Obsah (6)

§ 424§ 423§ 63§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4474 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 424

ja

§ 423

1 järgi ning

§ 63

sätete alusel mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati S.U-le mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 08.11.2013.a otsuse nr 1-13-413 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning S.U-le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti S.U liitkaristuse kandmise aja alguseks 10.12.2015.a.

Seega algas kinnipeetava karistusaeg 10.12.2015.a ja lõpeb 10.08.2017.a.

1. 02.08.2016.a saabusid Tartu Maakohtusse Tartu Vangla materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toetanud S.U ennetähtaegset vabastamist.
2. Tartu Maakohtu 03.10.2016 määrusega jäeti S.U tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata.
3. 09.10.2016 esitas Tartu Maakohtu määruse peale avalduse süüdimõistetu S.U, kes pole nõus maakohtu lahendiga ja soovib edasi kaevata.
4. 24.10.2016 Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti S.U kaebus käiguta ja anti talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 1.novembrini
5. S.U esitas tähtajaks määruskaebuse, milles olid varasemad puudused kõrvaldatud. Maakohtu määrus
6. Maakohus, tutvunud vangla materjalidega ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning kuulanud ära süüdlase, asus seisukohale, et S.U tuleb jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 6.
7. S.U puhul tõi kohus positiivsena välja, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlane vangistuses osalenud majandustöödel koristajana ning temaga on läbi viidud vestlused erinevatel teemadel põhinedes sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammil Eluviisitreening õigusrikkujatele. Vabanedes on süüdlasel kindel elu- ning töökoht. Siiski kaaluvad kohtu hinnangul süüdlast iseloomustavad negatiivsed asjaolud üles S.U iseloomustavad positiivsed asjaolud. S.U on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning käesolevalt kannab teist reaalset vangistust. Varem on süüdlast karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning avaliku korra raske rikkumise, võimuesindaja solvamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Viimati karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Erinevat liiki kuritegude toimepanemine näitab seda, et S.U on ühiskonnale ohtlik, kuna ei vali kuritegude toimepanemisel liiki, aega ega kohta. Ka vangistuses ei ole süüdlane suutnud õiguskuulekalt käituda ning tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. 6.
8. S.U kuritegude iseloomustavaks jooneks on olnud läbivalt alkoholi tarvitamine ja riskeeriv eluviis, ta on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav. Alates
9. eluaastast on tarvitanud kanget alkoholi rohkem kui paar korda kuus. Alkoholijoobes käitub erinevalt, võib olla rahulik, samas tunnistab, et võib ka kergesti ärrituda ja muutuda vägivaldseks. Vangistuses on S.U tuvastatud alkoholisõltuvus. S.U ise sõltuvust eitab, samas tunnistab, et alkoholi tarvitamise tagajärjel kaob enesevalitsus ja seetõttu võib toime panna uued kuriteod. Vabanemisel plaanib hoiduda alkoholi tarvitamisest. S.U on kasutanud vägivalda konfliktsituatsioonis toime tulekuks. On oma pere hea maine eest nõus seisma, mistõttu on mõnikord lahendanud konflikte füüsilise jõuga. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt viitab süüdlase korduvkaristatus sellele, et S.U ei hinda ühiskonna väärtusi. S.U-ga on küll vangistuses läbi viidud vestlusi sotsiaalprogrammi Eluviisitreening raames, kuid kohtu hinnangul on maandamata alkoholi kuritarvitamisest tulenevad riskid, mis võivad S.U käitumist vabaduses negatiivselt mõjutada. Süüdlase poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 54% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 58%. Oht seisneb ründamises ning mootorsõiduki joobes juhtimises. Eeltoodud riskiprotsent on liiga kõrge, et süüdlane ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastada. 6.
10. Märkimist väärib ka asjaolu, et S.U on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uued kuriteod. Viru Vangla kriminaalhooldusametnik esitas Tartu Maakohtule kaks erakorralist ettekannet. Tartu Maakohus rahuldas 08.04.2015.a määrusega nr 1-13413 osaliselt kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pikendas S.U-le määratud katseaega 2 kuu võrra. Tartu Maakohus rahuldas 26.06.2015.a määrusega nr 1-13-413 kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pööras S.U-le mõistetud vangistuse täitmisele. S.U rikkus süstemaatiliselt talle määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Samuti jätkas süüdlane õigusrikkumiste toimepanemist. S.U oli kohustatud ilmuma karistust kandma 10.08.2015.a, kuid jättis Tartu Vanglasse ilmumata. 1 Kohus andis 11.09.2015.a S.U lühimenetluses süüdistatavana

§ 424

ja

§ 423

järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises kohtu alla, kuid kuna S.U tegelik asukoht ei olnud kohtule, prokurörile ega tema kaitsjale teada, siis kohus kuulutas 05.10.2015.a määrusega nr 1-15-4474 S.U tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. Tulenevalt asja materjalidest oli kohus seisukohal, et elektroonilise järelevalve ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad süüdlase suunamiseks seaduskuulekale teele. S.U ei suutnud kohut veenda, miks just sel korral suudaks ta vabaduses õiguskuulekalt käituda, käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita ja kriminaalhoolduse edukalt läbida. Määruskaebus

1. Määruskaebuses palub S.U maakohtu määruse tühistada ja märgib järgmist. Ta nõustub, et on varasemalt seadusi rikkunud, kuid need on olnud seotud alkoholi liigtarvitamisega ning praeguseks on ta asunud seisukohale, et peab läbi tegema vastava ravi. Vangistuses viibides on ta muutnud oma eluhoiakuid paremuse poole. S.U leiab, et varasemad kuriteod olid toime pandud nooruse uljusest. Veel leiab S.U, et käesoleval ajal on tal kehvapoolne tervis, kuna põeb diabeeti ja depressiooni. Karistus on käesolevaks ajaks isiku enda arvates oma eesmärgi täitnud. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta S.U enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes isikust tulenevatele asjaoludele ja tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule ning mõistetud karistusele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ning korduvalt mõistetud karistusi, mis ei ole mõju avaldanud, sh ebaõnnestunud kriminaalhooldus, puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et just nüüd tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega suudaks S.U käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetu määruskaebus jääb edutuks.
4. S.U märgib, et ta on käesolevaks ajaks asunud paranemise teele. Ringkonnakohus leiab, et selle väitega ei saa kategooriliselt nõustuda, sest süüdimõistetu poolt esitatud määruskaebus ei lükka ümber ei vangla koostatud iseloomustuses ega ka maakohtu määruses väljatoodud asjaolusid. Isegi kui enamikke välja toodud positiivseid asjaolusid jaatada, ei kaalu need üles muid süüdimõistetu suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Kindlasti rõhutab ringkonnakohus asjaolu, et S.U on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uued kuriteod. 11.

§ 76lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja need on iga isiku puhul individuaalsed.

Kõik

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks märkida, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Maakohus kaalus kõiki asjaolusid, mis tulevad isikust ja mida näeb ette seadus ning jõudis põhjendatult järeldusele, et S.U vabastamine ei ole põhjendatud.

1. Vabastamise aluseks ei saa olla ka kaebuses märgitud tervisliku seisundi halvenemine, sest vangistusasutuses on vajadusel tagatud mitmekülgne meditsiiniabi. S.U väide, et ta on käesolevaks ajaks oma käitumist jõudsalt korrigeerinud paranemise poole, vajab ja leiab reaalset tõestamist pärast vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Süüdimõistetule oli varasemalt korduvalt vastu tuldud, kuid vaatamata sellele eiras ta kõike ning jätkas mitmesuguste õigusrikkumiste toimepanemist. Seega ei saa kaebaja väiteid kõigis lubadustes usaldada. Et isik ei suuda siiski õiguskuulekalt käituda kinnitab ka asjaolu, et kinnipidamiskohas viibimise ajal omab ta mitmeid distsiplinaarkaristusi.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 03.10.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk