Obsah (18)

§ 153§ 175§ 173§ 164§ 158§ 162§ 65§ 170§ 157§ 163§ 28§ 165§ 651§ 169§ 171§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi J. M. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsivii

§ 153lg 1 p 2): 1.

7. Võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskus Kohtutäitur Kaire Põlts ITM Inkasso OÜ (Placet Group OÜ nõue) Kohtutäitur Hille Kudu Eesti Inkasso OÜ OÜ Aktiva Finants (omandatud nõue Telia Eesti AS-lt, endine AS EMT) OÜ Aktiva Finants Tallinna linn Kokku Rahuldamata nõude suurus eurodes 15 933,12 263,84 Jaotise % 87,03 1,44 103,94 178,72 162,89 0,57 0,98 0,89 800,31 843,86 20,00 18 306,68 4,37 4,61 0,11 100 % III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (

§ 1531/10 lg 1 p 3) Võlausaldaja 1.

Telia Eesti AS Kokku Tunnustatud nõue eurodes 200,93 200,93 Jaotise % 100 % 100 % Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihalduri tasuks J. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses 61,87 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 12,37 eurot, kokku seega 74,24 eurot, ja mõista summa OÜ Kuklase & Partnerid kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.
2. Kinnitada pankrotihaldur Karin Antsovi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud J. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses 60,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 12,00 eurot, kokku seega 72,00 eurot, ja mõista summa OÜ Kuklase & Partnerid kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.
3. Jätta pankrotihaldur Karin Antsovi pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 72,00 eurot (sh käibemaks) ning pankrotihalduri tasu summas 74,24 eurot (sh käibemaks) J. M. i (pankrotis) kanda.
4. Algatada J. M. i (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta J. M. i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada J. M. it (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Vangistuses viibides kehtib J. M. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub J. M. il kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda XXXl teha üks kord aastas, iga aasta
4. märtsil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
5. J. M. il tuleb vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
6. aprillil aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte.
7. Pärast vangistusest vabanemist tuleb usaldusisikul J. M. il kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
8. märtsil) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
9. J. M. il esitada kaks korda aastas, iga aasta
10. aprillil ja
11. oktoobril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute 2/10 ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt
12. oktoobril 2019, järgnev
13. aprillil 2020 jne.
14. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.

Kui tal sellist tegevust ei ole, siis on kohustatud seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

3/10 § 171 lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 26.06.2018 määrusega kuulutas kohus välja J. M. i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.07.

1. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 15.10.
2. 30.10.2018 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 21.11.2018 määrusega. 28.12.2018 esitas pankrotihaldur kohtule

§ 158lg 1 ja 3 teatise ja aruande ning järgmised taotlused: 1) lõpetada J.

M. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei maksa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat; 2) määrata pankrotihaldur Karin Antsov tasuks 74,24 eurot (sh käibemaks) ning mõista pankrotihalduri tasu välja võlgnikult OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid; 3) kinnitada pankrotihaldur Karin Antsov poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 72,00 eurot (sh käbiemaks) ning mõista pankrotihalduri vajalikud kulud välja võlgnikult OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid; 4) vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov J. M. (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 5) algatada J. M. i kohustustest vabastamise menetlus; 6) jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja määrata, et usaldusisiku kohustusi täidab J. M. . Kohus avaldas 17.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus J. M. i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 06.02.2019 maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. 22.02.2019 esitas J. M. pankrotimenetluses. kohtule nõusoleku täitmaks usaldusisiku kohustusi enese 25.03.2019 esitas XXX üksuse juht J. M. i iseloomustuse. PANKROTIHALDURI ARUANNE (

§ 158

lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3) I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) J.

M. pankrotimenetluses ei ole olnud müüdavat pankrotivara. Pankroti väljakuulutamise seisuga 26.06.2018 oli J. M. arveldusarvel olevate rahaliste vahendite jääk 0,00 EUR. J. M. (pankrotis) isikukontole on laekunud pankrotimenetluses võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks kokku 309,36 EUR. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. 2.

1. Massikohustusi ei ole kantud. 2.
2. Pankrotihaldur on võimaldanud pankrotimenetluse käigus kasutada võlgnikul talle laekuvaid rahalisi vahendeid seadusega ettenähtud ulatuses. J. M. viibib hetkel XXXs, kus on avatud tema isikukonto, millele laekuvatest summadest 50 % kantakse pankrotivara katteks vahekontole. 2.
3. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud on summas 72,00 EUR (büroo haldamise kulud). Pankrotihalduri kulud seonduvalt büroo kasutamise ja haldamisega on toodud arvestusega 10,00 EUR kuus (lisandub käibemaks), perioodil juuli 2018 – detsember 2018 kokku 72,00 EUR (sealhulgas käibemaks). Büroo kasutamise kulud seonduvad büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ruumide jm büroo haldamisega seonduvate kuludega (büroo 4/10 ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed (paber, tahm, kirjutusvahendid, kaustad jms), transpordikulud). 2.
4. Tartu Maakohtu 26.06.2018 kohtumäärusega on määratud ajutise halduri tasuks 486,00 EUR ja kulude hüvitiseks 21,60 EUR ning välja mõistetud võlgnikult. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud summas 397,00 EUR on hüvitatud riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 110,06 EUR on välja makstud J. M. isikukontole laekunud summade arvelt. J. M. (pankrotis) kanda on riigi poolt hüvitatud ajutise halduri tasu ja kulud summas 397,00 EUR. 2.
5. J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda. 2.7.

§ 65

lõigete 1 ja 2 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.

§ 65

¹ lg-st 1 tulenevalt halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 EUR on 20 % pankrotivarast. J. M. (pankrotis) pankrotivarasse on laekunud võlgnevuste katteks kokku 309,36 EUR. Pankrotihalduri tasu suuruseks pankrotivaralt suurusega 309,36 EUR on

§ 65¹ lg-st 1 tulenevalt 61,87 EUR.

Pankrotihaldur palub tasu määramist advokaadibüroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks ning taotletavaks pankrotihalduri tasuks on koos käibemaksuga 74,24 EUR. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) J.

M. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid jaotise alusel. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) J.

M. (pankrotis) pankrotimenetluses puudub pandiese. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) J.

M. (pankrotis) pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olev vara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotihalduri tegevus pankrotivara valitsemisel ja pankrotimenetluse läbiviimisel on olnud järgmine: - võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine - võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamisest - üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollide koostamine - võlanõuete kontroll - jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine - kohtuga suhtlemine pankrotimenetluse läbiviimisega seotud küsimustes (taotluste, ettekande jms esitamine kohtule) VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Teises järgus (muud tähtaegselt esitatud) rahuldamisele kuuluvaid nõudeid on tunnustatud summas 18 306,68 EUR. Võlausaldaja Tunnustatud Jaotis Arvelduskonto number, saaja, selgitus, 5/10 nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (eurodes) % viitenumber

1. Riigi Tugiteenuste Keskus 15 933,12 87,03 Saaja: Rahandusministeerium; Konto: XXX Swedbank; Viitenumber: XXX; Selgitus: J. M. , väljamaks jaotise alusel
2. Kohtutäitur Põlts Kaire 263,84 1,44 Saaja: Kaire Põlts; Konto: XXX SEB pank; Selgitus: täitetoimik XXX
3. ITM Inkasso OÜ (Placet Group OÜ nõue) 103,94 0,57 Saaja: ITM Inkasso OÜ; Konto: XXX Swedbank; Selgitus: J. M. XXX, tsiviilasi 2-13-48271
4. Kohtutäitur Kudu 178,72 0,98 Saaja: Hille Kudu; Konto: XXX SEB pank; Selgitus: täiteasi nr XXX, J. M. (pankrotis)
5. Eesti Inkasso OÜ 162,89 0,89 Saaja: Eesti Inkasso OÜ Konto: XXX Swedbank; Selgitus: J. M. , XXX
6. OÜ Aktiva Finants (omandatud nõue Telia Eesti AS-lt, endine AS EMT) 800,31 4,37 Saaja: Julianus Inkasso OÜ; Konto: XXX Swedbank; Viitenumber: XXX; Selgitus: J. M. , väljamaks jaotise alusel
7. OÜ Aktiva Finants 843,86 4,61 Saaja: Julianus Inkasso OÜ; Konto: XXX Swedbank; Viitenumber: XXX; Selgitus: J. M. , väljamaks jaotise alusel
8. Tallinna linn 20,00 0,11 Saaja: Tallinna Linnakantselei; Konto: XXX Swedbank; Viitenumber: XXX; Selgitus: J. M. , väljamaks jaotise alusel 18 306,68 100 Kokku Hille Kolmandas järgus (muud tähtaegselt esitatud) rahuldamisele kuuluvaid nõudeid on tunnustatud summas 200,93 EUR.
9. 6/10 Võlausaldaja Tunnustatud Jaotis Arvelduskonto number, saaja, selgitus, nõude osa, % viitenumber mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (eurodes) Telia Eesti AS 200,93 100 Saaja: Telia Eesti AS; Konto: XXX Swedbank; viitenumber: XXX selgitus: J. M. , väljamaks jaotise alusel VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) J.

M. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9) Tartu Maakohtu 26.06.2018 kohtumäärusega on määratud ajutise halduri tasuks 486,00 EUR ja kulude hüvitiseks 21,60 EUR ning välja mõistetud võlgnikult. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud summas 397,00 EUR on hüvitatud riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 110,06 EUR on välja makstud J. M. isikukontole laekunud summade arvelt. J. M. (pankrotis) kanda on riigi poolt hüvitatud ajutise halduri tasu ja kulud summas 397,00 EUR. Pankrotihalduri vajalikud kulud on summas 72,00 EUR. X Maksejõuetuse tekkimise põhjus (

§ 162lg 3) Enamuse J.

M. i (pankrotis) võlgnevustest moodustab võlgnevus Riigi Tugiteenuste Keskusele s.t. võlgnevused seonduvalt kuritegude toimepanemisega. Seega on J. M. i maksejõuetuse põhjuseks kriminaalkorras karistatavate tegude toimepanemine ja selle tulemusena tekkinud võlgnevused (kõige suurem nõue kriminaalasjas nr 1-16-10160 süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine summas 7445,00 eurot ja menetluskulud summas 1420,00 eurot, karistus KarS § 184 alusel s.o. narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine). J. M. i (pankrotis) selgituste kohaselt on tema võlgnevuste tekkimise peamine põhjus narkootikumide tarvitamine ja oskamatus kasutada arukalt oma sissetulekuid. X Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162

lg 2 p 10)

§ 170

lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. J. M. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ühes pankrotiavaldusega. 28.12.2018 toimus võlausaldajate üldkoosolek J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat ning võlausaldajad ei ole välja pakkuud ühtegi usaldusisiku kandidaati. Pankrotihalduri hinnangul saab võlgnik ise täita usaldusisiku kohustusi. Hetkel viibib võlgnik XXXs ning eeldatav vanglast vabanemise aeg on juunis 2022. Vanglas viibimise ajal on isikule avatud tema isikukonto, millele laekuvatest summadest 50 % kantakse vahekontole võlgnevuste tasumiseks. Antud vahekontolt saab teha kord aastas võlausaldajatele väljamakseid ja vastavad väljavõtted saab esitada iga poole aasta tagant kohtule ühes aruandega oma tegevuse kohta. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult 7/10 teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Karin Antsoviga, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning J. M. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28

tähenduses.

§ 165lg 3 alusel tuleb Karin Antsov vabastada pankrotihalduri kohustusest J.

M. i pankrotimenetluses.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

§ 651

lg 1 kohaselt on halduri tasu alamäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast. Pankrotivarasse on laekunud 309,36 eurot, seega on halduri tasu alammäär 61,87 eurot. Haldur on taotlenud tasu miinimummääras ehk 61,87 eurot, millele lisandub käibemaks 12,37 eurot, kokku 74,24 eurot. Kohus leiab, et pankrotihaldur Karin Antsovi taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 61,87 eurot, millele lisandub käibemaks 12,37 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel mõista pankrotivara arvel OÜ-le Kuklase & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 72,00 eurot (sh käibemaks). Kohus kinnitab pankrotihaldur Karin Antsovi vajalikud ja põhjendatud kulud J. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses taotletud summas. Halduri vajalikud ja põhjendatud kulutused kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvel OÜ-le Kuklase & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 11.04.2018 esitas võlgnik J. M. kohtule pankrotiavalduse. 30.04.2018 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.07.2018.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlgnik 8/10 on kinnipeetav XXXs. Kohtule teadaolevalt on võlgniku karistusaja lõpp 06.06.2022. Pankrotipessa on pankrotimenetluse jooksul laekunud 309,36 eurot, mille arvel on olnud võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ei tööta, kuid omandab keskkooliharidust ning keevitaja kutset. Võlgnik on kinnitanud kohtule, et soovib tööd teha nii vanglas kui pärast vabanemist. Kohtu hinnangul on võlausaldajate nõuete täitmine seaduses sätestatud ulatuses kohustustest vabastamise menetluses tõenäoline ning puuduvad seaduses sätestatud alusel võlgniku kohustustest vabastamata menetluse algatamata jätmiseks.

§ 175

lg 51 annab kohtule võimaluse menetlust pikendada kuni seitsme aastani, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada J. M. i kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Usaldusisiku kandidaate ei ole nimetatud.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et mõistab oma kohustusi ning avaldanud nõusoleku olla ise usaldusisik. XXX on kohtule kinnitanud, et kinnipeetaval on vajalikud ligipääsud ja võimalused, et täita usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. Eelolevast tulenevalt leiab kohus, et J. M. i kohustustest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustab J. M. it täitma ise usaldusisiku ülesandeid. Vangistuses viibides lasub J. M. il kohustus kontrollida enda vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda XXXl teha üks kord aastas, iga aasta 15. märtsil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Kui kohus on kohustanud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kontrollib kohus kas võlgnik oma kohustusi täidab (

§ 172lg 6).

Kohus kohustab vangistuses viibides J. M. it kord aastas (iga aasta

1. aprillil) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta
2. aprillil ja
3. oktoobril) esitama kohtule aruandeid. Vangistuses viibides tuleb J. M. il kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Vangistuses viibides kehtib J. M. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt J. M. i tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lg 3 nimetatud tulust (J.

M. i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest 9/10 erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab J.

M. ile kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. märtsil).

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze 10/10