← Eesti

2-21-3481/51

Obsah (7)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 168§ 190§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2022. a; Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3481 Tsiviilasi Arvila OÜ hagi E. N. i vastu kaasomandi

§ 661

lg-s 4 sätestatust võib määruse peale esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kolme kalendripäeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on Arvila OÜ hagi E. N. i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuseelise hüvitamiseks.
  2. 29.09.
  3. a esitati kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissileping, mille kinnitamist pooled kohtult taotlesid.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 2 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 4. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. 5.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et E. N. i riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus on 04.10.2021. a kohtumäärusega andnud E. N. ile riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates tsiviilasjas nr 2-21-3481 tehtava lõpplahendi jõustumisest.

§ 190

lg 7 näeb ette, et

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades vaidluse sisu ja kestust ning asjaolu, et pooled on avaldanud soovi lõpetada menetlus kompromissi sõlmimisega ja kompromissis mh soovinud, et E. N. i riigi õigusabi kulud jääksid riigi kanda, peab kohus põhjendatuks vabastada E. N. riigi õigusabi tasu ja kulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. E. N. i esindaja tasu on kohus kindlaks määranud 28.09.2022. a määrusega. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ning kompromissis kokkulepitule hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot. 8. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse lühendada või välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega kolme kalendripäevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.