) § 102 lg
Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud J. M., E. M., A. M. ja A. R. avaldus R. M. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldajad on võlgniku pärijad. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur E. V.. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärijad ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 25.08.2022 määrusega on R. M. pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Ajutine haldur esitas aruande 15.09.2022. Avaldajad teatasid 23.09.2022, et neil ei ole vastuväited ajutise pankrotihalduri aruande ega halduri tasu osas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R. M. pärandvara pankrot. R. M. pärandvara pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada 2 võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli R. M. perekonnaseisult abielus J. M. (isikukood xxxx), abieluvaraleping ei olnud sõlmitud. Perioodil xxxx oli pärandaja abielus A. M., varasuhteks oli valitud varalahusus. Pärandajal lapsi ei olnud. Ajutise halduri aruandest nähtub, et pankrotimenetluse algatamise seisuga ei ole pärandaja ega tema abikaasa nimele kinnistuid registreeritud. Pärandaja ja tema eelmise abikaasa nimele ei olnud samuti kinnistuid registreeritud. Kuni 21.02.2008 kuulus pärandajale 3/32 korteriomandi kaasomandist, asukohaga xxxx. Kuni 27.04.2011 kuulus pärandajale 1/2 korteriomandi kaasomandist, asukohaga Xxxx, registriosa xxxx. Pärandaja nimele on avatud konto Xxxx AS-is, mille jääk on negatiivne (broneering pangateenuste võlgnevuste eest). Xxxx AS-i ning Xxxx ASi kontode saldod on null. Pärandaja MTA ettemaksu konto on null. Pärandajale kuulub 1760,863 Xxxx osakut, hetkeväärtusega 3 555.74 eurot. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub pärandajal seos äriühingutega. Liiklusregistri andmete kohaselt on pärandaja nimele registreeritud sõiduk xxxx, reg.märgiga xxxx, esm. reg. aasta 2011. Vastavalt endise abikaasa J. M. seletusele, seisab auto tema koolivennale kuuluvas sigalas, xxxx. Auto on alles, kuid vajab remonti. Müügiportaalis auto24.ee olevate müügikuulutuste järgi on sõiduki võimalk väärtus ca 4 000.00 eurot. Hetkeseisuga on amortiseerunud sõiduauto müük turuväärtusega ebatõenäoline. Pankrotiavalduses märgitud pärandaja abikaasa nimele registreeritud xxxx, reg.märk xxxx, ei kuulu abikaasa sõnade kohaselt rohkem temale. Muu vara ei ole tuvastatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et pärandvara on hinnangulises väärtuses 7 555.74 eurot ning rahalisi kohustusi kokku summas 44 456.33 eurot. Täitemenetlused on peatatud. Kohustustele võivad lisanduda viivised ning täitemenetluse kulud. Lisanduda võivad ka pärandaja abikaasa poolt sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused, summas ca 14 000.00 eurot. Pärandaja abikaasa seletuse kohaselt täitis ja täidab ta neid edaspidi ise. Haldur märgib samas, et 9 847.41 euro ulatuses võivad nõuded olla aegunud. Eelnevast nähtub, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. On tuvastatud, et pärandvara kohustused ületavad varasid mitmekordselt. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et võlgniku makseraskused on ilmnenud juba 2008 aastal, mil pärandaja suhtes oli algatatud täitemenetlus, mis ei ole koos hiljem algatatud täitemenetlustega tänase päeva seisuga lõppenud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on õnnetusjuhtum (ja selle tagajärjel võlgniku surm), s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (
Kuriteo tunnustega teod ei ole tuvastanud. Pankrotivara moodustamise alus saab
Haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu 3 ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (alates 01.01.2022 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654.00 eurot). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 4 töötunni eest summas 520.00 eurot (lisandub käibemaks 104.00 eurot). Ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab seega halduri tasuks 520.00 eurot (lisandub käibemaks 104.00 eurot).
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.