3-22-1935/3

3-22-1935 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2022, Jõhvi Haldusasja number 3-22-1935 Haldusasi Priit Pungaste riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tartu Halduskohtule saabus 13.09.2022 (Tartu Ringkonnakohtust seoses kohtuasjaga 222-4954) Priit Pungaste riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks haldus- ja halduskohtumenetluses. Taotleja kurdab, et ta oli sunnitud erakorraliselt lõpetama töölepingu. Seda tööandja (puidutsehhis oleva meistri) vääritu käitumise tõttu (sõimas kohatute väljenditega ja vehkis kätega) ning kahel korral eemaldati avaldaja põhjendamatult töölt. 26.01.2022 avaldaja poolt esitatud avaldusele ei ole vastatud. 22.03.2022 toimunud telefonivestluses hirmutati avaldajat kahjunõudega, kirjaliku vastust ei ole avaldaja saanud. Töövaidluskomisjon ei võtnud töövaidlusasja nr 4-1/268/22 alluvuse tõttu menetlusse. Viru Vangla ei soovi töösuhet vahendada ja AS Vanglatööstus ignoreerib avaldajat. Avaldajale teadaolevalt ei ole tema töölepingut lõpetatud, kuigi ta on seda taotlenud. Avaldaja soovib hüvitist selle eest, et ta on neli kuud kannatanud solvanguid ja üleolevat käitumist ning sõimu. soovib advokaadi abil esitada mittevaralise kahju hüvitamiseks kompromissettepaneku AS-ile Eesti Vanglatööstus, mis puudutab ebaväärikat, alavääristavat ja solvavat käitumist. Tuvastamiskaebuse võimalikul esitamisel kohtule vajab avaldaja samuti advokaadi abi, kuna pole teada, millise kohtualluvusse kuulub töö vangistuses eraõiguslikus käitises. Samuti soovib taotleja esitada hüvitamiskaebuse. Vaidlust toimub avaldaja ja AS Eesti Vanglatööstus vahel, etteheited on avaldajal puidutsehhi meistri Margus Pahmarti vastu, kes eemaldas avaldaja töölt ning solvas, mõnitas avaldajat ning mille tõttu oli avaldaja sunnitud töölt lahkuma, kuigi töö avaldajale meeldis.
3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda 1 3-22-1935 õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, mille esinemisel riigi õigusabi ei anta.
4. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Taotlusest nähtub selgelt taotleja tahe ja soovitud eesmärk. Taotleja on juba esitanud mitmeid kaebusi nii halduskohtule kui ka avaldusi maakohtule.
5. Kohus selgitab, et halduskohtul on nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus, mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset, ning halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal/taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil. Kaebaja/Taotleja võibki kaebuses oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega/tegevusetusega ei nõustu ning millist eesmärki soovib ta kohtuvaidlusega saavutada. Kohus arvestab antud juhul ka sellega, et kaebaja/taotleja on varasemalt korduvalt iseseisvalt (haldus)kohtumenetluses osalenud, sh esitanud hulgaliselt erinevaid kaebusi ja taotlusi kohtule.
6. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajale/taotlejale on tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus väidetavat õigusvastast tegevust töösuhtes ning sellega seoses nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka ilma riigi määratud advokaadita ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2