Obsah (6)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-384 Tsiviilasi J. T. hagi M. T.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.01.2022 esitatud ja 10.02.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub hageja vähendada temalt välja mõistetud elatist 214 euroni kuus. 06.05.2022 esitatud dokumendis viitas hageja oma majanduslikule olukorrale. Hageja saab toimetulekutoetust xxxx 548 eurot igakuiselt, ent alates maist 2022 toetuse maksmine lõpeb. Tööle ei ole hagejale lähiajal võimalik minna, kuna hageja peab aitama oma xxxxaastast terviseprobleemidega ema toimetulekul. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Arvestada tuleb lapse vajadusi kasvamiseks ja arenguks ning elukalliduse tõusu. Ülalpidamiskulusid ei ole võimalik vähendada ilma, et halveneksid kostja elutähtsad vajadused. Kostja kulutused ühes kuus on keskmiselt 610 eurot. Antud summa sisaldab: kommunaal-, side-, toidu ja majandus-, riide-, tervishoiu ning vabaaja kulusid. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
3. aasta
4. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha 2 miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
5. aasta
6. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
7. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (tlk 3, 4). Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Pärnu Maakohtu 16.05.2013 määrusest tsiviilasjas nr xxxx (tlk 2). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 214 euroni kuus tuginedes oma majanduslikule olukorrale.
8. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxxx 16.05.2013 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas xxxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja suurendada tsiviilasjas nr xxxx välja mõistetud elatist miinimumsuuruseni (tsiviilasja xxxx materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Pärast hagi menetlusse võtmist on pooled kohtule esitanud kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist miinimummääras. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist miinimumsummas 2013 aastal igakuiselt tasuma. Kohus märgib, et 2013 oli elatise miinimumiks 160 eurot. 3
2. Käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2013 aastaga. Nimetatud asjaolule ei ole ka hageja oma hagiavalduses tuginenud. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 9 aastaga võivad olla hageja igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud.
3. Hageja on menetluses palunud elatist vähendada viidates oma majanduslikule olukorrale. Kohus on oma 03.05.2022 kirjas (tlk 25-26) palunud hagejal välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2013 aastaga muutunud, m.h tuli hagejal välja tuua: millised olid hageja igakuised sisstulekud (s.h ka toetused) eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud; millised olid hageja igakuised väljaminekud eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud; milline oli hageja varaline seisund (sh hagejale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms) eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas see on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Hageja on kohtule menetluses esitanud üksnes oma xxxx konto väljavõte, millest nähtub toimetulekutoetuse tasumine oktoobris 2021 summas 540,48 eurot, novembris 2021 summas 540,48 eurot, detsembris 2021 summas 540,48 eurot, jaanuaris 2022 summas 543,94 eurot, veebruaris 2022 summas 552 eurot, märtsis 2022 summas 552 eurot ning aprillis 2022 summas 552 eurot (tlk 28-34). Muid täiendavaid selgitusi ega tõendeid hageja oma varalise seisu kohta kohtule esitanud ei ole. Kohus on teinud päringu krediidiasutustele, mille kohaselt omab hageja blokeeritud kontot Xxxx AS-s, milles seisuga 14.06.2022 oli vaba jääk -3,26 eurot (dtl 91). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Tõendamata on, et kostja sissetulekud oleksid oluliselt vähenenud ning igakuised kohustused suurenenud. Kostja ei ole töövõimetu ning kostja igakuine sissetulek on kohtu hinnangul piisav, et hagejale elatist miinimummääras tasuda. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on üldjuhul kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. 4
4. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
6. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Ka 2017 aastal on kohus elatise välja mõistnud tuginedes miinimumelatisele. Kehtiva seaduse kohaselt oli elatise suuruseks perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 225,64 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kuna hageja on aga palunud vähendada elatist summani 214 eurot, siis tuleb arvestada perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summaga 214 eurot, mitte 213,44 eurot.
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates 11.01.2022 selliselt, et hagejalt tuleb kostja osas välja mõista elatis alates 11.01.2022 kuni 31.03.2022 igakuiselt summas 214 eurot, s.o kokku summas 572,97 eurot ning alates 01.04.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
8. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et juhul, kui kostja omandab haridust edasi ka pärast täisealiseks saamist, siis on kostjal võimalus esitada kohtule uus hagi. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määr (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). 5 Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6