Obsah (9)

§ 657§ 651§ 456§ 652§ 633§ 329§ 459§ 233§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-

) § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 193 eurot 4 senti kuus alates
2. 5 juunist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palus võtta asja materjalide juurde uue tõendi – äriühingu raamatupidaja selgitava kirja. Maakohus on tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud. Hageja peab tõendama elatise suuruse muutmise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus peab hindama, milline on hageja tegelik elulaad ja vajadused, sh vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid. Kohus ei ole lahendanud asja erapooletult. Kui hageja oleks oma menetlusõigusi heaukselt kasutanud, siis poleks kostja pidanud oma seisukohti korduvalt esitama ega tõendite pinnalt arvestatud summat ümber arvestama. Kohtu etteheited, et kostja seisukohad on analüütilised ja kostja ei tunne oma last, ei ole asjakohased. Samuti on arusaamatu etteheide, et kostja ei osalenud kohtuistungil isiklikult. Kostjal ei olnud kohustust kohtuistungil isiklikult osaleda. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Kostjale jääb arusaamatuks, miks või mille alusel on kohus lugenud usutavaks, et just 10 ruumi puid on vajalik täiendavaks kütteks. Tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Kohtu järeldused seoses pelletite aastase kuluga on vastuolulised. Kui kohus soovib lähtuda kõigist pelletite soetamise arvetest, siis tuleb aluseks võtta 15 kuuline periood (st september 2018 kuni detsember 2019), ühe kuu keskmine kulu on seega 112 eurot. Hageja elukohta kasutavad neli inimest, hagejale langev osa on 28 eurot 1 sent, mitte 41 eurot 27 senti. Dušikabiin ei ole soetatud hageja elukohta. Tegemist ei ole põhjendatud kuluga. Kohtu järeldused, et lapse kooli teekonnana tuleb arvestada 4 kilomeetrit, kuna vanem liigub pärast koju tagasi, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Lapse transpordikuluks ei saa pidada seda, kui vanem sõidab pärast kooli koju tagasi. Menetluses puuduvad tõendid, et lapse ema või kasuisa sõidavad pärast lapse viimist koju. Hageja põhjendatud transpordikulu saab olla maksimaalselt 10 eurot kuus. Lapse meelelahutuskulud 77 eurot 10 senti on ülepaisutatud. Maakohus ei ole selgitanud, millest tulenevalt on kohus leidnud, et hagejal kulub 20 eurot poolaastas reisidele ja klassiõhtutele. Puuduvad tõendid, et koroonaviiruse leviku ajal oleks väljasõite ja klassiõhtuid korraldatud. Samuti on ebamõistlik vihikute, pliiatsite, kunstitarvete jms aastane kulu 248 eurot. Hageja põhjendatud kulud on 446 eurot 8 senti. Kostja peab hagejale ülalpidamist andma 193 eurot 4 senti kuus. Maakohus on vanemate varalist seisu vääralt hinnanud. Kuna ema netosissetulek on 498 eurot 40 senti, siis sellest ei piisa kahe lapse ja iseenda ülalpidamiseks. Maakohtu otsuses ei ole arvestatud PKS § 105 lg 3 põhimõttega. Kostja sissetulek sõltub sellest, kas tal on tellimusi. Kostja sissetulekud vähenesid
3. a lõpus koroonapiirangute tõttu. Kostja
4. a keskmine ühe kuu töötasu ei ületa 1423 eurot 80 senti. Kostja igakuised kulutused on 2523 eurot 7 senti. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud selgitamiskohustust. Elatise vaidluses ei ole vanemal kohustus tõendada talle kuuluva äriühing käivet ega tulu, mistõttu on üllatav kohtu väljendatud kahtlus ettevõttest tulu väljavõtmise kohta. Maakohus ei selgitanud, et kostja peaks tõendama äriühingu tulu ja dividendidena väljavõetava summa suurust. Kostja esitas raamatupidaja poolt antud selgituse, mis põhjusel ei saanud kostjale lõppenud aasta lõpus töötasu välja maksta. Maakohus on vääralt tõlgendanud kostja seisukohti seoses kostjaga koos elavale lapsele elatise tasumisega. Hageja kasuks mõisteti
5. a välja elatis miinimumelatist ületavas osas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hageja elulaad ületas miinimumelatist. Elatis summas 252 eurot kuus ei ole kooskõlas ka praegu kehtiva PKS §-ga
6. 6
7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja esitas koos vastusega fotod dušikabiinist ja foto küttepuudest. Puuduvad asjaolud elatise vähendamiseks. Kostjal on võimalus teha lisatööd, mille otsimist pole kostja tõendanud. Hageja on esitanud tõendid lapse kulude tõendamiseks. Küttematerjalide hinnad on alates
8. a tõusnud. Hageja ema on teise lapsega kodus ja pärast lapse kooli viimist läheb koju tagasi. Pelletite aluse hind on praegu 290 eurot. Küttepuud maksid
9. a 35 eurot ruum ja nüüd juba 50 eurot ruum. Hageja esitas tõendid enda ja oma elukaaslase sissetulekute kohta, millest hageja kulud kaetakse. Kostja raamatupidaja poolt koostatud kirja järgi ei soovita raamatupidaja kostjal palku tõsta, mitte nende maksmine peatada.
10. Tartu Ringkonnakohus võttis
11. juuni
12. a määrusega tsiviilasja materjalide juurde kostja poolt esitatud tõendi – äriühingu raamatupidaja selgitava kirja, kuid keeldus hageja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite – fotode vastuvõtmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada alates 1.

jaanuarist 2022 välja mõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks elatise PKS §-s 101 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 252 eurot kuus. Maakohtu otsus jääb muutmata menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus suurendas kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist suuremaks kui 193 eurot 4 senti kuus. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus suurendas elatise 193 euro 4 sendini, samuti osas, milles maakohus jättis hageja nõude elatise suurendamiseks üle 252 euro kuus rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus

§ 456

lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. 9. Kostja on esitanud 11. augusti 2022 menetlusdokumendiga koos uusi tõendeid.

§ 652

kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel.

§ 633

lg 4 järgi tuleb apellandil esitada apellatsioonimenetluses esitatavad uued tõendid üldjuhul koos apellatsioonkaebusega. Üksnes erandjuhul, kui tõendid tekkisid või said teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist saab neid hiljem esitada. Aga ka sel juhul kehtivad tsiviilkohtumenetluses tõendite esitamise üldised nõuded.

§ 329

lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Praegu on kostja esitanud tõendid alles kohtu määratud lõppseisukohtade esitamise tähtpäeval. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei saanud tõendeid varem esitada. Sellises olukorras tooks tõendite vastuvõtmine paratamatult kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus nende kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on juba möödas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et tõendid on esitatud hilinenult ja tuleb jätta vastu võtmata. 7 10. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise ning et hageja pidanuks tõendama enda vajaduste suuruse muutumist võrreldes tsiviilasjas nr 2-09-47801 kinnitatud kompromissi sõlmimise ajaga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tsiviilasjas nr 2-09-47801 sõlmitud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku elatise suuruses, mis oli sarnane tol ajal kehtinud miinimumelatise suurusega.

§ 459

lg 1 kohaselt on küll elatise suurendamise nõude eelduseks asjaolu, et oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, kuid selleks asjaoluks võib olla ka seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse muutumine (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p‑d 12 ja 13). Praegu on hageja nõudnud elatise suurendamist 270 euroni, mis oli hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgne miinimumelatise suurus. Seega sai tulenevalt miinimumelatise suuruse muutumisest hageja vajaduste muutumist eeldada ning hageja ei pidanud miinimumelatist nõudes enda vajaduste suurust tõendama.
3. Alates
4. jaanuarist 2022 on aga PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise arvutamise korda muudetud. PKS järgi arvutatava miinimumelatise suuruseks oli
5. jaanuarist 2022 213 eurot 44 senti ning alates
6. aprillist 2022 on see 225 eurot 64 senti. Seega on maakohus suurendanud kostjalt väljamõistetud elatist suuremaks kui on alates
7. jaanuarist 2022 kehtiv miinimumelatise määr. Miinimumelatisest suuremas määras ei saa lapse vajaduste suurust eeldada, vaid vaidluse korral peab hageja tõendama enda vajaduste suurust. Kostja on vaidlustanud mh maakohtu tuvastatud hageja vajaduste suuruse. Kuigi iseenesest võib maakohtuga nõustuda, et lapse vajaduste täpse suuruse tõendamine võib olla keeruline, ei anna see alust tuvastada lapse vajaduste suurust üksnes enda siseveendumuse kohaselt, ilma vastavate tõenditeta. Olukorraks, kus lapse vajadusi ei suudeta tõendada, ongi seaduses ette nähtud miinimumelatis, mille saab välja mõista lapse vajaduste suurust tõendamata. Selliselt on PKS § 101 elatise suuruse määramisel erinormiks

§ 233

lg-le 2, mis võimaldab kohtul määrata nõude suurus enda siseveendumuse järgi, kui selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine on ebamõistlikult raske. Alaealise lapse elatisenõude puhul tuleb sellises olukorras välja mõista miinimumelatis.

1. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja apellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et maakohus on tuvastanud hageja vajadused põhjendamatult suurena. Õige on kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid küttepuude kulu kohta. Maakohus on seda ka ise möönnud, kuid vaatamata sellele on tuvastanud küttepuude kuluna 7,5 eurot kuus. Põhjendatud on ka kostja vastuväide transpordikulude tuvastamise kohta. Hageja on transpordikulu tõendamiseks esitanud üksnes kaks kviitungit kütuse ostmise kohta, kaardirakenduse väljavõtte hageja koolitee pikkuse kohta ning foto auto armatuurlauast mingi ajahetke keskmise kütusekulu näidiku kohta. Maakohus on põhjendatult jätnud viimase tõendi kõrvale, kuid on vaatamata sellele tuvastanud sisuliselt ilma tõendeid hindamata transpordikulu suuruseks 28 eurot kuus. Kuivõrd transpordikulu suuruse kohta piisavalt tõendeid ei ole esitatud, tuleb lähtuda kostja omaksvõetud suurusest 10 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud ka hageja meelelahutuskulude suuruse. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu põhjendused meelelahutuskulu tuvastamise osas on ebaselged. Maakohus on tuvastanud meelelahutuskuluna 77 eurot 10 senti kuus, kuid maakohtu nimetatud üksikute kulude summa on üksnes 58 eurot kuus (sõprade sünnipäevad 8 eurot, taskuraha 40 eurot ja hageja sünnipäeva tähistamine 10 eurot). Seejuures ei ole hageja ühegi nimetatud kulu kohta tõendeid esitanud. Sellises olukorras, saab hageja meelelahutuse vajaduste suuruseks lugeda kostja maakohtus omaksvõetud (III kd, tl 105) 36 eurot 60 senti kuus. Kuivõrd eespool nimetatud kolme kulu osas ületab maakohtu ekslikult tuvastatud vajaduste suurus juba väljamõistetud elatise ja alates
2. jaanuarist 2022 kehtinud miinimumelatise vahe 38 eurot 56 senti (252-213 eurot 44 senti), ei ole põhjendatud kostjalt väljamõistetud elatist üle miinimumelatise määra suurendada. Seega tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada. 8 Eeltoodu ei tähenda aga seda, et elatist tuleks suurendada vähem kui miinimumelatise suuruseni. Nagu eespool märgitud, siis miinimumelatise väljamõistmisel ei pea hageja enda vajadusi tõendama. Seega ka olukorras, kus hageja on enda vajaduste kohta tõendeid esitanud, kuid nendest ei nähtu, et hageja vajadused annaksid alust miinimumelatisest suurema elatise väljamõistmiseks, ei ole sõltumata hageja esitatud tõenditest nähtuvate vajaduste suurusest alust mõista elatis välja alla PKS §-s 101 sätestatud määra.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka osas, milles kostja leiab, et hagi rahuldamise välistab kostja väike sissetulek ning asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale teine laps, keda kostja peab ülal pidama. Iseenesest võib küll asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, kuid selle eelduseks on asjaolu, et kohustatud vanema sissetulek ja varanduslik seis ei võimalda mõlemat last miinimummääras ülal pidada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud kostja majandusliku seisundi. Maakohus on otsuses põhjalikult kostja sissetulekute suurust analüüsinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohtu tuvastatud sissetuleku suurus keskmiselt 2500 eurot kuus vastab ligikaudu ka kostja enda
4. augusti
5. a menetlusdokumendis nimetatud sissetulekute suurusele, kus kostja väited keskmise kuusissetuleku kohta jäid sõltuvalt aluseks võetud ajavahemikust 2074 ja 2854 euro vahele (II kd, tl 1 pöördel). Kostja väited, et tal ei olnud 2021 aasta lõpus tellimusi ja võimalus suuremat sissetulekut teenida on vastuolus kostja apellatsioonkaebusele lisatud enda raamatupidaja selgitusega (III kd, tl 163), millest nähtub, et detsembrikuus oli oodatust parem müük. Samuti nähtub raamatupidaja selgitusest, et raamatupidaja soovitas kostjal palku mitte tõsta, mitte ei soovitanud kostjal enda töötasu vähendada. Ringkonnakohus leiab seega, et kostja varaline seisund võimaldab ka pärast hagejale elatise maksmist oma teist last hagejaga samaväärselt ülal pidada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja head varalist seisu kinnitab ka asjaolu, et tal on olnud võimalik tasuda praeguse kohtumenetluse ajal esindajale nüüdseks juba üle 8000 euro. Edaspidi on kostjal võimalik seni vaidlemiseks kulutatud vahendeid kasutada enda laste ülalpidamiseks. Samuti on kostja teise lapse ülalpidamine tagatud lapse ema poolt, kelle keskmiseks sissetulekuks on kostja nimetanud 1983 eurot 33 senti kuus ja töötasu suuruseks 2666 eurot 67 senti kuus (II kd, tl 4 pöördel). Arvestades, et kostja on nimetanud enda teise lapse vajadusteks maksimaalselt ca 900 eurot kuus (II kd, tl 3 pöördel), on kostja ja teise lapse ema sissetulek lapse vajaduste katmiseks piisav ning kohustus maksta hagejale miinimummääras elatist seda ei kahjusta. Kostja väited enda kulude kohta on valdavalt tõendamata, mh väite võla kohta Soome maksuametile. Kostja on selle kohta esitanud üksnes enda koostatud tabeli (I kd, tl 71), mis ei ole tõend

-i mõttes. Samuti tuleks kostjal täita lapse ülalpidamiskohustus enne oma muid kohustusi.

1. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et hageja ema sissetulek on nii väike, et sellest ei piisa kostjaga samaväärselt lapse ülalpidamisse panustamiseks, märgib ringkonnakohus, et see asjaolu ei saa olla aluseks kostjalt miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. PKS § 102 lg 3 ja § 105 lg 3 järgi saaks see asjaolu olla pigem aluseks kostjalt sellest suurema elatise väljamõistmiseks. Samas ei ole hageja selle alusel nõudnud kostjalt miinimumi ületava elatise väljamõistmist.
2. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult suurendanud elatise alates hagi esitamisest kuni
3. detsembrini 2021 252 euroni, kuivõrd see ei ületa sel ajal kehtinud miinimumelatise määra, kuid maakohtu otsus tuleb tühistada alates
4. jaanuarist 2022 kehtiva elatise suuruse osas. Kostja makstav elatis tuleb alates
5. jaanuarist 2022 suurendada kehtiva miinimummäärani. Seejuures tuleb arvestades PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud määrata elatis muutuva suurusena. Samas ei tohi selle tulemusena elatise suurus ületada 252 eurot, kuivõrd 9 seda ületavas osas elatise väljamõistmata jätmist ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud ning ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse piiridega seotud.
6. Arvestades asjaolu, et hagi on rahuldatud osaliselt, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus küll vähendas väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte olulisel määral. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

§ 163lg 1 järgi jätkuvalt põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 10