Obsah (7)

§ 314§ 218§ 21§ 83§ 16§ 18§ 39

1-20-2473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020. a Pärnu Kriminaalasja number 1-20-2473 (19210000075) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistun

§ 314

lg 1 - § 21 lg 1 alt 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Elle Keeman Kaitsja Vandeadvokaat Oliver Nääs Süüdistatav K. K, isikukood: X; aadresst: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxx; emakeel: xxx; töökoht: xxx. Kriminaalkorras karistamata. Vandeadvokaat Oliver Nääs Kannatanu esindaja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 314, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Õigeks mõista K. K süüdistuses

§ 314lg 1 - § 21 lg 1 alt 2 järgi. 2. Asitõendid - Pakend nr 1 – 20.10.2019 toimunud Pärnu Maakohtu istungi salvestus – Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. - Pakend nr 3 – 09.12.2019 vaatlusprotokolli lisa - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 1 1-20-2473 3 KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt K. K kasuks KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu summas 16 458,72 eurot (sh käibemaks). 4 KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu, s.o riigi õigusabi korras kannatanu esindajale määratud tasu ja kulud summas 188,40 eurot (sh käibemaks). 5 Kohtuotsus edastada süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanule ja tema esindajale. Jõustunud kohtuotsus saata menetluskulude osas Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 29.01.2021 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Kohus pikendas kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise aega kuni 05.02.2021. Süüdistuse sisu K. K süüdistatakse selles, et tema töötades xxx, kelle tööülesannete hulka kuulub vastavalt ametijuhendi p-le 3.2 grupi tegevuste planeerimine ja koordineerimine ning p 3.3 ja 3.6 kohaselt menetluste lahendamine ja menetlusotsuste tegemine kooskõlas seadusega, korraldas 21.10.2019 E. K elukohas xxx ebaseadusliku läbiotsmise. Nimelt saadeti 19.10.2019 Lääne prefektuuri poolt Pärnu Maakohtu alluvusse väärteoasja nr 267019006264 väärteotoimik. Tegemist oli 14.10.2019 aadressil xxx toimunud sündmuse kohta kogutud dokumentidega. Väärteoasja arutamine toimus Pärnu Maakohtus 20.10.2019. Samal päeval kuulutati ka kohtulahend, mille alusel mõisteti

§ 218lg 1 järgi E.

K süüdi ning karistuseks 20 ööpäeva aresti. Pärast väärteoasja saatmist maakohtule arutamiseks, edastati 19.10.2019 kohtule samas väärteoasjas nr 267019006264 koostatud läbiotsimismäärus, kus kirjeldati 14.10.2019 x tn toimunud sündmust ja vajadust leida ohtlike terariistu E. K elukohast. Pärnu Maakohus andis läbiotsimismäärusele loa 20.10.2019 enne väärteoasja sisulist arutamist. Väärteoasja kohtulikul uurimisel ei taotlenud kohtumenetluse pooled läbiotsimise teostamise läbiviimist ega viidatud uurimistoiminguga täiendavate tõendite kogumist. K. K olles teadlik, et 19.10.2019 kohtusse saadetud väärteoasjas nr 267019006264 oli Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja teinud isiku suhtes süüdimõistava lahendi, otsustas menetlusgrupi juhina teostada ikkagi sama väärteomenetluse raames E. K elukohas läbiotsimise. Selleks saatis K. K juhina oma pädevust ja volitusi ära kasutades 21.10.2019 Lääne prefektuuri ametnikest ja Demineerimiskeskuse demineerijatest grupiliikmed uurimistoimingut teostama. K. K andis neile kaasa 20.10.2019 Pärnu Maakohtu kohtuniku resolutsiooniga läbiotsimismääruse, kuid ei avaldanud teavet, et selles asjas on 20.10.2019 tehtud süüdimõistev kohtuotsus ning isik kannab alates 18.10.2019 mõistetud karistust. Tegelikkuses puudus õigus pärast kohtuotsuse kuulutamist teostada uurimistoiming VTMS § 31 lg 1, § 35 lg 1 ja KrMS § 91 lg 1 alusel kogumaks tõendeid, et välja selgitada tõde 14.10.2019 2 1-20-2473 sündmuse asjaolude kohta. Läbiotsimise eesmärgiks on leida süüteo lahendamiseks vajalikud tõendid ning need esitada kohtulikul arutamisel koos vahetu uurimisega. Seega puudub igasugune vajadus koguda tõendeid pärast süüdimõistav kohtuotsuse kuulutamist. Eluruumi puutumatus on põhiõigus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 mõttes, mille riivel peab olema mõistlik põhjus. Saates väärteotoimiku kohtusse, näidati väärteoprotokollis ära kõik faktilised ajaolud ja tõendid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks ja mille piirides toimub asja kohtulik arutamine. Seega pärast kohtuotsuse kuulutamist läbiotsimist toimetades tegutsesid eksimusse viidud ametnikud K. K korraldusel läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil. Jättes uurimistoimingu teostamisel järgimata seadusest tuleneva eesmärgi, puudub ka uurimistoimingul seaduslik alus. Samuti on oluline, et igas konkreetse väärteoasja menetluse staadiumis saab uurimistoiminguid teha vaid menetluse see subjekt, kes on sellel staadiumil menetlejaks ja kes seega vastutab antud menetluse staadiumi eest. Kohtulikul arutamisel on menetlejaks kohtunik, kohtuvälisel menetlejal puudub sellest hetkest alates seaduslik alus teha iseseisvalt uurimistoiminguid. Seega K. K korraldades pärast kohtuotsuse kuulutamist oma teadmist ja võimu volitust ära kasutades läbi teiste ametnike tegevuse E. K elukohas läbiotsimise, rikkus KrMS § 91 lg 1 sätestatud menetlusreegleid, mis omakorda tõi kaasa nii isiku õiguste kui ka õigusemõistmise põhimõtete rikkumise. Arvestades, et K. K grupijuhina teadis väärteoasjas tehtud kohtuotsusest ning jättis selle alluvatele avaldamata ning saatis nad oma pädevust ja volitust ära kasutades teostama kohtuotsusega väärteoasjas läbiotsimist, on tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes tuvastatud kavatsetus. K. K le olid väärteomenetlusega seotud asjaolud teada, kuid sellele vaatamata oli tema eesmärgiks teostada süüdimõistetud isiku kodus läbiotsimine. Seega K. K , teisi isikuid ära kasutades ning nende kaudu ebaseadusliku läbiotsimise teostamisega, pani toime

§ 314lg 1 - § 21 lg 1 alt 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et K. K süü on talle

§ 314lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud.

Prokurör taotles K. K karistamist rahalise karistusega, s.o 100 päevamäära. Prokuröri hinnangul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolud. Samuti palus prokurör K. K lt välja mõista menetluskulud. 1.

1. Kaitsja leidis, et K. K ei ole kuritegu toime pannud, mida ei kinnita ükski prokuröri esitatud tõend. Kaitseversiooni kohaselt puuduvad K. K teos kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, samuti võis süüdistatav olla keelueksimuses. Süüdistatav K. K ei tunnistanud end kohtuistungil süüdi. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus leiab, et K. K e süüks arvatud kuritegu karistusseadustiku (

) § 314 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud. Süüdistatav K. K tuleb

§ 314

lg 1 sätestatud kuriteokooseisu tunnuste puudumise tõttu õigeks mõista.

§ 314

lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette ebaseadusliku läbiotsimise. Läbiotsimise sisustamisel tuleb väärteoasjas juhinduda väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 35 lg 1, mille kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Läbiotsimise korraldamise õiguslikke aluseid ja vormistamist reguleerib VTMS § 31 lg 1 alusel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 91, mille järgi on läbiotsimise eesmärgiks leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks 3 1-20-2473 vajalik dokument, asi või isik või arestitav vara. Läbiotsimine on ebaseaduslik üldjuhul, kui selleks puudub nõutav prokuröri/kohtu luba või kui läbiotsimist teostab isik, kes ei ole selleks KrMS § 32 lg 1 alusel õigustatud või kui läbiotsimist toimetades tegutses menetleja teadlikult läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil (vt nt RKKKo 3-1-1-93-15, p 62). 3.

1. Süüdistuse kohaselt on Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna III menetlusgrupi juhtivuurija K. K korraldanud 21.10.2019 menetlusaluse isiku E. K elukohas xxx ebaseadusliku läbiotsimise. Prokurör on esitanud kohtule tõendina MIS süsteemist tehtud väljatrüki, millelt nähtub, et väärteoasjas nr 2670,19,006264 on 19.10.2019 kl 20:09 sisestatud läbiotsimismäärus, mis on kohtuniku allkirjaga KIS numbri järgi 4-19-
2. Samalt väljavõttelt nähtub, et Pärnu Maakohus on 20.10.2019 teinud kohtuotsuse, mille KISi number on 4-19-5376 (I kd, tl 101, 134). Prokurör on seisukohal, et süüdistatav K. K on korraldanud ebaseaduslikult läbiotsimise ajal, kui selleks puudus KrMS § 9 lg 4 sätestatud menetluse eesmärgist lähtuv luba tõendite kogumiseks. 3.1.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna III menetlusgrupi vanemväärteomenetleja K. H saatis 19.10.2019 kl 19:55 kohtualluvusse saatmise määruse alusel Pärnu Maakohtule väärteoasja E. K suhtes aresti taotlemiseks. Kohtuväline menetleja leidis, et alates
4. a juulikuust registreeritud veel 18 sarnast juhtumit ja lisaks on alustatud 18 sarnast väärtegu, kus sõiduki rehvid on läbi torgatud peenikese terava esemega, seetõttu oli menetleja hinnangu põhjust arvata, et need teod on toime pannud E. K (I kd, tl 97-99, 105). Väärteoasja menetleti

§ 218lg 1 tunnustel, väärteoprotokolli kohaselt oli menetlusalune isik E.

K 14.10.2019 x linnas x tänaval torganud terava esemega halli värvi sõiduauto MB Vito X registreerimismärgiga X vasakpoolset tagumist rehvi (I kd, tl 107). Kohtu alla andmise määruses ei ole osutatud maakohtu tähelepanu täiendavate tõendite kogumise vajadusele. 3.1.

1. Kohtuvälise menetleja ametnik K. H on 19.10.2019 soovinud teostada väärteoasjas nr 2670,19,006264 (edaspidi: väärteoasi) läbiotsimist, esitades Pärnu Maakohtule läbiotsimismääruse. Pärnu Maakohtu kohtunik Teet Olvik on 20.10.2019 kirjutanud määrusele käsikirjalise resolutsiooni „nõus läbiotsimisega.“ (I kd, tl 143). Läbiotsimismäärus on kohtuniku T. Olviku poolt ka digitaalallkirjastatud 20.10.2019 kl 10:58 (I kd, tl 141-142). Läbiotsimismääruse põhjenduste kohaselt on 14.10.2019 juhtumi suhtes 15.10.2019 alustatud väärteo asjas leidnud tuvastamist, et E. K on xxx linnas torganud terava esemega s/a MB Vito registrimärgiga X vasakpoolset tagumist rehvi. Seejuures on menetleja märkinud, et x linnas on registreeritud ja on veel registreerimisel kokku 36 sarnast juhtumit. Läbiotsimise määruse kohaselt „on alust arvata, et E. K , ik x , elukohas xxx korteris ja tema kasutuses olevates teistes ruumides võib asuda esemeid, peenikese otsaga terariistasid, millega on võimalik tekitada varalist kahju (I kd, tl 143).“ Seega on kohtuvälise menetleja ametnik K. H 19.10.2019 Pärnu Maakohtule ühes väärteoasjas materjalid nii E. K aresti mõistmiseks, kui ka määruse läbiotsimise teostamiseks. KrMS § 91 lg 1 alusel on võib läbiotsimist toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Kohtu hinnangul esinesid seaduslikud alused E. K elukohas läbiotsimise korraldamiseks, sest seisuga 19.10.2019 oli väärteoasjas teada isik, kes on sarnasel viisil pannud toime mitmeid väärtegusid, mille kohta tõendite kogumine oli põhjendatud. Kuigi määruse põhjenduste kohaselt on läbiotsimise vajaduseks „ohtlike terariistade leidmine“, mis viitab sõnastuslikult pigem korrakaitselisele eesmärgile potentsiaalselt ohtliku olukorra ennetamisele, on siiski selge, et kohtuväline menetleja soovis asjas väärtegude toimepanemiseks kasutatud esemete (asitõendite) leidmiseks koguda tõendeid E. K elukoha läbiotsimisel. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku E. K elukohas läbiotsimiseks oli kohtuvälisel menetlejal maakohtu luba olemas. 4 1-20-2473 3.
2. Süüdistatav K. K ei osalenud 21.10.2019 läbiotsimisel E. K elukohas, kuid ta andis menetlustoimingu läbiviimiseks korralduse Pärnu politseijaoskonna kolmandale menetlusgrupile. Politseijuhtivinspektori ametijuhendi p. 3.2., 3.
3. ja 3.
4. järgi oli K. K tööülesandeks grupi tegevuse planeerimine, koordineerimine ja menetlusotsuste tegemine (I kd, tl 9-11). 21.10.2019 koostatud läbiotsimise protokollist nähtub, et läbiotsimise viisid läbi politseiametnikest R. T , M. T ja M. V, samuti osales menetlustoimingus kiirreageerijate juht S. P. Nimetatud politseiametnike poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ametialase korralduse läbiotsimise läbiviimiseks andis K. K , milles puudub ka vaidlus. K. K ütluste kohaselt otsustati pärast 21.10.2019 esmaspäevast juhtide nõupidamist E. K läbiotsimise kasuks, mille süüdistatav tegi ülesandeks enda alluvatele. Läbiotsimist läbi viinud ametnikud selgitasid kohtule, et nad veendusid enne läbiotsimist kohtuniku resolutsiooniga läbiotsimismääruse olemasolus, mistõttu ei tekkinud neil ka kahtlust, et läbiotsimiseks on olemas seaduslik alus. Eelnimetatud politseiametnike tunnistajana antud ütluste kohaselt oli neile teada, et E. K on Pärnu Maakohtu otsuse alusel karistatud arestiga, kuid nad ei teadnud sellest, et läbiotsimine toimub samas väärteoasjas, milles E. K on süüdi mõistetud. Seega leiab kinnitust prokuröri hüpotees, mille kohaselt ei olnud läbiotsimist teostanud politseiametnikel teada väärteoasja menetluse asjaolud, mistõttu süüdistatav valitses läbiotsimist teostanud isikute tegevust ülekaaluka teadmisega, s.o teisi isikuid ära kasutades (

§ 21lg 1).

4. Prokurör leiab, et väärteoasjas teostatud läbiotsimine oli ebaseaduslik põhjusel, et läbiotsimine toimus 21.10.2019 samas väärteoasjas, milles Pärnu Maakohus oli 20.10.2019 teinud kohtuotsuse, millega E. K mõisteti süüdi 14.10.2019 väärteo toimepanemises. Asjas ei ole vaidlust selles, et maakohus andis läbiotsimiseks loa 20.10.2019 enne väärteoasja sisulist arutamist. Pärnu Maakohtus on 20.10.2019 kuulutanud väärteoasjas kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-19-5376 (allkirjastatud kl 11:46), mille kohaselt tunnistati E. K süüdi

§ 218lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti arest 20 päeva (I kd, tl 136).

29.11.2019 vaatlusprotokolli järgi oli väärteomenetluse esemeks 14.10.2019 episood (I kd, tl 127jj). Süüdistaja leiab, et pärast kohtuotsust puudus vajadus tõendite kogumiseks, sest väärteomenetluses saaks läbiotsimise eesmärgiks saaks olla tõe tuvastamine. Kui kohtuotsus on olemas, siis puuduks ka vajadus tõendusteabe kogumiseks. 4.

1. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille järgi väärteo- ja kriminaalmenetluses ei ole menetlustoimingu tegemise aega määratletud. Menetluses tuleb lähtuda kriminaal- ja väärteomenetluse seadustikes sätetatud menetlusetapist, mis seab raamid ka lubatud menetlustoimingutele. 18.10.2019 peeti E. K kinni, misjärel teostati esmased menetlustoimingud, et koguda tõendeid menetlusotsuse tegemiseks. Väärteoasja raames võis kohtuväline menetleja oma menetluses olevas asjas koguda vaba kujundamise põhimõtte kohaselt mistahes asjassepuutuvaid tõendeid. Tuleb silmas pidada, et 19.10.2019 on PPA saatnud väärteoasja kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule menetlemiseks, sest kohtuväline menetleja hinnangul tuleb VTMS § 44 lg 2 p 3, § 71 lg 2 ja § 83 p 2 alusel väärteoasjas kinni peetud E. K suhtes kohaldada aresti. Aresti määramise põhjusena on kohtuväline menetleja nimetanud 36 sarnast väärtegu, kuid E. K karistamist nõuti üksnes 14.10.2019 toime pandud väärteo eest. KIS on nimetatud määruse alusel loodud väärteoasi nr 1-20-5376, mis määrati 19.10.2019 valvekohtuniku Teet Olviku menetlusse (I kd, tl 98). 4.1.
2. Läbiotsimismäärus andis kohtuvälisele menetlejale õiguse teostada läbiotsimine, kuid tõendite esitamine oli võimalik kuni VTMS § 103 lg 1 sätestatud kohtuliku uurimise lõpetamiseni. Ajalised raamid, millal võis läbiotsimist teostada sõltuvad ka kohtumenetluse etapist. Tulenevalt VTMS § 83 p 2 alusel on alates väärteoasja sisulise arutamisel väärteoasja arutamise pädevus maakohtul. VTMS § 85 lg 1 p 1 ja 3 alusel kontrollib kohus väärteoasja kohtualluvust ja teeb kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel. Pärnu Maakohtu menetluses oli väärteoasi nr 4-20-5376 alates 20.10.2019, kui alustati asja sisulise 5 1-20-2473 arutamisega maakohtus. Kui väärteoasi on maakohtu menetlusse võetud, siis osaleb kohtuväline menetleja VTMS § 17 lg 1 tähenduses kohtumenetluse poolena. Kohtumenetluses ei ole kohtuvälisele menetlejale VTMS § 28 lg 2 p 1-4 kohaselt antud õiguseid kohtu loata menetlustoiminguid teha, sest kohtumenetluses piirduvad kohtuvälise menetleja õigused kohtulikust arutamisest osavõtmisega, toimikuga tutvumisega, tõendite ja taotluste esitamisega ning kohtulahendi vaidlustamisega. 20.10.2019 maakohtu istungiprotokollist ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks taotlenud kohtult täiendavat aega tõendite esitamiseks, s.t läbiotsimise läbiviimiseks, liiatigi on kohtuvälise menetleja ametnik K. H nõustunud kohtuliku uurimise lõpetamisega (29.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll; I kd, tl 128-129). Kui kohtuväline menetleja oleks VTMS § 28 lg 2 alusel maakohtult taotlenud läbiotsimisprotokolli ja asitõendite esitamist või ka asjas täiendavate tõendite kogumist, siis tuli taotlus esitada kohtuistungil. Väärteoasjas ei võinud kohtuväline menetleja pärast kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus teostada menetlustoiminguid, sh läbiotsimist E. K elukohas. 4.1.
3. Kohtu järeldust ei väära ka kaitsja seisukoht, mille kohaselt oleks menetlus jätkunud apellatsioonimenetluses, sestap vajadus läbiotsimise korraldamiseks. Kaitsja viitab VTMS § 139 lg 2 p 3, mille alusel võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtule esitamata tõenditele, kui põhjendatakse, et neid ei olnud võimalik varem esitada. Ringkonnakohtule uute tõendite esitamise võimalus ei tingi kohtu hinnangul võimalust menetlustoimingute läbiviimiseks, sest õige aeg täiendavate tõendite kogumise taotlemiseks oli maakohtus. Menetluse sisemisele loogikale räägib vastu olukord, kus kohtuväline menetleja jätkaks menetlustoimingutega ajal, kui kohus on teinud asjas kohtuotsuse. Tõendite kogumine n-ö igaks juhuks ja väljaspool kohtumenetlust hälbib oluliselt seadusandja kehtestatud menetlusreeglitest. Kaitsja väitega nõustudes tuleks aktsepteerida kohtuvälise menetleja poolt tõsiste isiku eraelu ja kodu puutumatust riivavate menetlustoimingutega jätkamist paralleelselt väärteoasja kohtumenetluse erinevate astmete läbimise ajal, mis aga osutuks seaduslikkuse ja õigusrahu tagamise eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalseks ning seeläbi õigusriigi seisukohast lubamatuks. Täiendavalt tuleb võrra arvesse, et K. K on vastanud küsimusele, kas oli põhjust koguda täiendavaid tõendeid pärast kohtuotsus järgmiselt: „ma ei tea, kas ta oleks kaevanud või ei oleks.“ /…/ “[tõendeid oleks saanud] kõikides nendes teistes väärtegudes.“ Kohtu hinnangul ei ole K. K sellisel viisil tegutsemise vajadust kunagi mõistnud nii, nagu kaitsja on seda kohtule püüdnud esitada. K. K on lähtunud arusaamast, et tõendeid on vaja teistes asjades. 4.
4. PS § 33 sätestab kodu puutumatuse põhimõtte, mille kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Perekonna- või eraelu puutumatus on kriminaal- ja väärteomenetluses kaitstud KrMS § 9 lg 4, mis lubab sekkuda kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tõe väljaselgitamine on üheks oluliseks eesmärgiks menetluses, millest tuleb kohtuvälisel menetlejal menetlustoimingu (sh läbiotsimise) teostamisel juhinduda. 4.2.
5. Kohtule tõendina esitatud läbiotsimismääruse kohaselt oli läbiotsimise eesmärgiks „ohtlike terariistade leidmine“, s.t leida asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt (

§ 83lg 1 süüteo toimepanemise vahend).

Läbiotsimise määruse põhjendustest selgub, et E. K taskust leiti kolm naasklit, mistõttu võis eeldada, et elukoha läbiotsimisel võib leida 14.10.2019 sündmuse, kuid ka veel 36 registreeritud juhtumi kohta tõendeid. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kohtuvälise menetleja ametnik K. H on andnud ütluseid, mille kohaselt oli ta kutsutud 20.10.2019 enne kohtuistungit kohtuniku kabinetti, et saada kohtult läbiotsimiseks nõusolekut. Kohtunik selgitas tunnistaja K. H sõnade kohaselt, et tal ei ole võimalik kohtu infosüsteeme kasutada, mistõttu ta ei saa registrist andmeid vaadata ja määrust digitaalselt allkirjastada. Kohtu alla andmise kui ka läbiotsimise määrused olid eraldi asjades, millest võis tekkida ettekujutus kahest erinevast menetlusest. K. H ütluste kohaselt on ta kohtunikule selgitanud, et 6 1-20-2473 menetluses on üle 40 väärteoasja ja E. K kinnipidamisel oli hulgaliselt terariistasid, mistõttu on vaja teostada läbiotsimist. K. H on vastanud küsimusele, kas kohtunikule öeldi, et läbiotsimismäärus on seotud eelseisva kohtuistungiga, et „ei, kahjuks ta usaldas mind ja ei kontrollinud.“ Kohtunikule jäi kohtuvälise menetleja ametniku K. H selgituste põhjal ettekujutus, et läbiotsimine toimetatakse eraldi teiste väärteoasjade tõendamiseks, mis nähtub ka kohtuniku selgitustest väärteoasja kohtuotsuse kuulutamisel– „eks siis menetluse käigus veel täpsustatakse ilmselt asjaolusid. Aga üks episood on antud juhul olemas“ (29.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll - I kd, tl 131). Juhul, kui K. H oleks maakohtunikule selgitanud, et läbiotsimist soovitakse teostada samas väärteoasjas, milles soovitakse läbiotsimist, siis oleks kohtuistungil tõenäoliselt arutatud tõendite kogumise ja/või kohtuistungi edasilükkamise vajaduse üle. Kohus leiab, et K. H ei olnud endal teadmist, et läbiotsimismäärust ei saa kasutada väärteo menetlemisel, mille toimepanemise eest soovib kohtult E. K aresti taotleda. (vt põhjendusi K. H osas – p 5.4.). K. H on kohtuistungil tunnistanud enda lohakust kohtu alla andmise määruses ja läbiotsimismääruses asjaolude esitamisel. Tuleb silmas pidada, et tõendeid oli vaja koguda eelkõige teistes väärtegudes, seetõttu ei ole usutav, et K. H oleks K. K ga rääkides käsitlenud nimetatud asjaolusid teisiti kui ta tegi seda kohtunikule. Kohtu hinnangul süüdistatav K. K ei teadnud eelnimetatud asjaoludest, mistõttu ei olnud teadlik sellest, et kohtuotsus ja läbiotsimismäärus oli antud samas väärteoasjas (vt lähemalt – p 5.6). 4.2.2. Süüdistatav K. K on ülekuulamisel selgitanud, et läbiotsimise läbiviimise vajadus selgus E. K korteris kinnipidamisel, sest „ oli näha, et igal pool kappide peal olid kõiksugused terariistad“ /…/ „ma rääkisin talle [K. H le] korteris toimuvad. Ja ma ütlesin, et see oli minu nägemus, et seal korteris tuleb teha läbiotsimine.“ Samasisulisi ütluseid on andnud ka K. K ga koos olnud K. R , kelle ütluste järgi „ seda kodu nähes oli selge, et seal on väga palju terariistu, et seal on vaja teha ka läbiotsimine.“ Vahetut muljet, mis tekkis korteris, on K. K jaganud ka K. H ga, kellele on 18.10.2019 kl 21:25 Messenger vestluses avaldanud „siin tuleb mõelda, korter on terariistu täis, äkki saab konfiskeerida kui toimepanemise vahendid“ (asitõendi vaatlusprotokoll I, tl 155). K. K ja K. R ütluste kohaselt oli kõigil juhtudel kasutatud väärteo toimepanemisel terava otsaga torkeriista (naasklit), mis olid leidnud aset ühel ajal ja kindlaks määratletavas piirkonnas. K. K on 18.10.2019 on teatanud E. K kinnipidamisest enda vahetule ülemusele Pärnu politseijaoskonna juhile Ü. K , kelle ütluste kohaselt „siis ma ütlesingi, et võtke läbiotsimise luba ja võimalik, et seal on need süüteo toimepanemise vahendid, mida on vaja leida. Võib-olla ka tõendeid ülejäänud avastamata rehvi lõhkumistes.“ Nendel asjaoludel selgub, et tõendite kogumine oli vajalik kõigi Pärnu linnas toime pandud rehvi lõhkumiste kohta, mida oleks olnud võimalik E. K ga seostada. K. R , K. H ja K. K ütlustest nähtub, et algne menetlusplaan nägi ette läbiotsimise teostamise, misjärel järel oleks saanud taotleda kohtult menetlusaluse isiku aresti. Kuid 19.10.2019 ei saadud K. H ja K. K ütluste kohaselt maakohtu luba läbiotsimiseks, kuid saadi aeg 20.01.2019 asja sisuliseks arutamiseks kohtuistungil. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et tõendite kogumine oli põhjendatud kõigi omavahel sarnaste juhtumite tõendamiseks (modus operandi). Juhul, kui läbiotsimine oleks toimunud enne kohtuistungit, siis oleks saanud kogutud tõendeid kasutada teiste väärtegu tõendamiseks, sest ühe isiku toimepandud väärteod võib ühendada (VTMS § 63 lg 1). Esialgsest plaanist irdumine on toonud kaasa olukorra, kus K. K on pannud enda juhtiva politseiüksuse koguma tõendeid väärteoasjas, milles ei ole kohtuvälisel menetlejal enam võimalik iseseisvalt tõendeid koguda. 4.2.3.

§ 314

lg 1 ei sätesta kuriteokoosseisu objektiivseid tunnuseid, mille põhjal saaks hinnata menetlusreegli rikkumise olulisust (ultima ratio) lähtudes süüdistatavale etteheidetavat tegu. Menetleja võib läbiotsimist menetlusreegleid rikkuda ka vähem olulistel juhtudel, nt jätta kinnistu valdajale läbiotsimismääruse KrMS § 91 lg 6 alusel tutvustamata või koguda tõendeid 7 1-20-2473 viisil, mis ei ole vastavuses otsitava eseme leidmiseks ettenähtud toimingutega (vt nt RKKKo 3-1-1-131-13, p 17.1; RKKKo 3-1-1-93-15, p 61). Läbiotsimist reguleerivate normide rikkumine ei saaks menetlejale alati kaasa tuua kriminaalvastustust, mistõttu on vajadus

§ 314kitsendavaks tõlgendamiseks.

Riigikohus on korduvalt tõlgenduslikult kitsendanud erinevate kuriteokoosseisude rakendusala, võttes muu hulgas arvesse koosseisuga kaitstavat õigushüve ja õigushüve kahjustamise ulatust (vt lähemalt – RKKKo 1-19-31, p 18). K. K ütluste kohaselt võttis ta 21.10.2019 pärast juhtide koosolekut vastu otsuse läbiotsimise teostamiseks, sest teda teavitati võimalusest, et E. K elukohast võib leida ohtlikke esemeid, sh relvi ja lõhkeainet. Läbiotsimisega ei soovinud K. K enam viivitada, sest ta tundis politsei juhtkonna survet kõigi rehvi lõhkumiste väljaselgitamiseks, kuid ka potentsiaalset ohtu, mida võis lõhkeaine endast kujutada. Nendel asjaoludel on K. K tegutsenud vastuolus menetlusreeglitega (vt – p 4.1.1.), kuid see-eest on oma tegevuses lähtunud E. K poolt toime pandud väärtegude tõendamise eesmärgist. Läbiotsimine oli läbiotsimismääruse alusel lubatav ühe episoodi alusel, kuid ka määruses endas peeti võimalikuks teiste väärteoasjade kohta tõendite leidmist. Tunnistajatena üle kuulatud politseiametnike R. T , M. T ja M. V ütluste järgi oli läbiotsimise eesmärgiks leida tõendeid rehvilõhkumise kohta alustatud väärteoasjades, millest nähtub, et tegevuse eesmärgiks oli siiski sisult sarnaste ja ühe isiku poolt toime pandud väärtegude tõendamiseks. E. K kinnipidamisel leiti torkeriistu, mis olid tal kaasas ja korteris, seega viitas tema käitumine ka jätkuvate süütegude toimepanemise tõenäosusele. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti ja võeti korterist ära suurel hulgal terariistu, millest võib järeldada, et läbiotsimine on olnud tulemuslik ja täitnud seatud eesmärgid (I kd, tl 146). Kohtu hinnangul ei ole

§ 314

kaitstavat õigushüve – isikuvabaduste kaitse, rikutud käesolevas asjas ulatuses, mida saaks käsitada ebaseaduslikuna

§ 314lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb süüdistatav K.

K talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Läbiotsimise peamist eesmärki, s.o tõe tuvastamine nn „rehvilõhkuja“ asjades on menetlustoimingu teostamisel siiski järgitud. 5.

§ 314

lg 1 eeldab tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes, koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et lisaks kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste puudumisele puuduvad süüdistatava teos ka subjektiivset tunnused. 5.1. Prokurör on leidnud, et K. K on pannud kuriteo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

Süüdistuskõne kohaselt oli K. K teadlik väärteoasja menetlemisest ja süüdistatav oli ka isikuks, kes hakkas pärast 18.10.2019 E. K korteris kinnipidamist tegutsema läbiotsimise tegemise eesmärgil; see oli prokuröri hinnangul tema kindel soov ja liikumapanevaks jõuks, mis realiseerus pärast 21.10.2019 toimunud juhtide koosolekut.

§ 16

lg 2 kohaselt tahtluse vormina kavatsetust, mis tähendab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks (RKKKo 3-1-1-141-04, p 10.2). Süüdistatav K. K ei ole eitanud, et tema hinnangul oli läbiotsimise teostamise vajalik. Kohtuistungil on süüdistatav andnud ütluseid, mille järgi tekkis tal 18.10.2019 teadmine, et läbiotsimise tulemusena on võimalik tõendeid koguda, samuti andis tegutsemiseks tõuke 21.10.2019 hommikul politseijuhtide koosolekul kuuldud asjaolud. Tunnistajatena üle kuulatud Ü. K ja T. K kohtus antud ütluste kohaselt tuli koosolekul arutamisele vajadus läbiotsimise teostamiseks, sest info kohaselt võis E. K valduses olla ebaseaduslikke esemeid, sh lõhkeainet. Pärast seda tegi K. K 21.10.2019 hommikul enda alluvatele R. T, M. T ja M. V ülesandeks läbiotsimise teostamise. Selles osas tuleb prokuröriga nõustuda, et K. K on 21.10.2019 initsieerinud E. K korteris läbiotsimise, milles puudub ka vaidlus. Kuigi kavatsetus tuvastatakse peaasjalikult voluntatiivse elemendi kaudu tuleb arvesse võtta ka tahtluse intellektuaalsed elemendid, sest inimene ei saa midagi tõeliselt tahta, mille saavutamist ta ei pea võimalikuks.

§ 16

lg 2 kohaselt on kavatsetusega tegemist siis, kui isik peab süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist vähemalt võimalikuks (vt – RKKKo 31-1-62-14, p 11). Kohus leiab, et K. K le ei saa omistada teadmist süüteokoosseisu asjaoludest. 8 1-20-2473 5.

1. Prokuröri hinnangul pidi K. K olema teadlik sellest, et korraldab läbiotsimise samas väärteoasjas, milles on isik päev varem süüdi mõistetud. Teadmist omistatakse süüdistavale põhjusel, et ta oli teadlik väärteoasja menetlemisest algusest peale. Tuleb aga võtta arvesse, et K. H oli väärteoasja menetleja, mis tähendab, et tema korraldada oli menetlustoimingute läbiviimine. Tunnistajate K. R , Ü. K ja M. T ütluste kohaselt tegeleb oma menetletava väärteoasjaga iseseisvalt, vajadusel küsib abi grupijuhilt K. K lt, kui on vaja planeerida suurem menetlustoiming. K. K ei ole grupijuhina menetleja, kes ise üldjuhul toiminguid ei tee. Vanemväärteomenetleja K. H ametijuhendi p 3.1 ja 3.3 kohaselt oli K. H ülesandeks väärtegusid menetleda ja kontrollida väärteoasja materjalide vastavust kehtivatele nõuetel (II kd, tl 20). Seega ei saa süüdistatavale K. K le iseenesest omistada teadmist kõikide väärteoasjas läbiviidud menetlustoimingute üksikasjadest, sest tal oli täita eelkõige grupi juhtimisfunktsioon. Seejuures tuleb võtta arvesse, et nn „rehvilõhkuja“ väärteoasju oli K. H ütluste kohaselt menetluses vähemalt 40 episoodi, mistõttu ei saa teha automaatset järeldust, et süüdistatav teadis, et kõik menetlustoimingud tehakse ainult ühes kindlas väärteoasjas. Nõustumisväärseks tuleb pidada prokuröri seisukohta, et süüdistatav oli teadlik sellest, millal ja mis asjaoludel tuvastati rehvilõhkuja isik. Kohtule on esitatud dokumentaalsete tõenditena väärteoasjas nr 2670,19,006264 materjalidest: isiku kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (koostaja K. R), isikusamasuse tuvastamise (koostaja K. K ), tunnistaja ülekuulamise protokoll (koostaja K. K ) (I kd, tl 107, 109, 111, 115, 119). Nendest dokumentidest nähtub, et K. K on puutunud kokku E. K suhtes teostatavate menetlustoimingutega, mis puudutavad 14.10.2019 E. K poolt toime pandud väärtegu, milles puudub ka vaidlus. K. K , K. R ja K. H ütluste kohaselt laekus 18.10.2019 rehvilõhkuja kohta vihje isiku kohta, kes oli jäädvustunud 14.10.2019 väärteoepisoodi toime pannes videosalvestisele, mida asuti kontrollima. 18.10.2019 kinnipidamisprotokolli kohaselt on E. K kinni peetud, mille on menetlejana allkirjastanud K. R. K. K, K. R ja K. H on andnud teineteisega haakuvaid ütluseid, selgitades, et kuna K. H ei saanud kinnipidamisele tulla, siis viisid menetlustoimingu läbi K. K ja K. R. Samuti nähtub viidatud ütlustest, et K. R aitas 19.10.2019 K. H koostada väärteoprotokolli ja K. K kuulas tunnistajana üle isiku, kes oli politseile andnud vihje, mille abil tuvastati E. K . Nendest toimingutest nähtub, et menetlustoiminguid teostati 14.10.2019 episoodi tõendamiseks. Eeltoodu põhjal on alust üksnes järeldusele, et süüdistatav K. K oli teadlik, millise episoodi kohta on kogutud piisavalt tõendeid, et saata materjalid kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule, et taotleda kohtult E. K karistamist arestiga. 5.
2. K. K ütluste kohaselt rääkis ta 18.10.2019 K. H ga läbiotsimise kavatsusest, kes sellega nõustus. Samasisulisi ütluseid on andnud K. H , kelle ütluste kohaselt rääkis K. K temale E. K kinnipidamisel korteris nähtud terariistadest, mistõttu oodati temalt, et ta saaks kohtult loa läbiotsimiseks. Täpsustatavate küsimuste peale vastas K. H , et K. K ei andnud selgesõnalist korraldust läbiotsimise teostamiseks, toimingu teostamise vajadus oli kõigile mõistetav. K. H on kohtuistungil andnud ütluseid ka selle kohta, et ta rääkis K. K ga sellest, et läbiotsimine tuleb teostada samas väärteoasjas, milles määrati arestipäevad. KrMS § 289 lg 3 alusel avaldati kohtuistungil K. H poolt politseisisekontrollile esitatud ettekandes sisalduvad väited, mille järgi laupäeval (19.10.2019) oli jutt üldisem – „millises väärteoasjas tuleb minna läbiotsimiseks luba taotlema juttu ei olnud“ /…/ „kogu selle rehvi torkamise kogumi raames.“ K. H ei suutnud kohtuistungil nimetatud vastuolu põhjendada, jõudes lõpuks järeldusele, et ta enam ei mäleta sündmuse asjaolusid. Kohus leiab, et K. H ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks osas, mis puudutab K. K poolset juhendamist samas asjas läbiotsimise korraldamiseks. Tuleb silmas pidada, et K. H on olnud isikuks, kes põhjendas kohtunikule läbiotsimise vajadust (vt – p 4.2.1). Kohtuvälise menetleja ametnikuna sai K. H omada ülevaadet kõigi „rehvilõhkuja“ väärteoasjade menetluste kohta, mistõttu pidi tema esimesena aru saama, et läbiotsimine ei ole samas asjas enam võimalik. Läbiotsimist ei saanud toimuda, kuna pärast maakohtuniku 9 1-20-2473 kabinetist lahkumist pidi sellele järgnema asja arutamine kohtuistungil, seda mõistmata, ei saa ka K. H le omistada teadmist enda käitumise ebaõigsusest. Tunnistajate Ü. K, T. K ja M. T ütlustele tuginedes võib jõuda järeldusele, et K. H oli väärteomenetlejana pika staažiga, kes nõustas vajadusel teisi menetlejaid, mistõttu ei oleks alust väitele, et K. K oleks K. H ebakohaselt mõjutanud (politseiametniku teenistusleht; II kd, tl 14jj). Tunnistajana üle kuulatud politseijaoskonna juhi Ü. K ütluste kohaselt „oli H selline inimene, kes enda arvates oli väärteomenetluses üldse kõige pädevam Pärnu politseijaoskonnas.“ /…/ „probleeme oma arvamuse välja ütlemisega selles mõttes ei olnud, et ta ütles selle alati välja.“ Kohtu hinnangul ei ole usutav, et K. H oleks mõistnud, et ta tegutseb vastuolus seadusega. Ü. K ütluste kohaselt oli K. H ka varem otse tunnistaja poole pöördunud, kui nägi, et tema jaoks oli midagi valesti. Pigem võis K. K toetuda K. H teadmistele ja kogemustele väärteoasja korrektseks menetlemiseks. 5.
3. Läbiotsimise korraldamisega seoses on K. K andnud ütluseid selle kohta, et ta aitas loa saamise eesmärgil suhelda maakohtunikuga. Esimest korda suhtles 18.10.2019 K. K ja K. R ütluste järgi kohtunikuga K. H , et leppida kokku kohtuistungi aeg juhuks, kui isik suudetakse tabada. Ristküsitlemisel K. H antud asjaolu ei kinnitanud, mille peale kohus lubas kaitsjal KrMS § 289 lg 3 alusel avaldada K. H poolt sisekontrollile esitatud ettekandest väite, mille kohaselt ta helistas 18.10.2020 maakohtunikule, kes selgitas, et valvekohtunik ei tule väärteoasjades nädalavahetusel välja. K. H ütles kohtuistungil, et ta ei mäleta rääkimise fakti, kuid ei ka välistanud, et see võis nii olla. Pärast seda, kui K. H oli E. K 19.10.2019 üle kuulanud, palus K. K ütluste kohaselt K. H temalt abi kohtunikuga suhtlemiseks ja läbiotsimismääruse koostamiseks, millest esimese võttis enda peale K. K . K. K ütluste kohaselt ta helistas 19.10.2019, et kohtunikuga kohtuistungi ja läbiotsimiseks loa saamise aeg kokku leppida. K. K ütluste kohaselt „siis me kohtunikuga mõtlesime, kuidas oleks parem teha. Ja otsustasime nii, et selles asjas, kus on isik kinni peetud, taotleme aresti ja mingis muus asjas teeme läbiotsimise.“ Tunnistajana üle kuulatud K. R ütluste kohaselt selgitas 19.10.2019 K. K kohtunikule, et menetluses on väga palju rehvilõhkuja väärteoasju ja isik on kindlaks tehtud. K. R ütluste järgi „pühapäeval kell 11 tuleb minna kahe taotlusega. Üks oli arestitaotlus ja üks mingi muu asi, kus tuleb läbiotsimine.“ Viimati nimetatud kõne tulemusena leppis K. K kohtunikuga kokku kohtuistungi aja 20.10.2019 kl 11:
4. Samaks ajaks pidi K. H esitama kohtule läbiotsimismääruse. Seega oli nii K. K l, K. R l kui ka K. H l 19.10.2019 teada, et maakohtunik lahendab mõlemad taotlused ühel päeval. MIS väljavõttelt nähtub, et 19.10.2019 sisestati kohtualluvuse ja läbiotsimismäärus, mis kajastusid KISis menetluste alt vastavalt 4-19-5376 ja 4-19-5377 (I kd, tl 134, 140) K. H on kohtuistungil ristküsitlemisel, et ta ei pannud läbiotsimismäärust väärteoasja materjalide juurde, sest „sai aru, et see ei kuulu sinna.“ Läbiotsimismäärusega kohtuistungil tutvudes oli K. H arvamusel, et ta läbiotsimismääruse põhjendused on kummalised, selgitades, et tema ei oleks põhjendanud läbiotsimise vajadust eesmärgiga leida „peenikese otsaga terariistasid.“ Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et K. H ei olnud läbiotsimismääruse koostajaks, mistõttu ta ei saanud aru, et tegemist on sama väärteoasjaga, milles soovis E. K karistamist arestiga (määruse koostas K. R, vt - p 5.5.). Ristküsitlemisel on K. H vastanud prokurörile, et nii aresti taotlemine kui ka läbiotsimismäärus oli ühes asjas, mis oli seotud 14.10.2019 episoodiga. Vastuseks küsimusele, miks see läbiotsimine kohtusse saadeti, vastas K. H , et „kuna juht [K. K ] ütles, et teeme seal läbiotsimise.“ K. H on kaitsja küsimustele vastanud ebaelavalt, viidates ebaõigele sisetundele, mis sundis teda läbiotsimismäärust teistest toimiku materjalidest välja jätma. Tunnistades kohtuistungil kaitsjale esitatud küsimusele – kas te ei pidanud seda õigeks, vastates: „ma ei saanud aru“. Midagi ebaseaduslikku tunnistaja K. H läbiotsimismäärusele nõusoleku saamisel ei näinud, arvas enda sõnutsi, et äkki on uus seadus, mis sellist tegevust lubab. Läbiotsimismäärust ei ole K. H poolt üle antud teistele politseiametnikele, et seda veel 10 1-20-2473 enne kohtuistungit tõendite kogumiseks kasutada, mis oleks olnud mõistlik käitumine, kui läbiotsimist oleks soovitud teha 14.10.2019 episoodis alustatud väärteoasjas. Kohus nõustub kaitsjaga, et hinnang tuleb anda ka K. H enda usaldusväärsusele. H on korduvalt selgitanud, et ta ei mäleta asjaolusid. Nendel asjaoludel võib kahelda K. H usaldusväärsuses, sest tunnistaja ei ole usutavalt põhjendanud enda käitumise motiive ja tema selgitused ei ole olnud järjepidevad, millest kumab läbi soov vähendada enda osatähtsust teo tagajärgede saabumisel. Tuleb võtta arvesse, kas ütlused võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. K. H ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (vt – RKKKo 3-1-1-131-13, p 12). Täiendava argumendina mõjutab kohtu hinnangul tunnistaja isiku usaldusväärsust asjaolu, et K. H ametialasele käitumisele on olnud sarnaseid etteheiteid. Ü. K ütlustest nähtub, et
5. a oli K. H täiendanud süüteomaterjale ekspertarvamusega, mida ei olnud tegelikult olemas. 5.
6. Kohus nõustub kaitsjaga, et puuduvad veenvad argumendid selle kohta, et läbiotsimist oli vaja teha samas väärteoasjas, kus oli tehtud kohtuotsus. Tunnistajana üle kuulatud Ü. K ütluste kohaselt hoidis K. K teda menetlustoimingute käiguga kursis, kellele oli K. K poolt räägitu põhjal teadmine, et läbiotsimist on vaja teiste episoodide tõendamiseks. Samasisulisi ütluseid on andnud ka läbiotsimist teostanud politseiametnikud (vt – p 3.2). Läbiotsimine väärteoasjas nr 2670,19,006264 ei olnud möödapääsmatu võimalus E. K süü tõendamiseks, sest asjas oli tõendina videosalvestus ja ta oli ka fotode järgi ära tuntud. Tõendamisvajadus oli teistes väärteoasjades, sest tegude sarnasuse tõttu võis taotleda mõnes teises menetluses olevas rehvilõhkumise asjas kohtult luba läbiotsimiseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et läbiotsimismääruse koostamisel oli K. H le abiks K. R, kelle ütluste kohaselt koostas ta K. H lt saadud andmete põhjal läbiotsimismääruse. K. R ütluste järgi „kopeerisin ühe näidise peale väärteoasjas numbri ja siis kopeerisin andmebaasist [14.102.2019 väärteoepisoodi] faabula.“ Kohtule esitatud 19.10.2019 e-kirjade väljatrükil nähtub, et K. R on saatnud kahel korral K. H le läbiotsimismääruse (I kd, tl 195jj). K. R poolt koostatud läbiotsimismäärus on sama, mille maakohtunik 20.10.2019 allkirjastas. K. R ütlustest nähtub, et K. H andis tema kätte kogu väärteoasja materjalid, et K. R saaks koostada kohtualluvusse saatmise määruse, väärteoprotokolli ja läbiotsimismääruse. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et K. K oleks määruse koostamisel osalenud. K. R on vastanud eitavalt kaitsja küsimusele, kas K. K teadis läbiotsimismääruse sisust, sest viimane ei olnud määruse koostamise protsessi kaasatud. Nii K. R kui ka K. H ütlustest nähtub vastuolu küsimuses, mis puudutab läbiotsimismääruse muutmise vajadust. Nimelt on K. R andnud ütluseid, mille järgi „kui ta saatis mulle väärteoasja numbri, siis selle põhjal tegin ma määruse. Kui vahepeal selgus, et kohtunik ikkagi tuleb välja, siis Kristiina pidi ära vahetama numbri ja faabula.“/…/ „Enne, kui saatsin, ma helistasin talle, et palun vaata üle ja vaheta ära.“ Kui K. H lt küsiti, kas K. R tegi vastavasisulise märkuse, siis vastas K. H , et „võimalik, et ütles, aga sellest on juba üle aasta möödas.“ Kui aga prokurör näitas K. H le läbiotsimismäärust, siis vastas viimane eitavalt, selgitades, et K. R ei ole seda teinud. Kohus leiab, et K. H ütlused ei ole veenvad, sest need on ajas pidevalt muutunud, juba ühe ristküsitluse käigus on tunnistaja esitanud ristivastupidised väiteid, mida on põhjendanud kehva mäluga. Siiski on põhjust kahelda ka K. R ütluste usaldusväärsuses. K. H saatis K. R le väärteoasja numbri kl 15:39 ja seejärel on K. R edastanud läbiotsimismääruse kl 17:10 tagasi K. H le (I kd, tl 194, 195). Kohus nõustub prokuröriga, et K. R ütlused on vastuolulised põhjusel, et kõneeristustest nähtub, et ajaliselt oli kõne kohtunikule enne seda, kui K. R saatis läbiotsimismääruse K. H le. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt oli kõne kohtunikule 19.10.2019 kl 15:24 (I kd, tl 184). Seega ei ole usutav K. R väide selle kohta, et ta esmalt koostas läbiotsimismääruse ja siis, kui kohtunik oli teatanud kohtuistung ajast, helistas K. H le, et viimane määrust muudaks. Kõneeristuse alusel saab kinnitust väide, et K. R asus läbiotsimismäärust tegema päras kohtuniku kõnet, saades selleks K. H käest 14.10.2019 11 1-20-2473 episoodi kohta alustatud väärteoasja numbri. Süüdistatava K. K ütlustest aga nähtub, et 19.10.2019 on K. K kohe pärast kohtuniku kõnet andnud K. R le ja K. H le teada, et kohtunik on nõus 20.10.2019 vaatama läbi ka läbiotsimismääruse. Seega asus K. R koostama läbiotsimismäärust teades, et samal päeval otsustab kohtunik läbiotsimise lubatavuse ja arutatakse kohtuistungil väärteoasja. K. R ütlustest nähtub, et ta ei saanud aru, et läbiotsimismäärus on koostatud samas väärteoasjas, kus arestipäevade taotluski oli esitatud. Tuleb aga võtta arvesse, et K. R oli isikuks, kes koostas väärteoasjas kaks olulist dokumenti: kohtu alluvusse saatmine ja läbiotsimismääruse (K. R , K. H ütlused). Mõlema dokumendi kuriteo toimepanemise faabula ja asja number oli identne, mistõttu kohus asub seisukohale, et eluliselt ei ole usutav, et K. R ei saanud dokumentide koostajana aru, et tegemist on ühe ja sama väärteoasjaga. Kohus leiab, et K. R jättis ise läbiotsimismääruses väärteoasja faabula ja numbri muutmata, kuigi tal oli selleks võimalus. Kuid eeltoodust ei saa välja lugeda süüdistatava K. K enda teadmist läbiotsimise koostamise asjaoludest. K. K ütluste kohaselt ajas tema samal ajal asju psühhiaatriga, et küsida, kas menetlusalune isik E. K vajab ravi. Süüdistatava abil on kinnipeetu E. K saanud ka oma ravimid kodust kätte. 5.
7. Kohus on seisukohal, et süüdistatava K. K osalemine menetlustoimingutest, sh väärteoprotokolli koostamise juures viibimisest ei saa teha järeldust, et ta teadis läbiotsimismääruse sisust. Üheaegselt oli menetluses veel mitmed teised episoodid. Prokurör on seejuures leidnud, et ei ole andmeid, et teistest väärteoasjades oleks toiminguid tehtud, mis kinnitaks väidet, et lisaks 14.10.2019 episoodile menetleti aktiivselt ka teisi „rehvilõhkuja“ väärteoasju. Kohtu hinnangul ei ole oluline konkreetse väärteoasja nimetamine, milles oleks võinud teha läbiotsimise, sest antud juhul loeb K. K teadmine, et teised sarnased menetlused on olemas ja tema alluvad K. H ja K. R suudavad menetlusdokumentides viidata õigetele väärteoepisoodidele. K. K ütluste kohaselt: „sellega läheb aresti taotlema. Ja mõnes muus asjas, mis meil oli menetluses.“ /…/ „Teeb ta läbiotsimistaotluse või määruse.“ Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et sellises olukorras, kus päev varem on määratud kohtuistungi aeg, võiks kohtuistungiga samal ajal või enne seda teostada läbiotsimist. Keskmine mõistlik ja sama elukogemusega inimene peaks aru saama, et vahetult enne kohtuotsuse tegemist ei ole võimalik toimingut teostada. Määruse vormistamise ajaks pidid need asjaolud olema selged, mistõttu ei ole ühtki mõistlikku põhjust, miks K. K oleks pidanud laskma koostada läbiotsimismääruse samas asjas, milles kohus teeb otsuse. Kuna E. K kandis 20 päeva aresti ei olnud ka vajadust läbiotsimisega liigselt kiirustada. Prokurör on seisukohal, et K. K pidi väärteomenetluse asjaoludest olema teadlik põhjusel, et tal oli juhina kohustus omada ülevaadet menetluses olevatest süüteoasjades. Kohus leiab, et teadmist ei saa süüdistatavale omistada asjaolust, et K. K pidi politseijaoskonna juhti ja prefekti menetluse käigu osas kursis hoidma. Ü. K ütlustest nähtub, et K. K on teatanud menetluse käigu kohta, s.t – rehvilõhkuja kohta saadi vihje, seda mindi kontrollima ja peeti kinni E. K . Tunnistaja Ü. K on selgitanud, et kui algasid probleemid olid imestunult küsinud: „kas te tegite samas asjas läbiotsimise.“ Kuigi kõnealused väärteoasjad oli kohaliku tähelepanu all, ei saa sellest järeldada, et K. K pidi koosoleku üksikasjalikult episoodide menetluse käiku arvestades selgeks tegema. T. K ja Ü. K ütlustest nähtub, et juhtkonda hoiti kursis asjade üldise käigu osas, sest neil ei ole oma juhtpositsiooni tõttu vajadust menetluse üksikasju teada. Seega põhineb prokuröri seisukoht oletusel, mis ei ole leidnud kinnitust. 5.
8. Kohtuistungil K. K ei osalenud, saades kohtuniku loast läbiotsimismäärusel teada K. H käest, kellega suhtles Messengeri vahendusel (09.12.2019 asitõendi vaatlusprotokoll; I kd, tl 149-179). Suhtlustarkvara vahendusel 20.10.2019 vahetatud sõnumitest nähtub, et K. H teatab kl 10:16 K. K le: „nõus läbiotsimisega“, s.o vahetult enne kohtuotsuse kuulutamist, mille kohta K. H teatab, et „läks tegema aga 20 annab.“ Vaidlusi on põhjustanud lause, mille järgi K. K küsib: „aga läbiotsimise saab teha selles ju andis loa.“ Prokurör on lauset tõlgendanud selliselt, 12 1-20-2473 et K. K on küsinud üle, kas samas väärteoasjas, milles mõisteti 20 päeva aresti anti ka läbiotsimismäärus. Kaitsja seisukoha järgi ei kajasta antud vestluse sisu toiminguid ühes asjas, sest silmas on peetud kõiki rehvilõhkuja asju. Kohus leiab, et vestlust tuleb vaadelda tervikuna, nimelt on vestluse käigus K. K kirjutanud pärast seda, kui oli teada, et kui läbiotsimismäärus oli allkirjastatud ja kohtuotsust vormistati, et „materjalid jäta kuskile puhketuppa, ma saan need järgmine ndl välja kutsuda ja siis grupiga kuulame koos üle, psühhi määran ka talle ära.“ Enne seda on K. H teavitanud K. K vajadusest tunnistajad üle kuulata. Vestluse käigus ei kirjutatud ühest väärteoasjast, vaid kõigist „rehvilõhkuja“ väärteoasjadest, sest on näha, et K. K soovib K. H lt enda kätte kõiki väärteomaterjale, et jätkata väärteoasjades menetlusega. Tunnistaja K. R antud ütluste kohaselt tõi K. H kohtust tulles mingid väärteomaterjalid K. K kätte, sest „materjalid oli vaja korda teha, siis oli vaja neid üle kuulata.“ K. H puhkuse tõttu pidi töö jätkuma. Seejuures on K. R ütluste kohaselt K. H öelnud, et „kohtunik andis 20 päeva aresti ja andis loa läbiotsimiseks ja võime läbiotsimise ära teha.“ Ka K. H ütluste kohaselt andis ta kõik materjalid K. K kätte „sest osades asjades oli vaja tunnistajaid välja kutsuda ja üle kuulata, nemad jäid nädalaks sellega tegelema.“ Lisaks plaaniti E. K suhtes ekspertiisi määramist, milles jõutakse vestluse käigus arusaamisele, et asjas, kus otsus on olemas ei saa ekspertiis määrata. K. K on selgitanud, et ta tahtis „selles“ asemel kirjutada „selleks“, kuid kogemata kirjutas valesti. Vestluse konteksti hinnates on K. K selgitused usutavad, sest ei saa tõsikindlalt väita, et jutt on oli ühest ja samast väärteoasjast. Kohus leiab, et Messengeri vestluse põhjal ei saa teha järeldusi K. K teadmise kohta, et läbiotsimismäärus on kohtu poolt samas väärteoasjas allkirjastatud, milles tehti ka kohtuotsus. Kohtu järeldust ei väära ka K. H ütlused selle kohta, et tema sai aru, et jutt on ühest rehvilõhkuja asjast. Juhul, kui tegelikult oleks K. H oleks olnud vastu läbiotsimisele, siis ta oleks ennast väljendanud teisiti. Messengeri vestlusest aga nähtub, et K. H on väljendanud „pöidla“ kujutamisega nõustumist, et läbiotsimiseks ei ole takistusi ning on lisanud „tuleb küsida naabrilt, kas on kelder või kuur. Luba olemas ruumidele ka.“ Vestlusest ei saa teha järeldusi, et K. K sai aru läbiotsimise teostamine ei ole võimalik, pigem vastupidi. K. K veendumust selles, et läbiotsimismääruse rakendamisega ei ole probleemi, võis süvendada kohtuametniku poolt 20.10.2019 edastatud e-kiri allkirjastatud läbiotsimismäärusega K. K e-posti aadressile pärast seda, kui K. H e-postilt oli kohtule laekunud automaatne puhkuseteade (II kd, tl 1). Üksnes asjaolust, et K. K pidi 20.10.2019 kl 12:50 MISi sisenedes nägema samaaegselt väärteoasja nii kohtuotsust kui ka läbiotsimismäärust ei ole piisav, et sellest järeldusi teha. K. K saatis kohtuotsuse kl 13:00 edasi Ü. Kütile (II kd, tl 165). Esiteks ei ole need kirjed MISis vahetult seotud, mis tähendaks ühe kirje avamisel teisega tutvumist ja teiseks, läbiotsimise vajadus tekkis alles 21.10.2019, seetõttu pruukinud K. K näha probleemi selles, et need kirjed nähtuvad ühes ja samas väärteoasjas, sest see ei olnud sel hetkel aktuaalne küsimus, kuna läbiotsimise läbiviimise plaan tekkis päev hiljem, s.o 21.10.2019 pärast juhtide koosolekut (vt ka – p 5.1). 5.
9. K. H tõi 20.10.2019 K. K kätte kõik „rehvilõhkuja“ väärteoasjade materjalid, samuti läbiotsimisloa. Kohtuniku käsikirjaliselt allkirjastatud määrus oli väärteoasjade materjalide peal. K. K ja K. R ütlustest nähtub, et K. H tõi materjalid ära ja lahkus seejärel kiirustades, pikemat juttu ei olnud. Vaidlusi on tekitanud küsimus, kas K. H on teatanud K. K le sellest, et läbiotsimismäärus ja arestipäevad on määratud ühe väärteoasja raames. Kohtuistungil on nii K. K kui ka K. R eitanud võimalust, et K. H oleks eeltoodut öelnud, sest pikemat juttu neil omavahel ei olnud. Prokurör on avaldanud KrMS § 289 lg 3 alusel K. K ja K. R poolt sisekontrollile esitatud ettekannetes sisalduvad väited, mille järgi oli K. H oli neile teatanud, et kohtunik andis ühes asjas loa läbiotsimiseks ja tegi kohtuotsuse. Kohtuistungil on K. K ja K. H selgitanud, et neil tekkis sündmustest ebaõige ettekujutus põhjusel, et olid kuulanud K. H selgitusi, kui sisekontroll hakkas asja vastu huvi tundma. Toimunu üle järgi mõeldes ei 13 1-20-2473 meenunud neile, et K. H oleks neile selliseid asjaolusid avaldanud. Kohtuistungil aga prokurör selle asjaolu kohta K. H le küsimusi ei esitanud, mis oleks toonud selgust, kas K. H võis K. K le nimetatud asjaolusid avaldada või kujunesid sisekontrollile antud selgitused välja pärast kõigi asjaosaliste vahel aset leidnud vestluste tulemusena. Tõsikindlalt ei saa asjas väita, et sisekontrollile antud selgitused oleks selges vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega, sest tuleb võtta arvesse, et ka K. H ei ole mõistnud enda tegevuse ebaõigsust, et ta oleks saanud midagi sellist väita (vt – p 5.3). Seega ei saanud K. H ka süüdistatavale mõista anda, et läbiotsimise korraldamine oleks takistatud. Kohus on seisukohal, et ristküsitlusel antud ütluste erinevus ettekandes sisalduva vastuväitega on süüdistatava poolt usutavalt põhjendatud. Kui K. H väitis uurimise alustamisel süüdistatavale K. K le, et läbiotsimismäärus oli samas asjas, kus oli tehtud karistusotsus, võis K. K anda sisekontrollile selgitusi, mis sellist väidet sisaldas. K. K , K. R ja K. H ütlustest nähtub, et nad arutasid sündmuse asjaolusid, mistõttu on usutav, et ettekanne sisaldab ühiselt arutatu tulemust. K. K ütluste kohaselt ütles H puhkuselt naastes, et ta oli väsinud ja suure koormuse all, et ei mõistnud vahetada ära asja numbrit ja faabulat. K. K ütlused on usutavad, sest need haakuvad kaitsja poolt kohtule esitatud K. H ga peetud arenguvestluse ja K. H ütlustega.
10. a detsembris toimunud arenguvestluse kohta on H vestluse käigus selgitanud, et „ma ei jõua kõigi asjadega tegeleda korralikult ja tulevad vead sisse“ (II kd, tl 18). Ristküsitlemise käigus on K. H selgitanud, et ta ei mäleta täpselt, kuid arvab, et on võimalik, et selgitused käivad rehvilõhkuja väärteoasjade kohta. Asjas jääb püsima kõrvaldamata kahtlus sellest, et K. K le ei olnud teada asjaoludest, millest tingituna ei olnud väärteoasjas enam võimalik läbiotsimist teha. 5.
11. Kohtuliku uurimise tulemusema on leidnud tõendamist, et süüdistatav K. K ei kontrollinud läbiotsimismääruse sisu enne läbiotsimist, ehkki tema ametinõuded nägid selle ette, samuti võib süüdistatavale ette heita, et ta lootis K. H ja K. R professionaalsusele. Need tõdemused aga kinnitavad kohtu hinnangul just seda, et K. K l puudus

§ 314lg 1 järgi tahtlus ebaseadusliku läbiotsimise teostamiseks.

Seetõttu on K. K tegevus oma ametijuhendi järgimata jätmisel subjektiivsest küljest vaadeldav hooletusena

§ 18

lg 3 mõttes, mis aga välistab tema vastutuse

§ 314lg 1 alusel.

6. Kuigi asjas on leidnud tõendamist, et K. K teos puuduvad kuriteokoosseisu tunnused, mis tähendab, et kohtul ei ole vaja tuvastada õigusvastasust välistavate asjaolude ja süü puudumist, võtab kohus siiski seisukoha ka kaitsja tõstatud keelueksimuse küsimuses (

§ 39lg 1).

Kaitsja on seisukohal, et eksimine oli vältimatu, kuna läbiotsimismäärus oli sanktsioneeritud kohtu poolt ning puudus alus kahelda selle loa alusel teostatava läbiotsimise seaduslikkuses. Kaitsjaga võib nõustuda selles, et kohtu nõusolek oli seaduslik ja ka läbiotsimist võis teha, kuid mitte enam pärast seda, kui kohus oli teinud kohtuotsuse. Seejuures ei väära kohtu järeldust kaitsja esitatud kohtulahendid kriminaalasjades nr 1-17-9350 ja 3-1-1-33-16, p 16, sest nendes asjades on olnud küsimus õigusliku hinnangu andmises. Käesolevas asjas ei ole kohtuvälisele menetlejale teada antud, et selline käitumine on korrektne. Kohtu luba läbiotsimise teostamiseks ei ole menetlejale täitmiseks kohustuseks, sest menetleja kogub tõendeid lähtudes tõendamisvajadusest ja oma menetluslikust positsioonist (kohtu)menetluse kestel (vt – p 4.1jj). Kohus leiab, et selliste eksimuste ärahoidmine pidi olema välditav. Menetluskulud

1. KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Menetluskulu hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus. 14 1-20-2473 Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, on KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskuluks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üksnes valitud esindajale makstud selline tasu, mis on mõistliku suurusega. Õigusabitasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44). Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kannatanule E. K ile on kriminaalasjas osutanud riigi õigusabi määratud korras advokaat Meelis Masso, kellele on arvestatud riigi õigusabi tasuks ja kuludeks 188.40 eurot (I kd t.l 2123). Arvestades, et kanntanu esindaja tehtud toimingud olid vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud, on ka arvestatud riigi õigusabi tasu suurus põhjendatud. Seega kohtu hinnangul on tegemist olnud põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja ja selle mahtu, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega seoses süüdistatava õigeksmõistmisega tuleb E. K riigi õigusabi korras määratud esindaja Meelis Masso kulud summas 188.40 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. K. K le on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaat Oliver Nääs. 14.12.2020.a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on K. K kandnud kulutusi valitud kaitsja osutatud õigusteenuse eest kokku 23 749,60 eurot, millele lisandub tasu 14.12.2020.a kohtuistungile kulunud aja eest tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtule on kulude tõendamiseks esitatud arve nr x summas 333.20 eurot, arve nr x summas 255 eurot, arve nr x summas 867 eurot, arve nr x summas 1261,40 eurot, arve nr x summas 3876 eurot, arve nr x summas 6783 eurot ja arve nr x summas 10 401 eurot. Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks õigusabi ajakuluks 1 tundi ja 15 minutit. Arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu, keerukust jms, saab pidada esmaseks asjaga tutvumise põhjendatu ajakuluks 1 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul ei saa täiendavat ajakulu 9.12.2020.a osas 23 minuti ulatuses pidada põhjendatuks. Arusaamatuks jääb ka, milles täpsemalt seisnes veel täiendav materjalide analüüs ning suhtlemine prokuröriga. Kohtu hinnangul on märgitu puhul tegemist liialdatud kuluga. Seega arvel kajastatud 1 tunnist ja 38 minutist peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 1 tundi ja 15 minutit. Arvet nr x ei pea kohus põhjendatuks õigusabi kuluks. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisnes 31.01.2020.a kohtumine kliendiga ajakuluga 1 tund ja 15 minutit ning milline oli selle kohtumise seos kriminaalmenetlusega. On vältimatu, et advokaat suhtleb kliendiga õigusabi osutamise käigus, vahendades infot jms. Kohtu hinnangul on õigusabi kulu kliendiga kohtumise osa liialdatud, mistõttu kohus ei pea märgitud kulu põhjendatuks. Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks õigusabi ajakuluks 4 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul on viidatud arvel kajastatud kõik toimingud olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks õigusabi ajakuluks 3 tundi ja 56 minutit. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisnes 08.04.2020.a suhtlemine kliendiga ajakuluga 45 minutit ning milline oli selle seos kriminaalmenetlusega. On vältimatu, et advokaat suhtleb kliendiga õigusabi osutamise käigus, vahendades infot jms. Kohtu hinnangul on õigusabi kulu kliendiga 15 1-20-2473 suhtlemise osas liialdatud, mistõttu kohus ei pea märgitud kulu põhjendatuks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks ajakulu 14.04.2020.a osas 1 tunni ja 30 minuti ulatuses, s.o materjalide analüüs, süüdistusakti analüüs, töönõupidamine E. A . Kohtu hinnangul saab antud kriminaalasjas süüdistuskatiga tutvumise põhjendatud ajakuluks lugeda 13.04.2020.a 1 tunni ulatuses ja 14.04.2020.a 2 tunni ja 56 minuti ulatuses, s.o viimati viidatud aeg sisaldab ka kaitseakti mustandi koostamist. Ülejäänud osas on süüdistusakti analüüsiga seotud toimingud kohtu hinnangul liialdatud, mistõttu ei saa märgitud kulu pidada põhjendatuks. Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatu ja liialdatud ajakulu seoses töönõupidamisega E. A . Seega arvel kajastatud 6 tunnist ja 11 minutist peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 3 tundi ja 56 minutit. Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks õigusabi ajakuluks 18 tundi. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisnes 17.03.2020.a kliendiga suhtlemine ja nõupidamine ajakuluga 1 tund ning milline oli selle seos kriminaalmenetlusega. On vältimatu, et advokaat suhtleb kliendiga õigusabi osutamise käigus, vahendades infot jms. Kohtu hinnangul on õigusabi kulu kliendiga suhtlemise ja nõupidamise osas liialdatud, mistõttu kohus ei pea märgitud kulu põhjendatuks. Ülejäänud osas peab kohus viidatud arvel kajastatud õigusabi toiminguid ja nende ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Seega arvel kajastatud 19 tunnist peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 18 tundi. Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks õigusabi ajakuluks 23 tundi. Märgitud arvel kajastatud toimingud seonduvad kaitsetaktika kujundamise, kaitseakti koostamise, kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemisega. Kohus leiab, et arvestades kriminaalasja sisu, mahtu, keerukust jms saab kaitsetaktika kujundamise, kaitseakti koostamise ja 22.05.2020.a kohtuistungiks ettevalmistumisega seotud põhjendatuks ajakuluks lugeda 20 tundi. Ülejäänud osas on arvel kajastatud toimingud seoses kaitseakti koostamise ja kaitsetaktiga kujundamisega, nt kohtumised potentsiaalsete tunnistajatega jms, ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud. Lisaks saab põhjendatud ajakuluks pidada 3 tundi seoses 22.05.2020.a istungil osalemisega. 22.05.2020.a toimus eelistung, mis algas kell 10.33 ja lõppes kell 13.
4. Seega arvel kajastatud 33 tunnist ja 15 minutist peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 23 tundi. Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks õigusabi ajakuluks 25 tundi ja 45 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks õigusabi ajakuluks toiminguid 31 tunni ulatuses, mis on teostatud jurist E. A poolt. K. K kaitsjaks on kriminaalmenetluses vandeadvokaat Oliver Nääs, mitte jurist E A. Juhul, kui kaitsja pidas vajalikuks juristi kaasamist ja osade enda ülesannete juristile delegeerimist või vajas muul viisil menetluses juristi abi, siis on see kaitsja õigus. Samas kaitsja abilise kaasamist ei saa pidada põhjendatuks ja vältimatult vajalikuks ning vastav kulu ei ole kohtu hinnangul KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ega muu vajalik kulu. Samuti leib kohus, et 05.11.2020.a ja 15.11.2020.a toimingute osas, mis seostuvad kohtuistungiks ettevalmistamisega, saab mõlema päeva puhul pidada põhjendatud ajakuluks 1 tund ja 30 minuti ehk kokku 3 tundi mitte arvel kajastatud 6 tundi 05.11.2020.a ja 4 tundi 15.11.2020.a. Nimelt 12.11.2020.a on kaitsjal kulunud kohtuistungiks ettevalmistumiseks samuti 1 tund ja 30 minutit. Kohtu hinnangul ei erinenud 13.11.2020.a kohtuistung mitte kuidagi 06.11.2020.a ja 16.11.2020.a kohtuistungitest. Seetõttu ei pea kohus ka põhjendatuks 06.11.
5. ja 16.11.2020.a kohtuistungiks ettevalmistumise osas suuremat ajakulu. Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistumist 1 tunni ja 30 minuti ulatuses saab, arvestades asja mahtu, keerukust jms pidada mõistlikuks, vajalikuks ja põhjendatuks. Ülejäänud osas on ajakulu ilmselgelt ülemäärane ja liialdatud. Ülejäänud osas peab kohus viidatud arvel kajastatud õigusabi toiminguid ja nende ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Seega arvel kajastatud kaitsja Oliver Nääsiga seotud 32 tunnist ja 45 minutist peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 25 tundi ja 45 minutit. Arvel kajastatud jurist E. A seotud õigusabi ajakulu 31 tundi kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks ei pea. Lisaks eelmärgitule leiab 16 1-20-2473 kohus, et seoses 14.12.2020.a kohtuistungil osalemisega tuleb käesolevas kriminaalasjas põhjendatud õigusabi ajakuluks lugeda ka 4 tundi ja 30 minutit. Nimelt kaitsja Oliver Nääs osales 14.12.2020.a kohtuistungil, mis algas kell 10.00 ja lõppes kell 15.30 ning vahepeal oli tunniajane paus. Seega kestis 14.12.2020.a istung 4 tundi ja 30 minutit. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenust mahus 1 tund 15 minutit+4 tundi 15 minutit+3 tundi 56 minutit+18 tundi+23 tundi+25 tundi 45 minutit+4 tundi 30 minutit=80 tundi ja 41 minuti ehk 80,68 tundi. Järgnevalt hindab kohus, kas kaitsja õigusabi tunnihinda 170 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Kriminaalasjas nr 1-16-8601 on Riigikohus oma 24.08.2018.a lahendis pidanud põhjendatuks kassatsioonimenetluse ajakuluks 6 tundi summas 1092 eurot (sh käibemaks) ehk 182 eurot (sh käibemaks) tunnis. 26.04.2019.a lahendi nr 1-16-4665 p-s 32 on Riigikohus märkinud, arvestades kassatsioonivastuse sisu ning selle esemeks oleva probleemi keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate viiele töötunnile vastava summa, s.o 960 eurot (sh käibemaks 160 eurot). Seega on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunni hinnaks pidanud 960:5=192 eurot (sh käibemaks). Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul ka õigusabi tunnihinda 170x1,2=204 pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Samuti on kohtu hinnangul käesoleva kriminaalasja puhul tegemist kohtu praktikas ainulaadse juhtumiga, mille õiguslikku vaidlust võib pidada keskmisest keerukamaks ja senises praktikas ainulaadseks. Seega kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja lepingulise kaitsja ühe töötunni hinda, s.o 170 eurot, millele lisandub käibemaks, saab, arvestades kriminaalasja, selle ainulaadsust, keerukust jms, pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et õigusabiga seotud põhjendatud kulu on 80,68x170=13 715,60 eurot, millele lisandub käibemaks 13 715,6x0,2=2 743,12 eurot, kokku 13 715,6+2 743,12=16 458,72 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb K. K le seoses õigeksmõistmisega KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada lepingulise kaitsja kulud 16 458,72 eurot. Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. Asitõendid
6. Pakend nr 1 – 20.10.2019 toimunud Pärnu Maakohtu istungi salvestus – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Pakend nr 3 – 09.12.2019 vaatlusprotokolli lisa - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. DVD-plaadid on 29.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli ja 09.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist. Seega antud plaate tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna DVD-plaatide vaaatlusprotokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD-plaadid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 17