) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja nõude 21.10.2021 hagejale loovutanud Tele2 Eesti ASi vahel 19.12.2019 sõlmitud leping nr xxx, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale mobiilside- ja internetiteenust numbrile xxx ning seadmekindlustust. Kostja kohustus tasuma mobiilside- ja internetiteenuse ning seadmekindlustuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 poolt pakutud teenuseid, kuid ei tasunud tähtaegselt arveid alates 19.05.2021, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2 ja üldtingimuste p 3. Lisaks leppisid kostja ja Tele2 kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksena igakuise maksega 9,74 eurot vastavalt esitatavatele arvetele ning Tele2 järelmaksu tingimustele arvetel märgitud tähtajaks. Kostja rikkus lepingu p 3 ja ei tasunud osamakseid alates 18.05.2021 osamaksest. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Dokumendid toimetati
lg 1 alusel kätte e-posti aadressil (xxx), mille kaudu oli talle kätte toimetatud makseettepanek maksekäsu kiirmenetluses ning mille ta oli märkinud esitatud vastuväitesse. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (04.08.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude 2 jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja tasu 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on teinud menetluses järgmisi toiminguid: dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 h), hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 h). Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Hageja esindaja tunnitöötasu on 100 eurot + km. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund.
lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb kulu väljamõistmist koos käibemaksuga, sest ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus on kontrollinud, et hageja on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse (käibemaksukohustuslase nr xxx) ning ei nähtu, et hageja oleks piiratud käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta ehk summas 100 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 75 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 195 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.