← Eesti

2-22-10083/10

Obsah (10)§ 1§ 31§ 22§ 56§ 33§ 34§ 35§ 23§ 150§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2022. a. Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10083 Tsiviilasi L I pankrot

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

  1. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, asub kohus seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtule esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Ajutise pankrotihalduri 31.08.2022 esitatud aruande kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Sissenõutavate kohustuste kogusumma moodustab vähemalt 16 577,83 eurot.
  2. Võlgniku sissetulekud põhinevad erinevatel toetustel ja töövõimetuspensionil. Sotsiaalkindlustusamet teatab, et isikule L I`ele on määratud sügav puue ja sellega seoses alates 13.01.2022 puudega tööealise toetus. Töövõimetoetuse hüvitis ühe kalendripäeva eest 13.01.2022 - 31.03.2022 oli 9,9858 eurot. Alates 01.04.2022 on L I`ele makstava töövõimetoetuse pro rata hüvitise päevamäär 10,7778 eurot Eesti Töötukassale edastatud andmete kohaselt on taotlejale määratud töövõimetuspension: Soome Vabariigis, 381,95 eurot kuus alates 01.06.
  3. TVTS § 13 lg 7 kohaselt töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra ja makstakse pro rata hüvitisena.
  4. Pankrotiavalduse põhjal oli võlgnikul
  5. aastal raske insult, mistõttu viibis ta mitu kuud haiglas ja läbis pika taastusravi. Võlgnikul on insuldist tulenevalt raske puue ja seega on tema töövõime puudulik. Võlgniku elukaaslane on samuti puudega ja vajab võlgniku abi. Võlgnikul on puuduliku töövõime tõttu raske tööd leida. Töövõime 2

(5)kaotamise järel võttis ta haigestumisele eelnevalt võetud laenude katteks uusi laene. Võlgniku pealmine sissetulek on töövõimetustoetus, millest ei piisa elatuskulude ja laenude katteks. Esialgsetel andmetel on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

8. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi teada ei ole. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetulekuid sellisel määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et võlgnik on

§ 1

lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb

§ 31lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

9. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, leiab kohus, et võlgnik L I on püsivalt maksejõuetu ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning avaldus tuleb rahuldada. 10.

§ 31

lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 11. Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Traadi, kes vastab

§ 56nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.

12.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). 13. Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 14. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud

-ses ettenähtud tagajärjed. 15.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. 16. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. 17.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse 3

(5)§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega 130,80 eurot, lisandub käibemaks. 130,80 eurot on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (kuupalga alammäär on
  1. aastal 654 eurot + km). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
  2. Vastavalt

§ 23

lõikele 4 kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on 2022. aastal 654 eurot (tasule lisandub käibemaks 130,80 eurot), kokku 784,80 eurot. 19.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 20.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

  1. Martin Traat on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 1569,60 eurot (12 tundi x 116,8 eurot), tasule lisandub käibemaks 20% ehk 313,92 eurot. Palgafond on kokku 1883,52 eurot koos käibemaksuga. Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 784,80 eurot riigi vahendite arvelt; ülejäänud mõista välja võlgnikult.
  2. Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega, järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile.
  3. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks, siis tuleb hüvitada ajutise halduri Martin Traadi tasu ja kulud osaliselt, s.o 784,80 (sisaldab käibemaksu) eurot riigi vahendite arvelt. 24.

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. 25. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. 4

(5)/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.