Obsah (6)

§ 477§ 423§ 425§ 217§ 426§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-22-7160 Tsiviilasi O. K. kaebus kohtutäitur Aive Kolsa

) § 475 lg 1 punktile 15 kuuluvad kaebused kohtutäituri otsuste peale läbivaatamisele hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Sama õigusnormi teine lause täpsustab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

§ 423

lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. 5.

§ 423

lg 1 p 1 järgi peab kohus jätma hagi kohustuslikult läbi vaatamata, kui läbimata on asja lahendamisel kohustuslik kohtueelne menetlus. See tähendab, et kohtul ei ole sellises olukorras võimalik kaalutlusotsuse alusel valida, kas ta vaatab sellise asja läbi või mitte, vaid kohus peab ilma kaalutlusõigust omamata sellise asja igal juhul läbi vaatamata jätma. Üheks selliseks kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks on ka kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale, mille osas sätestavad TMS §-d 217 lg 1 ja § 218 lg 1, et täitemenetluse osaline võib kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada kohtule alles seejärel, kui ta on esmalt esitanud kaebuse kohtutäiturile endale, kes on selle otsusega lahendanud (või alusetult selle õigeaegselt lahendamata jätnud).

1. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on O. K. esitanud 28.04.2022 kohtutäitur Aive Kolsarile avalduse alusetult arestitud sissetuleku tagastamiseks. Puudub vaidlus, et nimetatud avalduse puhul on tegemist TMS § 133 lg 1 teises lauses sätestatud avaldusega arestimisele mittekuuluva sissetuleku arestimise osaliseks tühistamiseks, kuivõrd ka O. K. ise on oma vastavat avaldust oma menetlusdokumentides selliselt sisustanud. Seega ei saa kõnealust avaldust käsitleda mingil juhul kaebusena kohtutäituri tegevuse või otsuse peale TMS § 217 lg 1 tähenduses.
2. Veel on O. K. esitanud kohtutäitur Aive Kolsarile 06.05.2022 pöördumise, milles O. K. on tuletanud kohtutäiturile meelde oma 28.04.2022 raha tagastamise avaldust ning viidanud, et 2 kohtutäitur ei ole seda seniajani lahendanud. Lisaks on O. K. teatanud kohtutäiturile, et teeb kohtule kohtutäituri suhtes avalduse.
3. Kohus leiab, et ka O. K. 06.05.2022 pöördumist ei saa käsitleda TMS § 217 lg 1 tähenduses kaebusena kohtutäituri tegevuse peale, kuivõrd O. K. ei ole selles ei otseselt ega ka mitte kaudselt väljendanud, et tegemist on kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, ega ole esitanud selles ka konkreetset protsessuaalset taotlust (nt mingi konkreetse kohtutäituri tegevuse või otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks või tühistamiseks), mille suhtes oleks kohtutäitur saanud võtta seisukoha ja väljendada seda otsust tehes vastavalt TMS § 217 lõikele
5. Samas isegi juhul, kui O. K. 06.05.2022 pöördumist käsitleda hüpoteetiliselt kaebusena kohtutäituri tegevuse peale, siis ei olnud ka sellisel juhul kohtusse pöördumise hetkeks (s.o 13.05.2022) möödunud kohtutäituri tegevuse peale kaebuse kohtueelse menetlemise tähtaeg. Nimelt näeb TMS § 217 lg 3 ette, et kohtutäitur vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. See tähendab, et kohtutäitur oleks sellises (hüpoteetilises) olukorras pidanud O. K. 06.05.2022 kaebuse läbi vaatama hiljemalt 23.05.2022 ning otsuse selle kohta tegema hiljemalt 31.05.
6. Seega oleks ka sellises olukorras O. K. 13.05.2022 kohtusse esitatud kaebus esitatud enne, kui selles asjas oleks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
7. Kohus peab vajalikuks veel välja tuua, et ka O. K. ise oli enne kohtusse pöördumist teadlik (või pidi mõistlikult võttes olema teadlik), et peab enne kohtusse kaebuse esitamist läbima kohustuslikus korras kohtueelse menetluse. Nimelt on O. K. poolt kaebusele lisatud Õiguskantsleri Kantselei 03.05.2022 vastuses nr 14-5/220646/2202423 O. K. selgitatud (viimases lõigus), et „Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks on sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ja nii tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile. Seejärel saab pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtusse“. Seega oli ka O. K. ise kohtueelse menetluse läbimise vajalikkusest teadlik ning esitas 13.05.2022 kohtusse kaebuse ilma, et ta oleks läbinud talle teadaolevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust.
8. Lisaks on kohus nõuetekohaselt täitnud O. K. suhtes selgitamiskohustustust, selgitades talle 02.08.2022 nõudekirjas (ja täiendavalt ka 04.08.2022 e-kirjas) veelkord kohustusliku kohtueelse läbimise vajalikkust ning andes talle võimaluse kohtu ees tõendada, kas ta on sellise kohustusliku kohtueelse menetluse antud juhul läbinud või mitte. Kohtu poolt määratud tähtajaks (29.08.2022) ei esitanud O. K. kohtule ühtegi sellist (uut) tõendit, mille alusel oleks kohtul olnud võimalik järeldada, et O. K. on antud juhul kohtueelse menetluse läbinud või et kohtutäitur on alusetult tema kaebuse õigeaegselt lahendamata jätnud.
9. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest ja põhjendustest jätab kohus O. K. kaebuse

§ 423lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kuivõrd

§ 425

lg 1 kohustab kohut hagi läbivaatamata jätmise määruses märkima, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, siis selgitab kohus, et O. K. saab vajadusel pöörduda kaebusega kohtutäituri tegevuse peale kohtusse seejärel, kui ta on esmalt esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile ning kohtutäitur on selle oma otsusega rahuldamata jätnud või ei ole seda õigeaegselt (s.o

§ 217lõigetes 3-4 sätestatud tähtaegu arvesse võttes) lahendanud.

13. Vastavalt

§ 426

lõikele 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel 3 vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 427

kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 4