotletakse kogu hoonele, mitte üksikule korteriomandile. Kostja korraldas vastavat asjaajamist Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ja viimane on ka hagejale vastanud, et seetõttu vastas amet hagejale et tema korteri suhtes ei ole eraldi kasutusloa taotlust. Kostja on teinud seda alates 10.01.14 ja menetlus on pooleli. Selle kohta saatis kostja kirjad hagejale 11.01.
2. 07.03.
3. hagejale oli teada vastav menetluslik seis.
4. Hageja nõue ei saa olla eelduslik, see on tõendamata. Arusaamatu on, milles seisnevad tööd ja et need oleks kasutusloa hankimisega seotud. Hoonele on kostja 10.1.14 esitanud taotluse nr 99028 ja sellega on hõlmatud kasutusloa hankimine hageja korteriomandile, seega on menetlust alustatud. Menetlus on kujunenud pikemaks kui planeeriti, mis ei sõltu kostjast, vaid linnast ja sellest on hagejat teavitatud. Kostja ei ole oma kohustuste täitmisest keeldunud.
5. 11.01.18 tegi kostja ettepaneku Ametile kasutusloa menetluse lõpule viimiseks, millele pole vastatud, sj on vastamise aega Amet 2 korda pikendanud. Kostja saatis meeldetuletused linnale 12.06.18, 25.06.18, 09.06.18, kuid pole vastatud. 4
6. 15.06.22 vastas, et kostja tegeleb pidevalt kasutusloa hankimise küsimusega. Hoones Xxxx on korduvalt omandeid müüdud ja kasutusloa puudumine ei ole seda takistanud ega mõjutanud turuväärtust, kõik müüjad on saanud oma nõudeõiguse kostja vastu uutele ostjatele loovutada. Hagejal ei ole mingeid kulusid tekkinud. Lepingu p 4.2.1 nimetatud kulud pole seotud õigusabiga ega hüpoteetiliste kuludega, mida hageja võib teha kui keegi kolmas isik proovib kasutusluba saada. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud
7. OÜ Kreutzwaldi Maja müüjana ning Z. G. ostjana sõlmisid 12.06.2015 Tallinna notar K. P.´i büroos korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja omandas korteriomandi registriosa nr xxxx (korter nr xxxx, pinnaga 167,4 m2), registriosa nr xxxx (panipaik nr xxxx, pinnaga 1,7m2), registriosa xxxx (parkimiskoht nr xxxx, pinnaga 25,9 m2), registriosa xxxx (parkimiskoht nr xxxx, pinnaga 13,5 m2) aadressil Xxxx.
8. Lepingu esemeteks on lepingus märgitud registriosad nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, registriosa xxxx.
9. Z. G. on kinnistusraamatu registriossa nr xxxx sisse kantud omanikuna (kontrollitud elektroonilisi andmeid kinnisusraamatus).
10. 12.06.2015 lepingu p 4.1.1 kohaselt on OÜ -l Kreutzwaldi Maja kohustus hankida lepingu esemele, milleks on ka korteriomand registriosa nr xxxx (Xxxx), kasutusluba.
11. Lepingu p 4.1.2 kohaselt kohustub kostja hüvitama hagejale kulud, mida hageja on kohustatud kandma seoses asjaoluga, et korteriomandi registriosa nr xxxx ei ole väljastatud kasutusluba. Lepingu p-s 7.1 sisaldub hageja volitus kostjale kasutusloa hankimiseks.
12. Kostjal on olemas kõik lepingu p 4.1.1 märgitud dokumendid selleks, et hankida kasutusluba.
13. Lepingu p 4.1.1 järgi on tähtaeg kasutusloa hankimiseks 6 kuud arvates dokumentide saamist. Nimetatud tähtaeg on möödunud.
14. Korteriomandil nr xxxx ei ole käesolevaks hetkeks kasutusluba.
15. Hageja on tasunud ära kõik Valdma ja Partnerid OÜ ja Hansalaw AB esitatud arvetes märgitud summas. 27.

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 5 28. Kuna puudub hagejate ja kostjate vahel vaidlus selles, et müügileping on hagejate ning kostja vahel sõlmitud ning kehtiv, siis on hageja ja kostja vahel

§ 208lg 1 alusel leping müügilepingu näol.

Vaidlus 29.

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine selle täitamata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 103

lg 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kahju hüvitamist

§ 127lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 ja § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi.

30. Kuna vaidlust pole selles, et kostja ei ole lepingus kokku lepitud ajaks ega ka käesolevaks ajaks vaidlusalusele kinnistule nr xxxx kasutusluba hankinud, siis leiab kohus, et kostja on jätnud täitmata lepingu p 4.1.1 tuleneva kasutusloa hankimise kohustuse tähtaegselt ehk on

§ 100mõttes rikkunud kohustust.

1. Kohtule esitatud hageja nõudest Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 10.02.17, 27.05.18 ja Ameti vastusest 30.05.18 (hagiavalduse lisad 3, 4) nähtuvalt, ei ole korteri osas taotlust esitatud, on esitatud teatud teiste korterite kohta osataotlused, hoone osas on taotlus esitatud. Samas ei nähtu, et taotlus oleks terve hoone kohta rahuldatud.
2. Hageja esitas kohtule Tallina Halduskohtu otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse asjas nr 3-19-686 (hageja 24.02.22 lisad 1, 2). Tallinna Halduskohtu 31.07.20 otsusega on rahuldatud küll teiste Xxxx omanike kaebus Tallinna Linna vastu, mis puudutab osakasutusloa väljastamata jätmist, ent märgitud otsus on Tallinna Ringkonnakohtu poolt tühistatud 14.04.21 (otsus jõustunud) ja sellega on kaebajate kaebused jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas, et vastavalt detailplaneeringule ja ehitusprojektile pidi olema Xxxx ehitatud 74 parkimiskohta, kuid ehitati 51 ja seetõttu leidis ringkonnakohus, et kasutuloa mitteväljastamine oli põhjendatud EHS § 55 p 3 järgi, kuna ehitis ei vasta EHS § 19 lg 1 ehitusprojektile ja planeeringule. Nõustuda tuleb kostjaga, et tema ei olnud haldusmenetluses menetlusosaline ja et otsus pole talle otseselt siduv TsMS § 457 lg 1 järgi, ent tegemist on TsMS § 272 lg 2 järgi kohtulahendiga teises asjas, mis on üks tõenditest. Seega saab hageja sellele tõendile tugineda.
3. Hageja esitas kohtule Ameti e-kirja 11.02.22 (13.06.22 avalduse lisa 1), mis kinnitab seda, et elamu kasutusloa taotlus on tagasi lükatud 04.03.20 märkustega, milleks on probleemid parkimiskohtadega. Kostja ei ole kordagi väitnud, et ta pole arendaja, kes müüs parkimiskohti, korteriomandeid, sj hagejale vaidlusaluse korteriomandi.
4. Kostja esitatud kasutusloa taotlusest nähtub tõepoolest, et see on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 10.01.14 (kostja vastuse lisa 1) nr 69028, mis viitab sellele, et kostja on asunud lepingust tulenevat kohustust täitma enne hagejaga müügilepingu 6 sõlmimist. Kostja esitatud Ameti kirjast 12.02.18 (vastuse lisa 3) nähtub, et teiste korterite osataotluste lahendamise üle toimub halduskohtus vaidlus. Lisaks on Amet vastanud e-kirjaga 07.03.18 (vastuse lisa 4), et vajab küsimuste lahendamiseks täiendavat aega, kuid kirjas on palutud selgitust, kas ehitusprojektile mittevastavate parkimiskohtade küsimus on lahendatud ja kas mittevastavad parkimiskohad on kinnistatud omanike nimele. Kostja on teinud Ametile korduvalt päringuid seoses kasutusloa andmisega, mida kinnitavad kohtule esitatud kostja e-kirjad 07.03.18, 31.05.18, 12.06.18, 25.06.18, 29.06.18,
5. 03.18, 09.07.18 (vastuse lisad 5-11). Lisaks esitas kostja ka oma 15.06.22 vastusega e-kirja Tallinna linnale juunist 2021 ja märtsist 2022 (lisa 1, 2), mis puudutab kasutusloa teemat ja milles on kostja ise viidanud linna nõudele puuduolevad (23 tk) parkimiskohad kompenseerida läbi avaliku taristu kaasfinantseerimise lepingu sõlmimise. Nendes kirjades on kostja oodanud vastust oma pakkumisele. Viidatud e-kirjad kinnitavad kostja väiteid, et kostja on asunud elamule, milles asub ka vaidlusalune korteriomand, taotlema kasutusluba, teinud ettepanekuid ja päringuid Ametile, et teada saada, milles on probleem ning kuidas kasutusloa menetlemine edeneb. Samas saab esitatud tõenditest järeldada, et kasutusloa taotlemisega on probleeme, mis seonduvad ehitusprojektile mittevastavate parkimiskohtadega. See nähtub otse kostja poolt kohtule esitatud eelviidatud Ameti vastustest kostjale, milledes on ilmne viide parkimiskohtade mittevastavusest ehitusprojektile.
6. Arvestades hageja esitatud Tallinna Ringkonnakohtu otsust, Ameti esitatud vastuseid ning kostja enda poolt kohtule esitatud Ameti vastuseid, asub kohus tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et kostjale ei saanud olla üllatuslik, et müües hagejale korteriomandit elamus, mis ei vasta detailplaneeringule, ehitusprojektile, on elamule kasutusloa saamine problemaatiline ja et Amet võib selle andmisest tõenäoliselt keelduda või teha mitmeid märkusi, mis tuleb kostjal täita. Seega ei saa kostja vabandada end sellega, et ta on asunud kasutusluba taotlema, kuid see ei ole õnnestunud ja et see on võtnud rohkem aega, olukorras, kus ta pidi olema teadlik kasutusloa andmise takistustest ja probleemidest põhjusel, et müüdav ehitis ei vasta ehitusprojektile. Seega ei saa kasutusloa menetluslike probleemide või selle andmata jätmise eest vastutada hageja ja kostja ei saa tugineda sellele, et põhjus, miks taotlust ei ole rahuldatud ja kasutusluba ei ole, on linnas. Ka käesolevaks ajaks, mil lepingu sõlmimisest on möödunud mitu aastat, ei ole kasutusluba saadud ehitisele Xxxx, sh hageja korteriomandile.
7. Nimetatud põhjendustel leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kasutusloa hankimise kohustust ning see rikkumine ei ole vabandatav

§ 103lg 1, 2 järgi.

Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu p 4.1.2, §

§ 101

lg 1 p 3, § 115 lg 1, 127 lg 1, 2, 128 lg 2, 3 alusel kasutusloa hankimisega seotud kulude hüvitamist.

§ 127

lg 3 järgi pidi kostjale olema ettenähtav, et kui ta kohustusi ei täida, et siis võib hagejal tekkida kulude näol kahju, sest sellise kahju ja kulude hüvitamise kohustus on kostjal otseselt lepingus p 4.1.

1. Kohtu hinnangul on ettenähtavad ka õigusabikulud, mida hageja peab kasutama selleks, et oma lepingust tulenevad nõuded kostja vastu maksma panna, et kostja kohustust täidaks.
2. Hageja ei ole nõudnud otseselt kostjalt kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel. Hageja tugineb sellele, et lepingu p 4.1.2 järgi on kostjal kohustus vajalikud kulud hüvitada. Hageja ei ole hetkel väitnud, et ta ei kavatse enam nõuda kostjalt kasutusloa hankimist. Seega on kohtu hinnangul tegemist kohustuse rikkumise korral

§ 115

7 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõudega ja seda mitte kohustuse täitmise asemel nõutava kahju hüvitamisega. Samas ei ole sellel ka tähtsust, sest hageja on nõudnud eelnevalt kostjalt kohustuse täitmist. Nimelt on hageja esitanud kohtule tõendina enda lepingulise esindaja kirja 29.11.16, milles on palunud kostjal lepingut täita (hagi lisa 2). Kiri on esitatud 29.11.16 ja sellest nähtuvalt on kostja kinnitanud hagejale, et kostja on hagejale telefoni teel kinnitanud, kostjal on olemas 2016.a. algusest kõik vajalikud dokumendid kasutusloa saamiseks. Seega nõudis hageja 29.11.16 kostjalt lepingu täitmist põhjendatult, kuna vajalik aeg, arvestades lepingu p-s 4.1.1 sätestatut ja vastavate dokumentide saamist, oli novembriks 2016.a. saabunud, kuid mingeid andmeid, et kasutusluba oleks olemas, ei olnud selleks ajaks. 38. Järgenvalt vaatleb kohus kahju koosseisu ja ulatust. 39.

§ 127

lg 6 sätestatab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. 40. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS K-Projekt tellimiskirja, mille järgi oleks justkui viimase töö teostamise tasu 50 eurot tunnis millele lisandub käibemaks (hagi lisa 6). Töö kirjelduse järgi on tegemist kasutusloa hankimiseks vajalike tööde teostamisega, töö tegemise aega ei ole pakutud ja hinnapakkumist pole tehtud. Seega on viidatud tellimiskiri umbmäärane. Kohtul puudub alus eeldada, et äriühing ei oskaks prognoosida ja teha vähemalt esialgset hinnapakkumist kogu töö maksumusele võimaliku kasutusloa hankimiseks. Hageja on tasunud AS-le K-Projekt arve nr 180255 10.08.18 alusel 600 € maksekorraldusega 207 13.08.2018 (13.06.22 avalduse lisa 2). Seega on kohtu hinnangul AS-l K-Projekt võimalik siiski määratleda eeldatavate tööde mahtu ja aega. Nimetatud põhjendustel ei ole õige hageja väide ja vastupidiselt on õige kostja väide, et kahju ehk tulevikus tekkivad kulud ei ole hüpoteetiliselt 9316,49 €, mille kohus peaks

§ 127lg 6 järgi ise määrama.

Kohtu hinnangul ei ole hagejal tekkinud sellisete kulude näol kahju, mida ei ole võimalik täpselt määratleda. Seetõttu leiab kohus, et sellises ulatuses ei ole kahju tekkinud, mis võimaldaks hagejal nõuda tulevikus tekkida võivate kulude kui kahju hüvitamist ning mille kohus peaks määrama

§ 127lg 6 järgi.

Samas leiab kohus, et kulud 600 € ulatuses, mille hageja on kandnud seoses AS-le K-Projekt kasutusloa hankimisega (vt AS Projekt arve, maksekorraldus) on põhjendatud, tõendatud ning kooskõlas lepingu p 4.1.2 ning kostjal tuleb need kulud kanda ehk

§ 127lg 1, 3, 128 lg 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi hagejale hüvitada.

41. Hageja leidis, et ta kandis ka õigusabikulusid, mida kohus pidas eelpool põhjendatuks. Samas ei ole mitte igasugune kulu kahju, mida hageja kandis seoses osututud õigusabiga, mille peab kostja hagejale lepingu p 4.1.2 järgi,

§ 101lg 1 p 3, § 115 lg 1, 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi hüvitama. 42. Hageja esitatud Hansa

Law AB arvest nr 653 summas 757,50 € (13.06.2 lisas 6) ja selle spetsifikatsioonist nähtuv, et see on esitatud hagi koostamise eest kohtule - nn I aste kahjunõue 01.06.18-25.06.

1. Sama advokaadibüroo arvest nr 266 21.04.19 summas 8 227,25 € ja selle spetsifikatsioonist nähtub, et too on esitatud läbirääkimiste pidamise eest kostja esindajaga kompromissi sõlmimiseks 10.12.18, nn I aste kahjunõue 01.12.18-21.03.
2. Arvest nr 1900315 05.02.20 227,26 € nähtub, et see on õigusteenus konsultatsiooni eest 22.01.20 ja arvest nr 190200 303 € nähtub, et see on õigusteenus konsultatsiooni ja muu eest 14.04.21 ja 30.04.21 (13.06.22 lisa 6).
3. Täpsustatud haginõude avaldusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kahjunõude teenuse eest, mille kohta on advokaadibüroo esitanud arved nr 266 227,25 €, nr 1900315 227,26 € ja arve nr 190200 303 €. Seega ei ole nendel kuludel, mis on märgitud arvetes nr 1900315, nr 190200, nr 266 vaidluse lahendamise seisukohalt tähtust ning kohus ei pea andma nendele kahju hüvitamise, kahju suuruse seisukohalt sisulist hinnangut.
4. Kohtu arvates ei ole hageja nõue kulude eest arve nr 653 26.06.18 järgi summas 757,50 € põhjendatud, kuna märgitud teenus on seotud hagiavalduse koostamisega I kohtuastmes ehk on menetluskulu TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 järgi kohtuvälise kuluna. Sellise kulu hüvitamist on hageja nõudnud ka oma menetluskulude nimekirjas 08.08.
5. Nii ei kuulu nimetatud kulu 757,50 € (hagis 757 €) lepingu p 4.1.2 järgi ja

§ 115lg 1, 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, 101 lg 1 p 3 järgi hüvitamisele.

1. Hageja on esitanud tõendina AB Valdma ja Partnerid arve nr 1701301 26.01.17 720 € ja Hansalaw AB arve nr 641 12.06.18 606 € (13.06.22 lisa 3, 4). Mõlemast arvest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusteenust enne kohtumenetlust. Õigusteenus hõlmab spetsifikatsioonide järgi esindust kasutusloa andmisega seotud küsimustes nagu õigusabi, dokumentide tutvumine, kirjade koostamine, kostja esindajaga kohtumine, ekspertidega rääkimine, nõude koostamine kostjale. Teenused on ostutatud 2016.a. novembris, 2017.aastal ja viimane 04.06.
2. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et need kulud on põhjendatud, kuna hageja on kandnud need kulud seoses oma nõude maksma panemisega ja kostjalt päringute saamisega ja nõude esitamisega. Hageja tegi oma päringu kostjale 29.11.16 (hagi lisa 2). Nagu näha spetsifikatsioonist ja hageja esitatud pretensioonist, siis on talle õigusabi osutatud ning hageja on kandnud kulusid seoses sellega, et kostja ei olnud veel 2016.a. lõpuks oma kasutusloa hankimise kohustust täitnud (vt otsus ka ülalpool). Seega on kostjal kohustus lepingu p 4.1.2 ja

§ 115

lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi need kulud 720 € ja 606 € hüvitada. Eeltoodu alusel on hageja õigusabikulude kui kahjunõue osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja vaid osaliselt on õige kostja vastuväide, et hageja vastav kahjunõue on tõendamata või põhjendamata. 46. Kostja ei ole nõus neid kulusid, mis hageja kandis seoses õigusabi osutamisega 1326 € ja mida hageja tasus 600 € ulatuses AS-le K-Projektile, hüvitama. Sellega rikub kostja lepingu p 4.1.2 ja

§ 115lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 100 tulenevat kahju hüvitamise kohustust.

Seega on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist lepingu p 4.1.2 ja

§ 115

lg 1, 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 ja § 101 lg 1 p 3, § 76 lg 1, 2 järgi summas 1926 € (600 + 720 + 606). Nii on hageja nõue osaliselt tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahju hüvitist 1926 €.

1. Kuna vaidlus ei ole selles, et ülalviidatud kulud on hageja õigusabi osutanud advokaadibüroodele tasunud, ei anna kohus hinnangut hageja pangakonto väljavõtteile. 9 Menetluskulude jaotamine
2. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Märgitud säte kohaldub olukorras, kus hagi jäetakse täielikult rahuldamata või rahuldatakse.
3. TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral ning lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. TsMS § 8 lg 2 alusel kohaldab kohus menetluskulude jaotamisel analoogia alusel TsMS § 162 lg
5. Nimelt. Hagi kuulus vaid 16 % ulatuses rahuldamisele (1926/12000*100). Asjas oli menetlus kompromissi sõlmimiseks ja võimaliku kasutusloa saamiseks mitu korda peatatud. Seega ainuüksi asjaolu, et hageja nõue ei olnud hagetavas ulatuses tõendatud, põhjendatud ja seda olukorras, kus kostja ei ole siiani kohustust täitnud, ei ole põhjendatud kulusid jaotada proportsionaalselt või jätta täies ulatuses või osaliselt poolte kanda, sest see oleks äärmiselt ebaõiglane hageja suhtes. Kohtu hinnangul on põhjendatud kõik hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda TsMS § 8, 162 lg 4 järgi. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2, lg
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10