, § 202, § 206 kohus määrab: taotlus kriminaalmenetluse 1.
P suhtes. 2. Kohustada I. P kriminaalasja menetluse lõpetamisel: 2.1.
lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse rahalise kohustusena 500 (viissada) eurot; 2.2.
lg 2 p 1 alusel tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud – ekspertiisitasu 2145,96 eurot (ekspertiisiakt nr xxx/x). Kohususte täitmise lõpptähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse tegemise kuupäevast, s.o 12.10.2022. Vastavalt
lg-le 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. 1 1-22-6075 Kindel summa 500 eurot ja hüvitamisele kuuluv menetluskulu 2145,96 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302). Kohustuslik on märkida viitenumber 99922900000891. Makse selgitusse märkida „1-22-6075, I. P kriminaalmenetluse lõpetamine“. 3.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 4 CD-R plaati, mis asuvad I köites tl 138 ja 157 ning II köotes tl 86 ja
6.
lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel
Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav, alus
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 09.03.2022 KarS § 375 lg 1 tunnustel, selles, et I. P (isikukood xxx) hoidis kuni 04.02.2022 oma elukohas xxx erinevates suurustes anumates kokku 86,54 liitrit, absoluutalkoholile arvatuna 73,8 liitrit, mis alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkohol. Kuna avastatud alkoholi arvestuslik aktsiisi summa 1338.18 eurot ületab aktsiisimäära enam kui 25-kordselt, siis on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. 19.04.2022 esitati I. P kahtlustus KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omamata alkoholi käitlemiseks vajalikku registreeringut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registris [alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 23 ja 41 lg 6], omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, viisil ja kohast kaubanduslikul eesmärgil käitlemiseks mittelubatud alkoholi, s.o kümme 5-liitrist plastkanistrit ja kaks 25-liitrist plastkanistrit alkoholi etanoolisisaldusega 89,3 mahuprotsenti ning üksteist 0,5-liitrist pudelit, üks 1,5-liitrine plastpudel, kaks 0,5-liitrist lapikut plastpudelit ja kolm 0,2-liitrist lapikut plastpudelit alkoholi etanoolisisaldusega 45,1 mahuprotsenti. 2 1-22-6075 Kokku 86,54 liitrit absoluutalkoholile arvutatuna 73,8 liitrit, mis on suures koguses, mida hoidis enda valduses xxx asuvas enda elukohas kuni 04.02.2022, kui M- ja T käitlemiseks mittelubatud alkoholi ära võttis. Ekspertiisiakti X kohaselt sisaldab I. P juurest ära võetud piiritusele iseloomuliku lõhnaga vedelik (86,54 liitrit) denatureerivat ainet isopropanooli ning tegemist on osaliselt denatureeritud alkoholiga, mille soovituslik kaubakood on X. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 12 lg 6 p l järgi on muu alkohol toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 ning seega on tegemist alkoholiga ATKEAS § 12 lg 1 mõistes. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt alkohol maksustatakse aktsiisiga. AS § 3 lg 1 p 1-6 mõtte kohaselt on alkoholi käitlemiseks selle valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine; import ja eksport; müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses; müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses; hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. AS § 3 lg 2 kohaselt on eelpool nimetatud toimingutel kaubanduslik eesmärk üksnes siis, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana. AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. AS § 7 lg 1 p 7 kohaselt on keelatud käidelda sünteetilist alkoholi, esteraldehüüdfraktsiooni, puskariõli ja denatureeritud alkoholi, kui neid aineid käideldakse alkoholina käesoleva seaduse tähenduses. AS § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab käideldav alkohol olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse ja AS § 4 lg 1 p 6 kohaselt olema ATKEAS sätestatud juhtudel olema maksumärgistatud. ATKEAS § 491 lg 2 kohaselt peab olema maksumärgistatud alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab 25-kordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt alates 2019. aasta 1. juulist oli muu alkoholi aktsiisisumma 18.81 eurot, mille 25-kordne määr on 470,25 (18.81 x 25= 470.25) eurot. I. P ära võetud alkoholikoguse, absoluutalkoholile arvutatuna 73,8 liitrit, arvestuslik aktsiis on 1388.18 (73,8liitrit x 18.81= 1388.178) eurot. Kuna nimetatud summa ületab aktsiisimäära enam kui 25-kordselt (1388.18 > 470.25), siis on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. I. P käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmisega pani toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt
alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka 3 1-22-6075 käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Lähtudes kriminaalasjas kogutud tõenditest tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning I. P on toime pannud KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest näinud ette ka rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada väikeseks, kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole I. P käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. I. P ei taksitanud ka eeluurimise läbiviimist. I. P kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Viimane karistatus jääb enam kui 10-aasta tagusesse aega ja tegemist oli teiseliigilise kuriteoga. I. P ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et I. P on teinud sellest piisavaid järeldusi. I. P on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Vastavalt
lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused:
Kriminaalasjas on asitõenditena kümme 5-liitrist plastkanistrit (proovid X – X ), kaks 25liitrist plastkanistrit (proovid X ja X ), üksteist 0,5-liitrist pudelit (proovid X – X ), üks 1,5liitrine plastpudel (proov X ), kaks 0,5-liitrist lapikut plastpudelit (proovid X ja X ) ja kolm 0,2-liitrist lapikut plastpudelit (proovid X – X ), milledes alkoholisisaldusega vedelik ja mis asuvad hoiul M- ja T laos (I kd tl 87), kuuluvad konfiskeerimisele, kui kuriteo vahetuks objektiks olnud esemed vastavalt KarS § 375 lg 3 ja KarS § 83 lg 2. Kahtlustatav on andnud nõusoleku määratud kohustuse täitmiseks ja talle on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, siis uuendab kohus
Juhindudes
Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 22930000047 kriminaalmenetlus.
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. KarS § 375 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse
alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. I. P esitatud kahtlustus on põhjendatud, tema teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, kuid seejuures kohus nõustub prokuröriga, et I. P ei ole tingimata vaja kriminaalkorras karistada, vaid tema edaspidiseks õiguskuulekale teele suunamiseks piisab ka kriminaalmenetluse lõpetamisel talle pandud kohustustest, s.t tuvastatav on avaliku menetlushuvi puudumine. Sellist seisukohta toetab asjaolu, et I. P ei ole kehtivaid kriminaalega väärteokaristusi, viimasest karistatusest on möödas enam kui kümme aastat ning toona oli tegemist teiseliigilise süüteoga. I. P puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. I. P valdusest leitud absoluutalkoholi kogus ületab suurt kogust ATKEASe mõistes vähem kui kolm korda. Kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest näinud ette ka rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada väikeseks, kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. 6 1-22-6075 Kohtu hinnangul on I. P nõusolekul talle kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavad kohustused piisavad, näitamaks riiklikku hukkamõistu tuvastatud süüteole ning suunamaks kahtlustatav edaspidiselt õiguskuulekale teele. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused – tasuda menetluskulu ning kohustusena tasuda kindla summa riigituludesse, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks I. P suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o
Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid – neli CD-R-plaati, tuleb jätta kriminaalasja toimiku juurde. KarS § 375 lg 3 ja KarS § 83 lg 2 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olevad esemed, s.o kahtlustatavalt äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol s.o kümme 5-liitrist plastkanistrit (proovid X – X ), kaks 25-liitrist plastkanistrit (proovid X ja X ), üksteist 0,5liitrist pudelit (proovid X – X ), üks 1,5-liitrine plastpudel (proov X ), kaks 0,5-liitrist lapikut plastpudelit (proovid X ja X ) ja kolm 0,2- liitrist lapikut plastpudelit (proovid X – X ), milles alkoholisisaldusega vedelik ja mis asuvad hoiul M- ja T laos (I kd tl 87). Juhindudes
P suhtes kriminaalasja nr 22930000047 menetluse. I. P määratud kohustuste täitmise lõpptähtajaks määrab kohus 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Tõkendit ei ole kohaldatud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.