MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Vabastada L.M talle Viru Maakohtu 30.08.2016.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 5 kohaselt kohaldada katseaega 6 kuud ning käitumiskontrollile allutada 6 kuuks alates vanglast vabanemisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisel koheselt Viru Vanglale. Ärakandmata karistust ei pöörata L.M-i suhtes täielikult täitmisele, kui ta katseajal 6 kuud ei pane toime uut kuritegu ja nõuetekohaselt täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, 1
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja L.M ´i vangistusest vabanemisest. Määrata L.M katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.08.2016 kohtuotsusega
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti
Karistuse kandmise algus 16.06.2016 ja lõpp 13.06.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Vangistuses on olnud tööga hõivatud ning viibib avavanglaosakonnas. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Isikul on toetav perekond, kes on nõus teda ka majanduslikult toetama. Rahalised nõuded on tasutud. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud. Arvestades L.M-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, tema käitumist vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et L.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud - riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Vangistuses on olnud hõivatud tööga. Ta kannab esimest korda vanglakaristust alates 16.06.2016 ja karistusaja lõpp on 13.06.2017. Süüdimõistetu on praeguseks 11 kuulisest ja 28 päevasest vangistusest ära kandnud ligi 7 kuud. Kanda on jäänud 5 kuud vangistust. Tema käitumine vanglas näitab, et seadusevastased harjumised ei ole veel süüdimõistetu ellu tungivalt juurdunud. Riskifaktorina käsitleb kohus alkoholi tarvitamist, kuid isik tunnistab oma probleemi ja on seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale 3
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kuna L.M-i karistuseg lõpeb 13.06.2016, e. veidi 5 kuu pärast, siis tuleb temale määrata katseaeg ning käitumiskontrollile allutamise ajaks 6 kuud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Viru Maakohtu 30.08.2016 kohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga 6 kuud ja käitumiskontrollile allutamisega 6 kuud. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.