Obsah (5)

§ 242§ 39§ 84§ 45§ 424

4-22-2450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2022, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2450 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Ly Päll

§ 242

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 242

lg 1 alusel rahatrahv 7 trahviühiku ulatuses, s.o 28 otsuse sisu eurot Kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 27.06.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,22,000845 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi VI välijuht S.K. koostas 28.01.
3. a lühimenetluse otsuse väärteoasjas nr 278022000845 menetlusaluse isiku Ly Pälli suhtes. Menetlusalusele isikule määrati liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumise eest mõjutustrahv 20 eurot. Otsuse kohaselt L. Päll andis autot juhtides põhjendamatult signaali ning pani sellega toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava liiklusnõuete muu rikkumise.

4-22-2450

1. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse kaebusega, milles leidis, et temale alusetult määratud karistus tuleb tühistada. 04.03.2022 koostas PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse liiklussüütegude uurimisgrupi väärteomenetleja Ave Barinski-Gesjuk väärteomenetluse nr 2780,22,00845 uuendamise määruse. 21.03.2022 on PPA-s registreeritud L. Pälli kaebus väärteomenetluse uuendamise peale.
2. 31.05.2022 koostas väärteomenetleja Ave Barinski-Gesjuk väärteoprotokolli selle kohta, et L. Päll juhtis 28.01.2022 kella 16.00 ajal Tartu linnas xxxx tänaval mootorsõidukit Škoda Octavia reg. märgiga xxx, andes põhjendamatult signaali möödudes liiklusjärelvalvet teostanud ja tööülesandeid täitnud patrullpolitseinikest ja politseialarmsõidukist, millel oli sisse lülitatud sinine-punane vilkur. Väärteo kvalifikatsioon oli

§ 242

lg 1 ja rikutud õigusnorm

§ 39lg 3.

4. 27.06.2022 koostas PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik otsuse väärteoasjas nr 2780,22,000845, milles määras menetlusalusele isikule

§ 242lg 1 alusel rahatrahvi 7 trahviühikut, s.o 28 eurot.

1. Eelnimetatud otsuse peale esitas L. Päll 12.07.2022 Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotleb temale määratud karistuse tühistamist. Menetlusalune isik palub kohtul arvesse võtta kõiki asjaolusid ja selgitusi ning arvestada ka sellega, et tal puuduvad kehtivad karistused. Menetlusalune isik on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. Rikkumine leidis aset valgel ajal ning politsei sõidukil olid sisse lülitatud vilkurid. Arvestades asjaolusid oleks juht pidanud kohandama oma kiiruse vastavaks oludele, et vajadusel suudaks sõiduki peatada.

§ 39

lg 3 kohaselt võib juht helisignaali anda vaid ohu tekkimisel ja väljaspool asulat ka liikleja tähelepanu äratamiseks. Käesoleva juhtumi puhul puudus menetlusalusel isikul vajadus kasutada helisignaali – politseipatrulli liiklusjärelevalve teostamine tänavatel ei kvalifitseeru ohuna, mille puhul võiks juht helisignaali kasutada. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on igakülgselt proportsionaalne, seaduslik ja põhjendatud otsus, mille muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebuse rahuldamata ning otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on väljaspool vaidlust see, et L. Päll möödus oma autoga tee ääres seisvast politseissõidukist ja andis signaali. Menetluse asjaolude kohta on teiste 2 4-22-2450 tõendite seas kohtule esitatud kolm salvestist. VTMS § 314 lg 1 kohaselt menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis võib olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab käesoleva seadustiku § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatule. Selle sätte kohaselt peab salvestiselt nähtuma salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Salvestised vastavad neile nõuetele.
4. Tunnistaja T.T. ütluste kohaselt teostas ta politseimetnikuna koos välijuht S. K-ga 28.01.2022 xxxx tänava kandis liiklusjärelevalvet. Nad tuvastasid liiklusnõudeid rikkunud sõiduki ning peatasid selle xxxx tänaval andes punase-sinise vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk peatus teepeenral ja patrullsõiduki peatasid nad selle sõiduki taha viisil, et oleks tagatud S. K. turvalisus sõidukijuhiga vestlemisel. Salvestiselt on näha, kuidas politseiametnik vestleb juhiga, kes on ületanud ristmiku foori keelava punase tule ajal. Tunnistaja sõnul möödus sõidukijuhiga vestlemise ajal neist sõiduk xxx, mille juht lasi arusaamatutel põhjustel helisignaali. Selle sõiduki juhina tuvastati hiljem L. Päll. 11.

§ 84

kohaselt eritalituse sõiduk on sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (edaspidi alarmsõiduk). Politsei patrullauto on eritalituse sõiduk ehk alarmsõiduk.

§ 84

alusel alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.

2. peatükk on pealkirjastatud „Üldised liiklusnõuded“.

§ 45

lg 11 kohaselt eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid. Seega on alarmsõiduki ja tavasõiduki peatumise ja parkimise korras erisused. Salvestiselt nähtub, et alarmsõiduk oli peatunud teise sõiduki taga, paiknedes mõnevõrra rohkem sõiduteel. See tagab autost väljuva ametniku ohutuse eesseisva sõidukijuhiga vestlemisel, kuna tagant lähenevatel sõidukitel ei ole seetõttu võimalik temast liiga lähedalt mööduda. Politseiautol on vilkurid sisse lülitatud. Kahesuunalise tänava äärtes on lumevallid ja ning peatunud sõidukid tõenäoliselt ei võimaldaks teel vastassuundades liikuvatel sõidukitel selles kohas teineteisest mööduda. 12.

§ 39lg 3 kohaselt asulas võib juht helisignaali anda vaid ohu tekkimisel.

Selle sätte sõnastusest nähtuval on helisignaali andmine lubatav vaid juhul, kui see ohtliku tekkimise järel aitaks ära hoida ohu realiseerumist. Praegusel juhul see nii ei olnud. Politseisõiduk oli sisse lülitatud vilkuritega ning tänaval oli nähtavus hea. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et L. Päll oleks soovinud signaali andmisega pälvida mõne kolmanda liikleja tähelepanu liiklusõnnetuse vältimiseks. Politsei hinnangul avaldas menetlusalune isik signaali andmisega rahulolematust, et alarmsõiduk oli konkreetsesse kohta pargitud ning etteruttavalt tuleb nentida, et seda arvamust kinnitab hilisemal salvestisel ka L. Päll ise. Sellest nähtuvalt oli menetlusaluse isiku tegevus tahtlik. Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub

§-des 201– 203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, on karistatav

§ 424lg 1 järgi.

Seega on süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puudvad ning isik on süüvõimeline. 3 4-22-2450

1. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Üldjuhul sedalaadi rikkumiste puhul ei ole karistamist vajalikuks peetud.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on ka sellel juhul peetud vajalikuks inimesele esmalt lihtsalt selgitada, et tema käitumine ei ole õige. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt võtsid nad signaali andnud sõiduki juhiga telefoni teel ühendust. Vestluses väitis isik, et andis signaali, kuna patrullsõiduk oli valesti pargitud ja tema ei mahtunud enda sõidukiga sõitma ning pidi alandama kiirust. Kui S. K. üritas selgitada isikule liiklusseadust, katkestas L. Päll ebaviisakalt poole jutu pealt kõne. Politseiametnikud otsustasid seepeale minna menetlusaluse isiku juurde koju. Vestlust salvestas ametniku rinnakaamera. Salvestiselt nähtub esiteks, et tegemist oli varasema telefonivestluse jätkuga – ametnike saabumine ei ole talle üllatuseks. L. Päll asus suhtlusesse ebaviisakal toonil ja tugevalt žestikuleerides: „Nii. Nii. Ma ei soovi teiega rääkida.“ Edasi arenenud vestlusest kuuldub, et L. Pälli probleemiks oli tema hinnangul valesti pargitud politseisõiduk. Mõne aja möödudes asus ta väitma, et lasi signaali teel olnud kassile ning ametnikud peaksid tõendama vastupidist. Vestlus kulges konarlikult, kuna L. Päll ei olnud valmis kuulama talle selgitatut segades enamikel juhtudel poole lause pealt vahele ning oli korduvalt ametnikega suhtlemise soovimatuse ilmestamiseks maja ust seestpoolt sulgemas. Lõpuks avaldas L. Päll, et ei soovi väärteoprotokolli koostamist ning palus lühimenetlust.
3. L. Pällile määrati lühimenetluses mõjutustrahv 20 eurot. Otsuses sisaldus selgitus, et mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse. Isik vaidlustas lühimenetluse otsuse kaebusega. VTMS § 5412 lg 1 kohaselt kui lühimenetlusele allutatud isik on vaidlustanud lühimenetluse otsuse, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse üldmenetluse või kiirmenetluse korras. Eelnevast nähtub, et L. Päll on andnud kõik endast oleneva, et tema rikkumine päädiks karistusotsusega.
4. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 242

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt selliste liiklusnõuete rikkumise eest, mis ei moodusta eraldi väärteokoosseisu – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 10 trahviühikut. L. Pällile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra ehk 7 trahviühikut. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel juba arvesse võtnud ka L. Pälli poolt kaebuses välja toodud argumenti, s.o asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused.
2. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Arvestades toimepandud teo suhteliselt madalat ühiskondlikku taunitavust, saab teosüüd lugeda keskmisest mõnevõrra väiksemaks ja täpselt sellele vastava karistuse – 7 trahviühikut – kohtuväline menetleja ongi määranud. 4 4-22-2450
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja L. Pälli kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5