12.03.1974, isikukood 37403122232, elukoht xxx, töökoht xxx Triinu ÕRAS Ida Prefektuuri väärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi väärteomenetleja Triinu ÕRASE 28.02.2022 otsus väärteoasjas nr.2440,22,000420 Aleksei ŠPALOVI karistamise osas
summas 80 (kaheksakümmend) eurot – jätta muutmata. Aleksei ŠPALOVI kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates selle kuulutamisest. Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Tambet Tammik koostas 28.01.2022 väärteoprotokolli nr. AB 1589084 Aleksei Špalovi suhtes selle kohta, et viimane möödus 28.01.2022 kell 14.14 kaupluses XXX kassarivist, jättes tahtlikult kauba (Rakvere suitsutatud välisfilee 1 tk 1,58 €; suitsupeekon Oskar 1 tk 1,74 €; Maks ja Moorits Pühajärve sink 1 tk 2,55 €; Rannarootsi seasink 1 tk 1,31 €) eest tasumata kokku summas 7,18 €, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületanud 20 miinimumpäevamäära. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Sellega rikkus Aleksei Špalov
lg.1 ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi väärteomenetleja Triinu Õrase 28.02.2022 otsusega väärteoasjas nr.2440,22,000420 määrati Aleksei Špalovile
Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Otsuse kohaselt küsis kohtuväline menetleja välja kaupluse videosalvestise, kust on näha, et Aleksei Špalov võtab riiulist kaubad, paneb need endaga kaasasolevasse õlakotti ning läbib kassaliinid kauba eest maksmata. Sellega on Aleksei Špalovi süü väärteo toimepanemises leidnud kinnitust. Lisaks vastas kohtuväline menetleja otsuses ka Aleksei Špalovi vastulauses toodud väidetele. Aleksei Špalov esitas 15.03.2022 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus otsus tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja otsusega nõus, kuna kaameras ei ole selgelt näha, et tema pani midagi kotti. Menetlusalune isik tarvitab psühhotroopseid ravimeid, tal on mäluga probleeme, mingit akti ei koostatud, väärteoprotokolliga ta ei nõustunud ja märkis selle ka protokolli. Otsuses ei ole kaebuse esitaja väiteid läbi vaadatud. Nimetatud kaebus oli esitatud puudustega ja Viru Maakohtu 04.04.2022 määrusega anti kaebuse esitajale tähtaeg 10 päeva kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Aleksei Špalov esitas 14.04.2022 maakohtule parandatud kaebuse, milles palus väärteootsus tühistada täielikult. Parandatud kaebuse kohaselt ei ole otsuses arvestatud tema poolt kohapeal esitatud vastuväiteid. Ülejäänud osa parandatud kaebuse tekstis kordas esialgset kaebust. Maakohtu istung 2 Maakohtu istungil ei tunnistanud menetlusalune isik Aleksei Špalov oma süüd, palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Menetlusalune isik kinnitas, et pani väärteoprotokollis nimetatud tooted küll oma kotti, kuid enne kassat viis ta need tagasi ja jättis kusagile riiulile purkide kõrvale. Kinnipidamisel tal neid tooteid kotis ei olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Õras palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistaja Ti ütlustega ja videosalvestisega. Karistuse suuruse määramisel arvestas kohtuvälise menetleja esindaja seda, et varasemad karistused menetlusalusel isikul puudusid. Tunnistaja X ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on menetlusaluse isiku abikaasa ja viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal koos menetlusaluse isikuga samas kaupluses. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta, kuidas menetlusalune isik hakkas kaupu oma kotti panema, kuid ta ei märganud, kas menetlusalune isik tegi seda lõpuni. Seda, kuhu menetlusalune isik need kaubad hiljem pani, tunnistaja ei näinud, kuna tegeles oma asjadega. Tunnistaja Ti ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema menetlusalust isikut ei tunne, kuid pidas ta kaupluses kinni, kuna on kaupluse turvatöötaja. Väärteoprotokollis märgitud ajal oli tunnistaja oma töökohal ja jälgis kaupluse videokaamerate pilte. Külmkapi kaamera pildil nägi ta isikut, kellel oli õlakott, kes tegi selle lahti ja pani sinna kaupa. Seejärel pani ta koti kinni, võttis mingi kauba kätte ja lahkus kaamera vaateväljast. Seejärel hakkas tunnistaja sama isikut kaameratega jälgima ja käis ka kassade juures. Kuna isik ei olnud üksinda, võis ta kassadest mööduda ja teine isik maksta. Kui isikud jõudsid kassa juurde, väljus tunnistaja turvaruumist ja läks kassade juurde. Isikud panid kauba lindile, kassapidaja skaneeris kauba läbi, meesterahvas ladus kauba kotti ja naisterahvas maksis. Tunnistaja märkas, et kaupa, mille meesterahvas pani õlakotti, kassalindil ei olnud. Peale tasumist otsustas tunnistaja kaupa kontrollida ja palus meesterahval koos ostudega minna turvaruumi. Meesterahvas pani kilekoti kaubaga põrandale ja samal hetkel poetas sinna kilekotti ka õlakotis olnud kauba, tunnistaja nägi seda isiklikult. Seejärel kontrollis kassiir kilekotis olnud kaupa kassatšeki alusel, tunnistaja seisis kõrval. Tasumata kaup oli kohe kõige peal, seda oli kõigepealt näha. Tunnistaja kinnitas, et kui ta jälgis meesterahvast müügisaalis läbi erinevate kaamerate, siis ta ei tuvastanud, et õlakotti pandud kaup oleks pandud tagasi kusagile purkide riiulile. Tunnistaja märkis ka, et sel juhul ei oleks sama tasumata kaup olnud kilekotis teiste kaupade peal. Seejärel kutsuti välja politsei. Maakohtu istungil vaadati turvakaamera salvestis. menetlusosaliste osavõtul läbi ka kaupluse XXX Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud. kuulanud 3 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.1 alusel.
lg.1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavolilise kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule määratud karistus selle eest, et ta möödus kaupluses XXX kassarivist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata kokku 7,18 €. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik jättis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kauba eest tasumata ning missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus. Nagu nähtub 28.01.2022 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1589084 ja vaidlustatavast 28.02.2022 otsusest väärteoasjas nr.2440,22,000420, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 sätteid.
lg.1 annab varguse legaaldefinitsiooni, määratledes varguse kui võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et 28.01.2022 kell 14.14 viibis menetlusalune isik Jõhvis asuvas kaupluses XXX. Nimetatud asjaolu nähtub üheselt maakohtu istungil vaadeldud turvakaamera salvestiselt ning seda kinnitasid maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad X ja T. Ka menetlusalune isik ise antud asjaolu maakohtu istungil ei vaidlustanud. AS XXX 28.01.2022 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 14.14 avastati õigusvastase teo toime pannud isiku juurest järgmised tooted: - Rakvere suitsutatud välisfilee 1 tk 1,58 € - Oskar e-vaba suitsupeekon 1 tk 1,74 € - Maks ja Moorits Pühajärve sink 1 tk 2,55 € - Rannarootsi seasink 1 tk 1,31 €. Kauba kogusumma oli 7,18 €. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik pani kaupluses asuvalt vorstiriiulilt tooteid oma õlakotti. 4 Maakohtu istungil vaadeldud turvakaamera salvestiselt nähtub üheselt, et menetlusalune isik seisab vorstitoodete leti ees ja üle tema rinna on õlakott. Samalt salvestiselt nähtub konkreetselt ka see, kuidas menetlusalune isik võtab riiulilt tootepakendi, vaatab korduvalt ringi ja paneb pakendid ükshaaval oma õlakotti. Menetlusaluse isiku kõrval seisab naisterahvas, kes samuti võtab tooteid. Seejärel suleb menetlusalune isik oma õlakoti ja mõlemad lahkuvad riiuli juurest. Asjaolu, et menetlusalune isik võttis riiulilt kaupa ja pani oma õlakotti, on tõendatud ka tunnistajate X ja Ti ütlustega. Nii nähtub tunnistaja X ütlustest maakohtu istungil, et ta nägi, kuidas menetlusalune isik alustas kauba panemist oma õlakotti, kuid lõpuni ta seda tegevust ei jälginud. Tunnistaja Ti ütlustest nähtub, et tema tuvastas menetlusaluse isiku tegevuse läbi kaupluses asuva turvakaamera ning nägi kaamerapildist, kuidas menetlusalune isik paneb kaupa oma kotti ja seejärel lahkub riiuli juurest. Ka menetlusalune isik ise ei eitanud maakohtu istungil, et pani vorstiriiuli juures tooteid oma õlakotti. Küll on käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, kas kaupluse avalduses, väärteoprotokollis ja käesolevas kohtuotsuses nimetatud neli toodet olid menetlusaluse isiku poolt enne kassadesse jõudmist jäetud kaupluse müügisaali või liikus ta nende toodetega kassadest mööda nende eest tasumata. Maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et võttis vorstitoodete riiulilt küll kaubad ja pani need oma õlakotti, kuid enne kassadesse jõudmist läks müügisaali tagasi ja jättis need tooted kusagile riiulile purkide juurde. Menetlusalune isik ei osanud täpsustada riiuli asukohta ega nimetada, mis sisuga purkide riiuliga oli tegemist. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku sellised seletused ei ole kooskõlas ega ühti ühegi teise käesolevas väärteoasjas kogutud tõendiga. Maakohtu istungil menetlusaluse isiku taotlusel ülekuulatud tunnistaja X ütlustest nähtub üheseltmõistetavalt, et tema nägi, kuidas menetlusalune isik pani kaupa oma kotti, kuid lõpuni ta seda tegevust ei jälginud. Samuti ei ole talle teada, mis neist toodetest edasi sai. Maakohtu istungil esitas menetlusalune isik tunnistajale järgmise küsimuse: (tsitaadi algus) kas ma vastasin sinu küsimusele, kuhu ma vorsti panin, et ma panin selle vorsti tagasi (tsitaadi lõpp). Tunnistaja vastas sellele küsimusele ühesõnaliselt jah. Maakohus peab siinkohal vajalikuks märkida järgmist. Esiteks on menetlusaluse isiku küsimuse puhul tegemist selgelt suunava küsimusega, mille vastus on juba küsimusesse sisse toodud. Maakohus püüdis korduvalt menetlusalust isikut suunata korrektsete ja mitte suunavate küsimuste esitamise poole, kuid vaatamata sellele ei osanud menetlusalune isik oma küsimusi esitada. Teiseks on tunnistaja näol tegemist menetlusaluse isiku abikaasaga. On täiesti arusaadav ja eluliselt mõistetav, et selliselt seotud tunnistaja ei anna menetlusalust isikut süüstavaid ütlusi. Kolmandaks on tunnistaja kinnitanud vaid menetlusaluse isiku poolt küsimuses sisalduvat vastust, kuid tõendiks väärteoasjas saavad olla vaid tunnistaja poolt vahetult antud ütlused. Tunnistaja X ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 5 isiklikult ta ei näinud, kas menetlusalune isik pani käesolevas väärteoasjas käsitletavad tooted enne kassadesse jõudmist müügisaali tagasi ja kuhu täpselt ta need tagasi pani. Maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja Ti ütlustest nähtub, et peale seda, kui ta oli turvaruumis turvakaamera pildi kaudu tuvastanud, et menetlusalune isik paneb tooteid oma õlakotti, jälgis ta sama isikut läbi teiste kaamerate kogu menetlusaluse isiku kaupluses viibitud aja ning ajal, mil menetlusalune isik jõudis koos abikaasaga kassadesse, läks samuti sinna kohale. Seejärel võimaldas tunnistaja menetlusaluse isiku abikaasal kauba eest tasuda ja alles peale seda palus ta menetlusalusel isikul koos kaubaga liikuda turvaruumi. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et ta isiklikult nägi, kuidas menetlusalune isik pani kilekoti tasutud kaubaga põrandale ja kohe puistas nimetatud kauba peale oma õlakotis asuva kauba. Kauba ja kassatšeki võrdlemisel tuli koheselt välja, et kõige pealmise kauba eest ei ole tasutud. Tegemist oli vorstitoodetega. Maakohus peab eelnimetatud tunnistaja ütlusi usaldust väärivateks. Tegemist on menetlusalusele isikule võõra inimesega, kes turvatöötajana täitis oma töökohal oma tööülesandeid. Maakohus ei tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mis annaksid alust arvata, et tunnistaja annab mingil põhjusel antud menetlusaluse isiku peale valeütlusi. Oluline on ka see, et tunnistaja oli enne ütluste andmist maakohtu poolt hoiatatud valeütluste andmise eest vastavalt KarS §318 ja §320 ning ta kinnitas sellest hoiatusest arusaamist oma allkirjaga. Maakohtu istungil vaadeldud turvakaamera salvestiselt ei nähtu samuti ühtegi sellist ajahetke, kus menetlusalune isik oleks jäänud salvestisele ajal, mil ta pani müügisaalis tooteid oma õlakotist kusagile riiulitele purkide juurde. Maakohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik võttis kaupluse XXX vorstitoodete riiulilt väärteoprotokollis nimetatud tooted (Rakvere suitsutatud välisfilee 1 tk 1,58 €; suitsupeekon Oskar 1 tk 1,74 €; Maks ja Moorits Pühajärve sink 1 tk 2,55 €; Rannarootsi seasink 1 tk 1,31 €) ja möödus nendega kassarivist, jättes nende eest tahtlikult tasumata. Vastavalt
Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja. Maakohus leiab, et nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg on käesolevas väärteoasjas realiseeritud. Vastavalt
Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteoprotokollis nimetatud väärteod toime otsese tahtlusega. 6 Vastavalt
lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Pannes kaupluse müügisaalis oma õlakotti tooteid ja möödudes kassast nende eest tasumata pidi menetlusalune isik ilmselgelt aru saama, et tegemist on
sätete rikkumisega. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Küll aga peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu järgnevale. Väärteomenetleja Triinu Õrase poolt 28.02.2022 koostatud otsus väärteoasjas nr.2440,22,000420 on väärteo toimepanemise põhjenduste osas väga puudulik. Nimetatud väärteootsuses on punktide kaupa ära nimetatud väärteo toimepanemist tõendavad tõendid, kuid nende sisu ei ole avatud. Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks, kuidas on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja menetlusaluse isiku avaldus-kaebusega. Kõikides lahendites, s.h. kohtuvälise menetleja otsuses, peavad kõik tõendid olema lahti kirjutatud selliselt, et neist oleks üheseltmõistetavalt aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud. Käesolevas väärteootsuses seda tehtud ei ole ja seetõttu pidi maakohus neid kõiki asjaolusid ise kontrollima ja hindama. Nimetatud väärteootsuses on märgitud ka, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, kuid jällegi ei ole selle väite kinnituseks lisatud mingeid seda kinnitavaid asjaolusid. Nimetatud väärteootsuses on vastatud menetlusaluse isiku avaldusele-kaebusele, mida väärteomenetleja on käsitlenud vastulausena. Maakohus tunnustab väärteomenetlejat selle eest, kuid peab vajalikuks viidata, et väärteootsus ei ole selline dokument, milles pöördutakse otse konkreetselt menetlusaluse isiku poole (vt. p.4 ja p.5). Järgnevas kahes lõigus on väärteomenetleja oma otsuses välja kirjutanud seaduse teksti ja taaskord väärteo toimepanemise asjaolud. Maakohus seda ei tauni ja leiab 7 samuti, et arusaadavuse mõttes on seaduse teksti väljakirjutamine õigustatud, kuid sealt edasi tuleb ka hinnata, kas seaduses kirjeldatud väärtegu on olemasolevate tõendite pinnalt toime pandud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik. Viimases lõigus enne resolutsiooni on kohtuvälise menetleja esindaja nimetanud menetlusalust isikut vaid eesnimega. Maakohus peab seda taunimisväärseks ja leiab, et üldlevinud viisakuspõhimõttest ei ole antud juhul kinni peetud. Kuna menetlusalune isik ei ole oma kaebuses ega kohtuistungil viidanud ühelegi menetlusnormi rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt ning maakohus on oma istungil kontrollinud kõiki väiteid ja tõendeid kogumis, siis leiab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks menetlusnormide rikkumise tõttu käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb selle liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut.
Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub
lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena leebemat karistuse liiki – rahatrahvi. Hinnates menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Maakohtule esitatud materjalides puudub Karistusregistri väljavõte, kuid kohtuvälise menetleja esindaja seletuse kohaselt maakohtu istungil arvestati karistuse suuruse määramisel seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad väärteokaristused. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses (keskmine sanktsiooni määr on 150 trahviühikut). 8 Lisaks kohtuvälise menetleja esindaja kinnitusele varasemate väärteokaristuste puudumise kohta arvestab maakohus karistuse suuruse hindamisel ka seda, et tahtlikult tasumata kaup tagastati kauplusele rikkumatult, mida maakohus hindab samuti karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus käesolevas väärteoasjas ei tuvastanud. Kuigi kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra, ei pea maakohus vajalikuks ja võimalikuks suurendada kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi suurust. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse suuruse osas jätta muutmata. Küll aga peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu järgnevale. Väärteomenetleja Triinu Õrase poolt 28.02.2022 koostatud otsus väärteoasjas nr.2440,22,000420 on väärteo eest mõistetud karistuse liigi ja suuruse põhjenduste osas väga puudulik. Nimetatud väärteootsuses on viidatud
Selline seaduse teksti väljakirjutamine ei ole iseenesest ebaõige, kuid sealsamas tuleb ka välja kirjutada, kas ja millised karistust kergendavad/raskendavad asjaolud antud väärteoasjas esinesid, missuguseid neist kohtuvälise menetleja esindaja arvestas ning kui esinesid, siis milliseid asjaolusid tuli veel arvesse võtta. Kahetsusväärselt seda kohtueelses menetluses tehtud ei ole ning seega hindas karistuse liiki ja suurust maakohus. Vastuseks menetlusaluse isiku kaebusele märgib maakohus järgmist. Esialgse kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja otsusega nõus, kuna kaameras ei ole selgelt näha, et tema pani midagi kotti. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtu istungil vaadeldud turvakaamera salvestiselt on selgelt nähtav ja arusaadav, et menetlusalune isik võtab riiulilt kauba ja paneb selle oma õlakotti. Esialgse kaebuse kohaselt tarvitab menetlusalune isik psühhotroopseid ravimeid, tal on mäluga probleeme, mingit akti ei koostatud, väärteoprotokolliga ta ei nõustunud ja märkis selle ka protokolli. Maakohtul puudub võimalus väiteid psühhotroopsete ravimite tarvitamise ja mäluprobleemide osas kontrollida, kuna menetlusalune isik ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Maakohus ei pidanud võimalikuks ise nimetatud andmeid koguda, kuna tegemist on isiku delikaatsete raviandmetega. Samuti ei ole menetlusalune isik konkretiseerinud, missugust akti kohapeal ei koostatud. Käesoleva väärteoasja materjalide kohaselt on sündmuskohal koostatud väärteoprotokoll, seda on samal kuupäeval ka menetlusalusele isikule allkirja vastu tutvustatud. Samuti on asja materjalidele lisatud AS XXX avaldus tasumata toodete nimekirja ja hindadega. Missuguse akti mittekoostamist on menetlusalune isik silmas pidanud, ei selgitanud ta ka maakohtu istungil. 9 Asjaoluga, et menetlusalune isik ei nõustunud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemisega ja märkis selle ka omakäeliselt samasse protokolli, maakohus nõustub, kuid antud asjaolu ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Esialgse kaebuse kohaselt ei ole otsuses kaebuse esitaja väiteid läbi vaadatud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik märkis oma lühikese seisukoha koheselt samal päeval (28.01.2022) väärteoprotokolli ja samal kuupäeval (28.01.2022) esitas ka avaldusekaebuse oma väidetega. Kõigile nimetatud avalduses-kaebuses viidatud väidetele on kohtuvälise menetleja otsuses vastatud. Menetlusaluse isiku poolt parandatud kaebuse kohaselt ei ole otsuses arvestatud tema poolt kohapeal esitatud vastuväiteid. Kuna menetlusalune isik ei ole täpsustanud, milliseid teisi vastuväiteid ta veel lisaks 28.01.2022 esitatud avaldusele-kaebusele esitas, puudub maakohtul võimalus seda kontrollida. 28.01.2022 esitatud avalduse-kaebuse kohta andis maakohus hinnangu juba eelnevalt. Tulenevalt maakohtus hinnatud tõenditest kogumis ja maakohtule materjalidest menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu. esitatud (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.