lg 4 tuleb kohtul teha kõik endast olev, et pooled, kas täielikult või osaliselt sõlmiksid asjas kompromissi ning lähtuvalt asjas tehtud kompromissettepanekust ja hagi asjaoludest, tegi kohus pooltele järgmise kompromissettepaneku: kostja maksab hagejale 750 eurot; hageja loobub ülejäänud nõuetest; kostja hüvitab hagejale pool tasutud riigilõivust; poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, väljaarvatud 1/2 riigilõivust, mis jääb kostja kanda. Kohus selgitas täiendavalt, et hagejal on õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist. Kohus palus pooltel teatada hiljemalt 01.08.2022, kas pooled on valmis sõlmima kompromissi kohtu pakutud tingimustel. 02.08.2022 vastuses kinnitas hageja, et nõustub kohtu poolt pakutud kompromissiga. 15.08.2022 kohtunõudega selgitas kohus kostjale, et tsiviilasjas nr 2-21-6594 on hageja teatanud kohtule, et hageja nõustub kohtu kompromissettepanekuga, kuid kostja seisukohta tähtaegselt laekunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palus kohus hiljemalt 19.08.2022 teatada, kas kostja on nõus kohtu poolt tehtud kompromissettepanekuga. 15.08.2022 e-kirjaga selgitas kostja, et on vastanud läbi e-toimiku ning kinnitas, et on kompromissiga nõus. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 4 lg 4 kohaselt kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada 2 2-21-6594 pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse, kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine 27.04.2021 esitas OÜ Saturaator kohtule hagiavalduse OÜ Tiigervisioon vastu, milles palub mõista kostjalt hageja OÜ Saturaator kasuks põhivõlgnevus summas 976.10 eurot. Harju Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. 08.07.2022 e-kirjaga tegi kohus pooltele kompromissettepaneku. Kohus selgitas, et asja materjalides nähtub, et pooled on arutanud asjas kompromissi võimalusi ja palunud kohtul teha omapoolne kompromissettepanek. Tulenevalt
lg 4 tuleb kohtul teha kõik endast olev, et pooled, kas täielikult või osaliselt sõlmiksid asjas kompromissi ning lähtuvalt asjas tehtud kompromissettepanekust ja hagi asjaoludest, tegi kohus pooltele järgmise kompromissettepaneku: kostja maksab hagejale 750 eurot; hageja loobub ülejäänud nõuetest; kostja hüvitab hagejale pool tasutud riigilõivust; poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, väljaarvatud 1/2 riigilõivust, mis jääb kostja kanda. Kohus selgitas täiendavalt, et hagejal on õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist. Kohus palus pooltel teatada hiljemalt 01.08.2022, kas pooled on valmis sõlmima kompromissi kohtu pakutud tingimustel. 02.08.2022 vastuses kinnitas hageja, et nõustub kohtu poolt pakutud kompromissiga. 15.08.2022 kohtunõudega selgitas kohus kostjale, et tsiviilasjas nr 2-21-6594 on hageja teatanud kohtule, et hageja nõustub kohtu kompromissettepanekuga, kuid kostja seisukohta tähtaegselt laekunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palus kohus hiljemalt 19.08.2022 teatada, kas kostja on nõus kohtu poolt tehtud kompromissettepanekuga. 15.08.2022 e-kirjaga selgitas kostja, et on vastanud läbi e-toimiku ning kinnitas, et on kompromissiga nõus. 3 2-21-6594 Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda välja arvatud pool tasutud riigilõivust, mille hüvitab hagejale kostja. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja ei ole palunud vastavalt
lg 2 punktile 1 tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 87.50 eurot. Kohus selgitab täiendavalt veel kord, et hagejal on õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.