Obsah (4)

§ 110§ 249§ 251§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1889 Määruse kuupäev 9. september 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. (x) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks

) § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku

1. mai 2022 kuni
2. august 2022 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (

112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 7.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja esitas

1. augustil 2022 vanglale vaide, millest nähtub taotleja tahe vaidlustada septembris kokkusaamise keelamist. Vaides on 2 3-22-1889 põhjendatud, et kokkusaamise mittevõimaldamine rikub taotleja pereelu. Kohtu hinnangul on käimas esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduv vaidemenetlus, kuivõrd taotleja on sisuliselt esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega kattuva vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
2. Tulenevalt

§ 249

lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist võimaldama talle ja tema abikaasale ning alaealisele lapsele pikaajaline kokkusaamine 10.–
2. septembril 2022 (

§ 251lõike 1 punkt 3).

Seega tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine käimasoleva vaidemenetluse eesmärgi saavutamist. Pärast soovitud kokkusaamise saamist muutuks põhivaidlus ainetuks.

1. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu
2. septembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinev vajadus olema ülekaalukas.
4. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
5. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.
6. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Taotleja selgitas, et pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine rikub tema õigusi ning mõjub väga halvasti tema elule vanglas ja ta perekonnale, kellel keelatakse temaga aega veeta. Lisaks osutas taotleja sellele, et tal ja ta perekonnal tuleb tasuda juristi teenuse eest. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kohtu taotleja soovitud ajal oma abikaasa ja lapsega pikaajalisel kokkusaamisel, ei ole kohtul alust arvata, et taotlejale tekiksid pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega olulised kahjulikud tagajärjed. Taotlejale jääb peresuhete jätkamise võimalus alles ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral. Taotlejal on võimalik hoida abikaasa ja lapsega peresuhteid telefonikõnede ja kirjavahetuse teel. Samuti on taotlejal võimalik peresuhete säilimiseks kutsuda lähedasi lühiajalisele kokkusaamisele. Võimaliku õigusteenuse ostmisega seonduvate kulude ärahoidmine on võimalik ka ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata. Nimelt on taotleja suutnud iseseisvalt esitada vanglale vaide ja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mistõttu on kohtu hinnangul ilmne, et taotleja on vajaduse korral võimeline ise oma õigusi kaitsma. Samuti kehtib haldusmenetluses ja 3 3-22-1889 halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis tähendab, et haldusorganil ja kohtul tuleb isikut vajaduse korral abistada ja suunata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejal puudub vajadus õigusteenuse järele. Kui taotleja sellest hoolimata õigusteenust ostab, on sellega seonduvad kulud põhjustatud otseselt tema enda valikust, mitte vangla tegevusest või esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisest.
7. Täiendavalt märgib kohus, et peab praegusel juhul kaalukamaks avalikku huvi tagada vanglas kord ja julgeolek. Vangla on keeldunud taotlejale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest, sest vanglale laekus teave, mille kohaselt võib kokkusaamine ohustada vangla julgeolekut või korda (vt VangS § 25 lõike 11 punkt 2). Vangla ei saanud taotlejale täpsemaid põhjuseid avaldada, sest tegu on juurdepääsupiiranguga teabega. Taotleja osutas siiski ise sellele, et kontaktisiku sõnul on vanglal kahtlus, et kokkusaamisele tulijad võivad taotlejale keelatud esemeid üle anda. Kohus on seisukohal, et keelatud esemed ohustavad olulisel määral vangla julgeolekut ja korda. Keelatud esemete avastamine ei pruugi ka täieliku läbiotsimise korral alati võimalik olla. Kohus ei pea põhjendatuks hakata esialgse õiguskaitse menetluses täpsemalt välja selgitama, millisele teabele vangla kokkusaamist keelates tugines. Esialgse õiguskaitse menetlus on kiireloomuline ja selle käigus ei ole võimalik asjaolusid igakülgselt kindlaks teha. Asjaolude põhjalikum väljaselgitamine ja analüüsimine toimub põhivaidluse lahendamise raames, st siis kui taotleja esitab kohtule kaebuse. Põhivaidluse lahendamise käigus hindab kohus ka seda, kas vangla saadud teave andis aluse kokkusaamise keelamiseks. Kuna kohtul ei ole esialgse õiguskaitse menetluses alust arvata, et vangla on ilmselgelt eksinud ohuhinnangu andmisel ja taotlejal ei ole ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust pikaajaliseks kokkusaamiseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi tagada vanglas kord ja julgeolek.
8. Eeltoodule tuginedes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4