) § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib
, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (lg 1) ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda üksnes seaduses sätestatud juhul (lg 2). Riigikohus on selgitanud, et halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, punkt 9 ja seal viidatud varasem praktika). Vabariigi Valitsuse tegevus seoses okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide ja punamonumentide eemaldamisega avalikust ruumist ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et punamonumendid ning muud okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärgid paikneksid konkreetsetel kinnistutel ning et neid nende asukohast ei eemaldataks. Samuti ei tule ühestki õigusaktist kaebajale antud juhul õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides. 5. Kaebuse aluse peab sõnastama kaebaja ning praegusel juhul nähtub kaebusest kaebaja soov, et kohus kontrolliks abstraktselt Vabariigi Valitsuse tegevuse õiguspärasust. Olukorras, kus kaebaja ei väida subjektiivsete õiguste rikkumist ning kus kaebuse eesmärgiks on üksnes soov veenduda valitsuse tegevuse õigusvastasuses, võimaldab
Kohus hindab haldusorganite tegevust lähtuvalt subjektiivsete õiguste riivest ning praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid välja toonud. 6. Samadel põhjustel ei oleks lubatav ka keelamiskaebus – keelata Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamine, mis omakorda oleks seotud kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja selle eesmärgiga.
lg 2 punkti 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. /.../
lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu määrus nr 3-17-1398, 2 punkt 12). Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et okupatsioonisümboolikaga mälestusmärgid asuksid konkreetsetes asukohtades ning et riik või kohalik omavalitsus neid avalikust ruumist ei eemaldaks ega nende asukohta muudaks, siis ei ole keelamisnõude esitamise eeldused täidetud ning ka sellises nõudes kaebus tuleks
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, punkt 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui esineb kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (samas, p 12).
lg 1 punkti 2 kohaldamine, ehk haldusorgani keelamine kohtumenetluse ajal haldusakti anda või toimingut sooritada, on tavapärane keelamiskaebuste korral. Tegemist on erandliku õiguskaitsevahendiga ning selle kohaldamine eeldab kaebuse ilmset perspektiivikust ning õiguste rikkumist. Lisaks saab kohus
lg 1 punkti 2 alusel keelata vaid samas asjas vaidlustatud toimingu tegemise (Riigikohtu 17.056.2017 määruse nr 3-3-1-88-16, punkt 16). Kaebaja taotletud abinõu, keelata kohtumenetluse lõpuni Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkidega midagi ette võtta, väljub kaebuse esemest, kuna kaebaja vaidlustab Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 protokollilist otsust, millega eemaldati avalikust ruumist konkreetsed punamonumendid. Tänaseks on protokolliline otsus täidetud ning kohus ei saa keelata konkreetsete punamonumentide eemaldamist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule keelamiskaebust, eesmärgiga keelata Vabariigi Valitsusel okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkidega midagi ette võtta. Ent isegi kui kaebaja esitaks sellise kaebuse, siis tuleks see kaebeõiguse puudumisele viidates tagastada (vt määruse põhjendava osa punkt 6). Arvestades asjaolu, et üldjuhul tegelevad ja otsustavad okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide teisaldamise kohalikud omavalitsused ja sõjahaudade komisjon, siis ei ole kohtul põhjust ka arvata, et Vabariigi Valitsus võiks 3 lähitulevikus uuesti okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide eemaldamist otsustada. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja ka esialgse õiguskaitse vajadus enda subjektiivsete õiguste rikkumise vältimiseks, siis jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tõendite asja juurde võtmine 9. Kohus võtab asja materjalide juurde Vabariigi Valitsuse 16.08.2022 protokollilise otsuse, mis oli avalikult kättesaadav aadressil https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003A5C4A?open ning riigisekretäri 15.08.2022 memo, mis oli avalikult kättesaadav aadressil: https://riigikantselei.ee/media/1822/download. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.