Obsah (4)

§ 120§ 121§ 165§ 43

3-22-1049 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1049 Määruse kuupäev ja koht 15.09.2022, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta kaebaja

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt kahju hüvitamist, kuna temalt on ära võetud 2 poolikut pakki kohvi, 3 pudelit šampooni, pastapliiatsi süsi, tolmulapp, hambapasta, hambahari, seep, 2 nuustikut, bokserid, 2 paari sokke, ihukreem, plätud ja 4 raseerimistera. Samuti ei ole kinnipeetav rahul, et teda töölt vabastati ja nõuab selle eest kahju hüvitamist ning kahju selle eest, et istus 45 päeva kartseris. 5.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6. Kohus nõustub Viru Vangla 29.04.2022 otsuses nr 6-16/59-4 märgitud põhjendustega ega korda neid täiel määral (

§ 165lg 2).

1 3-22-1049

1. Halduskohus märgib, et tulenevalt kodukorra punktist 17.4.6 on need keelatud asjad töökohal, sest need ei ole tööks vajalikud ja neid ei oleks tohtinud töökohale kaasa tuua. Kaebaja ei ole šampooni, pastapliiatsi süsi, tolmulappi ja lusikaid Viru ja Tartu vangla kaupluste vahendusel soetanud, mistõttu on alust arvata, et ta on need saanud vanglalt tasuta. Kuna kaebaja ise tõi töökohale keelatud asjad, siis on ta endale ise ebameeldiva olukorra põhjustanud ning vangla tegevus ei ole õigusvastane. Seoses kaebaja etteheidetega, et ta töölt vabastati, märgib kohus, et kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. detsembri
3. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11).

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuigi kinnipeetavad on üldjuhul vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil vangistusseadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist või valida, millist tööd teha, s.t nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Seega ei ole vangla kohustus kinnipeetav tööle määrata absoluutne ning kaebajal ei ole õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal teha meelepärast tööd või siis kurta, et ta on töölt vabastatud. Seoses kaebaja nõudega mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna ta oli 45 päeva kartseris, märgib kohus, et Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites nr 3-3-1-14-06, nr 3-31-93-09 ja nr 3-3-1-3-10 asunud seisukohale, et kinnipeetava ilma õigusliku aluseta kartserisse paigutamine pole küll tema inimväärikuse alandamine, kuid on siiski sedavõrd intensiivne vabadusõiguse piirang, et seda saab käsitleda riigivastutuse seaduse § 9 lg-s1 nimetatud vabaduse võtmisena, mille läbi tekitatud mittevaralise kahju heastamiseks võib nõuda rahalist hüvitist. Kaebaja tunnistati 28.02.2022 käskkirjaga nr 6-3/166-1 süüdi vangla sisekorraeeskirja § 641 p 1 rikkumises ja karistati 45 ööpäevase kartserikaristusega. Karistus pöörati täitmisele 05.03.2022 ja karistus on täidetud. Kaebaja esitas 03.03.2022 vanglale vaide distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks. Viru Vangla 04.04.2022 vaideotsusega nr 6-12/94-2 jäeti vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja ei ole pidanud seda käskkirja vajalikuks halduskohtus vaidlustada. Seega võib nentida, et kartserikaristuse määramine on õiguspärane, pole kaebajale kahju tekitatud ning mittevaralise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele. 8. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine kahju tekkimist, samuti avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelnimetatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene. Eeltoodu tähendab, et kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine on ebatõenäoline. Sellest tulenevalt tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas

§ 121lg 2 p 21 alusel.

9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2