Obsah (7)

§ 120§ 121§ 404§ 64§ 74§ 75§ 76

1-20-8028 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2022, Narva kohtumaja, Kohtuasja number 1-20-8028 (19259000753) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretä

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Aleksei Kozlov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 04.11.2020 otsusega karistati Aleksei Kozlovi

§ 120

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 121

lg 2 p 2 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 404

lg 1 järgi 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kantuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel täitmisele pööramata, kohustades Aleksei Kozlovi järgima

§ 75lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 5 ja 8 sätestatud nõudeid.

Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 20.11.2020. Viru Maakohtu 04.05.2021 määrusega määrati Aleksei Kozlovile täiendav kohustus

§ 75lg 2 p 2 järgi ning pikendati katseaega 1 kuu võrra.

Viru Maakohtu 29.07.2021 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Aleksei Kozlovile mõistetud kandmata karistus 1 aasta 5 kuud vangistust. 1 1-20-8028 2. 08.07.2022 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Aleksei Kozlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksei Kozlov karistusaeg algas 25.10.2021, see lõppeb 25.03.2023 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 10.07.2022.

Aleksei Kozlovi isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist. Aleksei Kozlov esitas soovi kaitsja osalemiseks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Aleksei Kozlovi ennetähtaegset vabanemist.
2. Viru Maakohtu 12.07.2022 määruse alusel määrati Aleksei Kozlovile riigi õigusabi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide arutamiseks. Vandeadvokaat Leelo Viil Vanalinna Advokaadibüroost esitas nõustumuse riigi õigusabi korras teenuse osutamiseks.
3. Aleksei Kozlov edastas kohtuistungi eelselt kohtule taoltuse kaitsjast loobumiseks ning omapoolse seisukoha tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide juurde lisamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4. Kohtuistungil avaldas Aleksei Kozlov, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et vabanemise korral hakkab elama xxx. Vabanemise korral hakkab tööle, tööd on palju. Korter on üürikorter ja elab koos emaga. Väga on vaja välja saada. Kõik dokumendid on iseloomustuse juures olemas. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et kaitsjat kohtuistungile ei vaja. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
6. Riigikohus on 07.02.2018 määruse nr 1-14-10087 p-s 35 selgitanud: KarRS § 20 lg 1 p-st 8 tulenevalt vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Et oleks üheselt selge, siis seisukoha kujundamisel kohus ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üks kord.
7. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-151167, p 23). Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu.
8. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et Aleksei Kozlov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 11.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta 2 1-20-8028 on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Aleksei Kozlov on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa. Seega tuleb nentida Aleksei Kozlovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Aleksei Kozlov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 12.

§ 76

lg-le 4 näeb ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 13. Saab nõustuda, et Aleksei Kozlov käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on Aleksei Kozlovil säilinud suhted emaga. Head suhted on pojaga. Aleksei Kozlovile on omane vabandamine, kui kaitus ebaviisakalt. Lisaks on Aleksei Kozlovile vabanemisel tagatud elukoht. Garanteeritud töökoht on xxx. Kinnipeetav on valmis alluma vabatahtlikult võetava kohustusena elektroonilisele valvele. Kohus väärtustab, et kinnipeetav on suutnud vangistuses viibimise perioodil säilitada head suhted lähedastega. Suhtlus kriminaalkorras isikutega vabanemise korral puudub. Sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest diagnoositud ei ole. Vabanemise fondis on rahalisi vahendeid, mis võimaldavad esialgse toimetuleku vabanemise korral. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Aleksei Kozlovi ennetähtaegseks vabastamiseks. 14.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Aleksei Kozlovi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 15. Riigikohtu praktika kohaselt asjas nr 1-09-14104 punktis 21 märgitu kohaselt on kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Juba see eeldus on Aleksei Kozlovi puhul puudulik.

1. Aleksei Kozlovi käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis on arvestatav aeg nii vangistuse kandmise eelse kui vangistuse tingimustes. Mõlemad perioodid hindab kohus läbituks negatiivselt ja Aleksei Kozlovi vabastamist mittetoetavaks. Põhjuse sellise seisukoha kujundamiseks annab Aleksei Kozlov käitumine. Aleksei Kozlovi karistuse kandmise osa vabaduse tingimustes allutatuna käitumiskontrollile hindab kohus läbituks negatiivselt. Aleksei Kozlov on kriminaalhooldusel olles rikkunud korduvalt kehtestatud nõudeid. Nii ei teavitanud Aleksei Kozlov kriminaalhoodlusametnikku elukoha muutmisest. Ka on Aleksei Kozlov rikkumise toime pannud sellega, et rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Mõlemale rikkumisele järgnes kohtupoolne reageering täiendava kohustuse määramisega ning katseaja pikendamisega. Sellele eelnevalt on kriminaalhooldusametnik Aleksei Kozlovile koostatud 2 kirjalikku hoiatust, seoses alkoholi tarvitmaise keelu rikkumisega ning registreerimisnõude täitmata jätmisega. Aleksei Kozlov on kriminaalholldusel olles toime pannud laia spektirga erinevaid rikkumisi. Nimetatu viis lõpptulemusena karistuse täitmisele pööramiseni. 3 1-20-8028 Karistuse kandmise vangistuse tingimustes hindab kohus samuti läbituks negatiivselt. Aleksei Kozlovile on vangistuse ajal esitatud süüdistus erinevate distsiplinaarsüütegude toimepanemises. Aleksei Kozlovi suhtes on asja materjalide läbivaatamise aja seisuga 3 kehtivat distsiplinaarsüüteo otsust. Sõltumata kehtivate distsiplinaarsüütegude täpsest arvust, on toimepandud rikkumiste arv suur. Seejuures on rikkumised toime pandud viimasel ajal. Tegemist ei ole ühekordse juhusliku vääratusega. Kehtivad distsiplinaarkaristused on määratud noomitused ning kartserisse paigutamine. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et Aleksei Kozlov on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Toime on pandud eriliigilisi distsiplinaarsüütegusid. Kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. Aleksei Kozlov küll väljendab soovi vabaneda karistuse kandmiselt, kuid vastavad objektiivselt avaldunud käitumisaktid seda lihtsalt ei toeta. Aleksei Kozlov, vaatamata karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab käitumisaktidega, mis ei pruugi olla läbi mõeldud, ning mis võivad viia tegudeni millel on karistusõiguslik kvaliteet. On oht, et Aleksei Kozlov võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Ja seda enam olukorras, kus iseloomustuse kohaselt iseloomulik on impulsiivne käitumismaneer. Seega on hinnang Aleksei Kozlov karistusajale negatiivne ja see on argument, mis ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
2. Kohtu veendumusel räägib Aleksei Kozlovi vabastamise vastu eelkõige tema isik ja tema varasem elukäik. Tutvudes süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kriminaalasja materjalidega, järeldub, et toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Toimetati ju erinevaid rikkumisi toime pannes pikema perioodi kestel. Teo toimepanemise asjaolusid ei iseloomusta juhuslikkus. Vangistuse kandmise aluseks olev kuritegu oli toime pandud enda lähedaste suhtes ja seda kõrge intensiivsuse astmega. Kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks on kohtule arusaadavana frustatsioon. Aleksei Kozlovi käitumisaktid ei olnud ohtlikud mitte ainult endise elukaaslase ja tolle ema suhtes, vaid korteris olevate esemete süütamisega pandi toime üldohtlik kuritegu. Aleksei Kozlovi rahulolematus elukorralduse muutusega viis selleni, et ohtu olid seatud erinevad inimesed. Võrreldes karistuse kandmise aluseks olevat käitumismustrit ning vangistuse tingimustes toimepandud distsiplinaarsüütegusid, siis nähtub iseloomuliku joonena Aleksei Kozlovi elus perioodide esinemine, mil on raske toime tulla kehtiva õiguskorraga. Selliste kokku langevate soodsate tingimuste esinemisel on oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Aleksei Kozlov naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. Aleksei Kozlov ei ole käitumisega näidanud, et kohtul tekib usaldus tema seaduskuulekale teele suundumisel. Aleksei Kozlovist lähtuvat riski jaatamist ennetähtaegse vabastamisel ei ole võimalik välistada. Kohus praegusel juhul sellisest tõenäosust, et isik uusi kuritegusi toime panema ei hakka, ei näe.
3. Aleksei Kozlovi karistuse kandmiselt vabanemise vastu räägib lisaks tema suhtumine. Seoses suhtumisega toob kohus välja selle, et Aleksei Kozlov on asunud seisukohale, et vangla pakutav töö ei ole talle sobiv ning kinnipeetav keeldus töö tegemisest. Tegemist on Aleksei Kozlovi isikliku valikuga. Töö tegemisest keeldumisel esitanud põhjuseks töö iseloom ja karistusajast tulenev väljavaate puudumine teha edaspidi mõnd meeldivamat töökohustust. Meditsiinitöötaja töö tegemist takistavat asjaolu tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et Aleksei Kozlovi põhjused tööst keeldumiseks on otsitud ning omane on kritegeliku subkultuuri viljelemine. Iga isik mõistab, et vangistuses viibimise perioodil ei ole tagatud elu võrreldavana vabaduse tingimustega. Isiku elu vangistuse tingimustes ei ole selliselt mugav ja soovikohane, nagu võiks olla vabaduse tingimustes. Et isik kannab vanglakaristust ongi riigi 4 1-20-8028 poolne reageering isiku toimepandud kuriteole. Siiski on ka mõistetud karistuse kandmiselt võimalus vabaneda ennetähtaegselt, kuid eelkõige peab selleks realiseeruma positiivne prognoosotsustus. Aleksei Kozlovi puhul sellist otsustust teha ei saa. On kummastav lugeda, et töö tegemisest keeldumise põhjuseks oli töö iseloom. Samas on Aleksei Kozlovil võlgnevusi märkimisväärses ulatuses ca 9 000 eurot ning lisaks elatisvõlgnevus ca 24 000 euro ulatuses. Sellisel juhul saab vaid järeldada, et Aleksei Kozlov teeb kaalutletud valikuid enda, enda võlausaldajate ja enda ülalpeetava vahel, eelistades eelkõige enda heaolu.
4. Seoses Aleksei Kozlovi suhtumisega on kohane peatuda sellelgi, et kinnipeetav ei pidanud vajalikuks läbida sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Aleksei Kozlov asus seisukohale, et määratud programm ei ole tema puhuselt asjakohane. Ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvudes ei tuvastanud kohus, et Aleksei Kozlovil on olemas erialased spetsiifilised teadmised, mis võimaldavad anda hinnangu määratud programmi asjakohasusele. Seda enam olukorras, kui kinnipeetav isegi ei alustanud programmis osalemist, vaid on keeldunud algusest peale programmis osalemiseks.
5. Alkoholi võib pidada Aleksei Kozlovi kuriteo toimepanemist soodustavaks faktoriks. Tõsi, et sõltuvust Aleksei Kozlovil diagnoositud ei ole. Aleksei Kozlov ise alkoholi probleemiks ei saa. Tegemist on aga prognoosiga. Prognoosid ongi reeglina just oletuslikku laadi. Kuivõrd alkoholi tarvitamine on varasemaltki mõjutanud Aleksei Kozlovi toimetulekut, viitab see väljakujunenud ja pikaajalisele probleemile. Alkoholi tarvitamise probleemiga on senise vangistuses viibimise jooksul tegeletud ei ole ja seda põhjusel, et Aleksei Kozlov keeldus programmis osalemisest. Alkoholi tarvitamisest tuleneva riskiga on kohtumenetlustes tegeletud varemaltki, seda nii kohtuotsust tehes kui pärast täitmiskohtuniku menetluses olnud erakorralist ettekannet arutades. Kohtul puudub veendumus, et Aleksei Kozlovi edaspidises elus on võimalik vältida alkoholi tarvitamist. Kui süüdimõistetu ei soovi enda riskeerivat käitumist põhjustava probleemiga tegeleda, siis ei saa hinnata selle riski olemasolu ka madalaks ning ennetähtaegset vabastamist toetavaks hinnata.
6. Aleksei Kozlovi eesootavalt karistusajal ootavad ees mitmed tegevused, mis soodustavad tema taasühiskonnastamist. Lisaks keeleõppele on järgneval täitmisperioodil Aleksei Kozlovil ees ootamas töö tegemine, vestlused ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest ning sotsiaalprogramm. Programm on suunatud just süüdimõistetutele ning osalemine eeldab eneseanalüüsi võimet. Arvestades seejuures iseloomustuses toodut, et Aleksei Kozlov konkreetseid samme enda eesmärkide saavutamiseks välja ei ole toonud, strateegia puudub, s.o jäädes üldsõnaliseks, on kohtu seisukoha järgi olemas risk olukorras, kus sisutihedad fokuseeritud vestlused kvalifitseeritud läbiviija juhtimisel ning asjakohane programm on läbimata ning konkreetseid plaane ei ole, eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemisele.
7. Seoses elukoha ja lähedastega peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et elukoht ja toetavad lähedased olid Aleksei Kozlovile tagatud ka ajal, kui ta pani toime süüdimõistmise aluskeks olevad kuriteod. Nimetatud aga ei mõjutanud tema motivatsiooni leidmist käituda seaduskuulekalt. Kohus arvestab sedagi, et süüdimõistmise aluseks olevad kuriteod pani Aleksei Kozlov toime mh temaga seotud elukohas ja lähedaste suhtes. Vabanemise korral asuks Aleksei Kozlovi elama teie elukohta ning varasema kannatanuga on suhted katkenud. Kuid nagu kohus välja tõi, siis elukoht ja (teised)lähedased olid Aleksei Kozlovil olemas ka ajal, mil ta pani toime käitumisaktid, mis olid aluseks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisele. Aleksei Kozlov on avaldanud valmisolekut täiendava kohustusena alluda elektroonilisele valvele. Elektroonilise valveseadme alla vabanemisel on võimalik kontrollida, kas isik viibib enda elukohas. Kuid seadme abil ei ole võimalik kontrollida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Esineb risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ja nagu kohus välja tõi, ei taganud seaduskuulekat elu ka lähedaste ringi olemasolu. 5 1-20-8028
8. Aleksei Kozlovi puhuselt probleem ei esine üksnes kuriteo korduva toimepanemise tõenäosuses. Iseloomustusest nähtuvalt risk ja ohtlikkus on Aleksei Kozlovi puhul täheldatud enamikes hinnatavates kategooriates: hoiakutes, eluase, mõtlemises ja käitumises, suhetes ja elustiilis. Aleksei Kozlovi mõtlemises ja hoiakutes on jooni, mida võib täheldada retsidiivsuse ohutegurina.
9. Aleksei Kozlov tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Olukorras, kus on kahtlused, kas isik on oma soovidele järgnevates tegudes ikka järjepidev, s.o soov elada seaduskuulekalt versus varasem motivatsioon üldohtliku kuriteo toimepanemiseks ning tutvusringkond, ei ole võimalik Aleksei Kozlovi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Seda riski ei minimeeri ka elektroonilisele valvele allutamine. Elektrooniline valve fikseerib elukohta saabumise ja sealt lahkumise aja, kuid ei ole võimalik tuvastada millega isik tegeleb ja kelelga suhtleb. Kohtu seisukoha järgi on järelejäänud karistusaja kestel võimalik omandada täiendavaid teadmisi, kuidas vabanemise korral seaduskuulekalt toime tulla. Selliseks abiks on planeeritud tegevustena mh eesootavad programmid ja nõustamised, töö tegemine ja keelekursustel osalemine. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Aleksei Kozlovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad asjaolud, mis Aleksei Kozlov ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja Aleksei Kozlov valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Isiku varasem kuritegelik aktiivsus viitab sedavõrd suurele retsidiivsusriskile, et Aleksei Kozlovil avaldatud soov käituda edaspidi seaduskuulekalt praeguseks seda üles ei kaalu. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Elektroonilise valve kohaldamine Aleksei Kozlovi suhtes ei hoia ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal karistuse eesmärgid on täidetud.
10. Aleksei Kozlovil on edasise vangistuse käigus võimalik näidata, et ta ka reaalselt on võimeline oma käitumist muutma ning käituma juba vangistuses õiguskuulekalt. Nagu kohus viitas, on süüdimõistetul ka individuaalne täitmiskava veel läbimise järgus ning täitmiskava läbimisega on võimalik näidata, et isik suudab oma käitumist muuta. Täitmiskava eesmärgid ei ole täidetud. Isik keeldub pidevalt tööle asumast ning vestlused, eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ja selle põhjustajaid ning tagajärgi, ei anna samuti alust edulootuseks, et süüdimõistetu vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Ka ei ole vangla näinud aluseid anda Aleksei Kozlovile võimalus kanda karistus avavangla tingimustes. Jääb vaid nentida, et Aleksei Kozlovi isikust lähtuvatel põhjustel ei ole realisuurunud võimalus kanda järelejäänud karistuse osa avavanglas pakutavatel, s.o leebematel tingimustel.
11. Aleksei Kozlovi taotlusest tulenevalt määras kohus talle kaitsja riigi õigusabi korras. Seejärel Aleksei Kozlov loobus kaitsjast. Kohtute infosüsteem ei kajasta andmeid et perioodil, mil kinnipeetaval oli kaitsja, oleks esitatud taotlust riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohta. JuM 26.07.2016 määruse nr 16 § 6 lg 2 kohselt tasu makstakse üksnes juhul, kui loobumise hetkel on kaitsja juba asunud toimingul osalema. Kohtu nõupidamisruumi mineku ajaks asjakohast taotlust kohtuni jõudnud ei ole. Seega puudub kohtul ka vajadus sellekohaseks seisukoha kujundamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 6