Obsah (13)

§ 309§ 310§ 179§ 180§ 181§ 126§ 319§ 189§ 901§ 63§ 7§ 175§ 423

1-20-9386 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9386 (20267000839) Kohtunik Tambet Grauberg Kohtu

§ 309, § 3101, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Alari Särg Kar

S § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 27.07.2020.a episoodis ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

1. Õigeks mõista Alari Särg KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 14.09.2020.a episoodis.
2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 05.03.2020.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 9 (üheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 17 päeva vangistust.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Alari Särje karistuse kandmise algust alates tema kinnipidamisest 28.09.2020.a.
4. Alari Särje suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. 1 1-20-9386
5. Tsiviilhagid 1)

§ 310lg 2 alusel jätta E.

L (isikukood: x) tsiviilhagi läbi vaatamata. 2)

§ 310lg 2 alusel jätta J.

T (ik:

1. x)tsiviilhagi läbi vaatamata. 3) Rahuldada E. T (ik:
2. x)tsiviilhagi ning välja mõista Alari Särjelt E. T kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, mis tasuda E. T a/a-le nr xxx (Swedbank). 7.

§ 179

, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Alari Särjelt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 eurot; - riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 907,74 eurot. Kokku väljamõistetud menetluskulu kaheksakümmend kolm eurot ja 74 senti). summas 1783,74 eurot (üks tuhat 8.

§ 180

lg 3 alusel Alari Särjel tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Alari Särg tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 148,65 € ning viimasel kuul 148,59 € Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: Alari Särg, 1-20-9386, menetluskulud. 10.

§ 181lg 1 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu summas 907,74 eurot.

1. Jätta rahuldamata Alari Särje taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
2. Asitõendid - DVD-plaadid (kokku 2 tk) –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - nukirauad (pakend 1) – Relv

S § 20 lg 2 p 1 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

13. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele E. T, M. M, E. L ja J. T. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 319

lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 189

lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 18.06.2021.a a kell 15:00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. 2 1-20-9386 Süüdistuse sisu ALARI SÄRGE (SÄRG) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 05.03.2020 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, pani tahtlikult ja süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema 27.07.2020 kella 18:56 paiku xxx linn grupis koos O. K, keda on samuti karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ja eelnevalt kooskõlastatult ära E. T kuuluva lukustamata jalgratta KTM MTB Chicago 29 väärtusega 350 eurot ja M. Mle kuuluva lukustamata jalgratta Scott Aspect 960XL väärtusega 483.91 eurot, millised jalgrattad tõid Pärnusse. O. K jättis tema poolt varastatud jalgratta Scott Aspect 960XL xxx linn maja ette. Samuti Alari Särg pani tahtlikult ja süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema 14.09.2020 a ajavahemikul kell 04:15 kuni kell 04:42 x linnas, grupis koos eeluurimisega tuvastamata isikuga tungisid eelnevalt kooskõlastatult ja tahtlikult sisse X külalistemaja hoovipoolse lukustatud välisukse eelneva lahti muukimise teel ühiskasutatavasse trepikotta, kust võtsid tahtlikult trosslukustuse lõhkumise teel ära E. L kuuluva lukustatud jalgratta Bengshi väärtusega 400 eurot ja J. T ile kuuluva lukustamata jalgratta koos lukuga väärtusega kokku 210 eurot, millised jalgrattad toimetasid seni tuvastamata kohta. Seega Alari Särg tahtliku teoga, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad 1.

1. Prokurör leidis, et Alari Särje süü KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles Alari Särje karistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ühe aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 05.03.2020.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuud ja 17 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista üks aasta üheksa kuud ja 17 päeva vangistust. Lisaks taotles prokurör süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist, esitas seisukoha asitõendite osas ning leidis, et tsiviilhagid tuleks rahuldada. 1.
2. Kannatanu E. L on esitanud tsiviilhagi summas 400 eurot. Kannatanu jäi kohtuistungil esitatud tsiviilhagi juurde, taotledes 400 euro välja mõistmist süüdlaselt. 1.
3. Kannatanu J. T on esitanud tsiviilhagi summas 210 eurot, taotledes süüdlaselt 210 euro välja mõistmist. 1.
4. Kannatanu E. T on esitanud tsiviilhagi summas 350 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde, taotledes süüdlaselt 350 euro välja mõistmist. 1.
5. Kaitsja Rünno Roosmaa leidis, et Alari Särg tuleb KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi õigeks mõista ning A. Särjele tuleb hüvitada kahju seoses alusetult vahi all viibimisega. 1.
6. Süüdistatav Alari Särg ennast talle ette heidetud kuritegudes süüdi ei tunnistanud, väites, et tema ei ole jalgrattaid varastanud. Samuti esitas A. Särg taotluse kahju hüvitamises seoses alusetult vahi all viibitud ajaga. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
7. Kohus leiab, et Alari Särjele süüks arvatud karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu 27.07.2020.a episoodis on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. 3 1-20-9386 2.
8. Alari Särge süüdistatakse selles, et ta on 27.07.
9. a koos O. K võtnud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks jalgratast, mis kuulusid E. T ja M. Mle. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 näeb kuriteokoosseisu tunnustena ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatilisel ja grupis. Pärnu Maakohtu 23.04.2021.a määrusega on käesolevast kriminaalasjast eraldatud O. K puudutav süüdistus eraldi menetlusse. Pärnu Maakohtu 30.04.2021.a otsusega on O. K süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi seoses 27.07.2020.a koos A. Särjega jalgrataste varastamises, s.o samas episoodis, mille toimepanemises süüdistatakse käesolevas asjas Alari Särge. 2.
10. Kohtuistungil uuritud 29.07.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevast videosalvestiselt nähtub, kuidas kaks meesterahvast võtavad 27.07.2020 kell 18:56 x hoone juurest kaks jalgratast ja sõidavad nendega minema. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et tegemist oli E. T ja M. Mle kuuluvate jalgratastega. E. T on kinnitanud, et talle kuulus musta ja erkrohelisega jalgratas KTM, millega sõitis tema poeg. Märgituga haakub ka ostutšekk, mille kohaselt on E OÜ-lt 07.04.2018 soetatud jalgratas KTM MTB Chicago koos lisadega, s.o ketilukk, pudelikorv ja porilauad, maksumusega 560 eurot. Samuti nähtub eelnevalt viidatud videosalvestiselt, et üks jalgratastest on musta värvi roheliste kirjadega. Samuti on viidatud jalgratta vargust süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas kinnitanud T. T . Ka on M. M kinnitanud, et temalt varastati eelmisel aastal jalgratas Aspect, millega sõitis tema poeg. Ka kinnitas kannatanu, et jalgratta vargusega tekitatud kahju, s.o kindlustuse omavastutuse 200 eurot, on talle V. M hüvitanud. Samuti on jalgratta Aspect vargust kinnitanud J. M. M. M kuuluv jalgratas oli must oranžide kirjadega (tl 55-57). Videosalvestiselt nähtub, et üks jalgratastest on must oranžide kirjadega. Viidatud jalgrataste puhul on videosalvestistelt nähtavate meesterahvaste jaoks kahtlemata tegemist KarS § 199 mõttes võõraste vallasjadega. Sellist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et videosalvestiselt nähtub üheselt mõistetavalt, et enne jalgrataste ära võtmist ja nendega minema sõitmist on meesterahvad oma tegevuse osas kõhklevad, s.o lähenevad jalgratastele, jäävad korraks seisma ning seejärel võtavad jalgrattad. Seega mõisteti, et tegemist on esemetega, millele neil ei ole seaduslikku õigust. Võõraste jalgrataste ära võtmise ja nendega minema sõitmise puhul on tegemist vargusega KarS § 199 mõttes. Videosalvestiselt on selgelt näha, et meesterahvaste sihiks on võõraste vallasasjade äravõtmine (valduse murdmise). Nende sooviks oli ära võtta nende jaoks võõrad vallasasjad, jättes selliselt senise omaniku oma asjadest ilma. Meesterahvad võtsid jalgrattad ära ning lahkusid nendega. Seega oma tegevusega lõpetati seniste valdajate valdus ning jalgratastega minema sõitmisega kehtestati süüdistatava ja O. K poolt uus valdus. Valduse ülekandmine toimus senise valdajate nõusolekuta, sest puudus jalgrataste omanike vastav nõusolek. Kohus on seisukohal, et jalgrattad võeti teadlikult nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega on käesolevas kriminaalasjas leidnud kahtlusteta ja tõsikindlat tuvastamist, et 27.07.2020 kell 18:56 varastati xxx juurest M. M ja E. T kuuluvad jalgrattad. 2.
11. Järgnevalt tuleb kindaks teha, kes on videosalvestiselt nähtavad meesterahvad, kes panid toime jalgrataste varguse. 27.07.2020 turvakaamera salvestiselt nähtub, et ühel meestest on seljas kirjadega heledam särk ning tumedad põlvpüksid. Väga sarnase särgi ning põlvpüksid on politseile üle andnud 30.09.2020 J. T. J. T tunnistajana antud ütluste kohaselt on tegemist Alari Särje kuuluvate riideesemetega (t.l 42-43), mida on vaadeldud 30.09.
12. Vaatlusprotokolli kuupäevaks on märgitud küll 30.09.2019, kuid aasta puhul on kohtu hinnangul tegemist inimliku eksimusega ning vaatlus on tegelikult teostatud 30.09.2020, sest just nimetatud kuupäeval andis J. T esemed üle. Seega enne nimetatud kuupäeva ei olnud politseil võimalik ka esemete vaatlust teostada. Samuti kinnitas J. T kohtuistungil, et on politseile
13. aastal üle andnud A. Särjele kuuluvaid riideesemeid. Kohtuistungil tekkis vaidlus põlvpükste värvi osas. Kaitsja hinnangul on vaadeldud siniseid pükse ning prokuröri hinnangul oli tegu mustade pükstega. Kohtu hinnangul ei ole viidatud värvikonflikt selline, et tuleks asuda seisukohale, et vaadeldud ja videosalvestiselt nähtavate põlvpükste puhul ei ole tegemist äärmiselt sarnaste pükstega. Pükste veidi heledam toon vaatlusprotokolli piltidel, võrreldes videosalvestisega, võib olla tingitud valgusest, kaamera 4 1-20-9386 tehnilistes omadustes vms. Seega leiab kohus, et asitõendi vaatlusprotokolliga on kinnitust leidnud, et süüdistatav omab äärmiselt sarnaseid riideid, mis ühe tõendina kinnitab tõendite kogumis järeldust, et süüdistatav on käsitletud videosalvestiselt näha. 2.3.
14. Kaitsja leidis, et videosalvestiselt ei ole näha massiivseid tätoveeringuid, mistõttu ei ole tegemist kindlasti A. Särjega. Kohus märgitud kaitsja seisukohaga ei nõustu. A. Särje kätel on tõepoolest tätoveeringud nagu kohus ka kohtuistungil veendus. Samas ei saa neid tätoveeringuid pidada massiivseteks nagu väidab kaitsja. Sellist kohtu seisukohta kinnitab ka näiteks 28.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 78), kus käed selja taga seisval A. Särjel ei ole kätel tätoveeringuid näha. Samas erinevalt kaitsjast leiab kohus, et A. Särje tätoveeringud vastupidiselt hoopis haakuvad 29.07.2020 asitõendi vaatlusprotokolli ja videosalvestiselt nähtuvaga. Heleda särgi ja tumeda põlvpükstega meesterahval on vasaku käe käeseljal (tl 62) näha tumedam koht, samuti on näha tumedam koht paremal käel (tl 63). Pildikvaliteedi tõttu ei saa üksnes videosalvestise põhjal teha tõesti ühest järeldust, et tegemist on just tätoveeringute mitte näiteks varjudega. Võttes arvesse, et viidatud tumedad alad kattuvad A. Särjel asuvate tätoveeringute asukohtadega, mille olemasolus veendus kohus kohtuistungil, seetõttu on kohus veendunud, et tegemist on tätoveeringutega. Eelmärgitust järeldub, et videosalvestisel olev meesterahvas kannab samasuguseid riideid nagu on A. Särjel, samuti on isikul tätoveeringud samades kohtades nagu süüdistataval. Viidatud tõendid riimuvad O. K poolt antud ütlusega, kes on tunnistanud 27.07.2020 Viljandist jalgratta vargust. O. K kinnitas, et Viljandisse läks ta koos A. Särjega. O. K ütlustega haakuvad ka 28.09.2020 ütluste ja olustiku seostamise protokoll, milles O. K on kirjeldanud, kuidas liiguti 27.07.2020, Viljandi asuva hoone juurde. Samuti on O. K kirjeldanud musta jalgratta Scott äravõtmist tema poolt. Samuti haakuvad O. K ütlustega ka 28.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud O. K le kuuluvaid punaseid lühikesi pükse. Ka märgitud vaatlusprotokolli koostamise kuupäevaks on märgitud
15. aasta, mille puhul kohtu hinnangul on tegemist inimlikku eksimusega. O. K andis püksid politseile üle 28.09.2020, seega enne nimetatud kuupäeva ei olnud politseil võimalik ka esemete vaatlust teostada. Ka kohtus kinnitas O. K , et kandis Viljandis varguse ajal punaseid lühikesi pükse, mis nähtub üheselt videosalvestiselt, sest teine jalgratta võtnud mehel oli jalas punased püksid. Lisaks on ka V. M kohtus kinnitanud, et O. K on talle tunnistanud
16. aasta suvel Viljandist jalgratta varastamist. Jalgratta vargusega tekitatud kahju 200 eurot hüvitas tunnistaja enda isiklikult kontolt O. K palvel. 2.3.
17. A. Särg ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et käis küll Viljandis, aga jalgratast ta varastanud ei ole. Seega ka A. Särje enda ütlused paigutavad ta varguse ajal Viljandisse ning selles osas süüdistatava ütlused haakuvad ka muude tõenditega. A. Särje väited, et ta pole jalgratast varastanud, on ilmselgelt ennast õigustavad ning kantud motiivist pääseda kriminaalvastutusest. Viidatud osas on süüdistatava ütlused selgelt ebausaldusväärsed, kuna on diametraalses vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, nt videosalvestisega, ning neile ei saa otsuse järeldusi rajada. Hinnates eelviidatud tõendeid kogumis, on võimalik tõsikindlalt järeldada, et videosalvestiselt nähtuvate meesterahvaste puhul on tegemist A. Särje ja O. K ga. Seda, et tegemist on A. Särjega, kinnitavad riided, tätoveeringud ning O. K ütlused, et süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas viibis ka A. Särg. Samuti on ka A. Särg ise kinnitanud Viljandis viibimist. Seega on kohus veendunud, et heleda särgi ja tumedate põlvpükstega mees on A. Särg ning see ei saa olla keegi teine. Seda, et teise mehe puhul on tegemist O. K ga, kinnitavad O. K enda ütlused, samuti on videosalvestisel oleval mehel samasugused lühikesed püksid nagu O. K l. Samuti on O. K antud varguses süüdi mõistetud ja karistatud Pärnu Maakohtu 30.04.2021.a otsusega nr 1-21-
18. Seega on kohus veendunud, et triibulise särgi, nokamütsi ja punaste lühikeste pükstega mees on O. K . Kohtu veendumust, et A. Särg on videosalvestuselt näha, kinnitab täiendavalt 06.10.2020.a sideettevõtjatel saadud andmete protokoll, mis paigutab A. Särje 27.07.2020.a kell 18:31, s.o u 25 minutit enne jalgrataste vargust, Viljandisse. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 22.09.2020 loa nr x ja 01.10.2020 loa nr x alusel on teostatud päring abonentnumbrite x, x, x ja x kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 18.06.2021 otsuse kohaselt asjas nr 1-16-6179, p 62 on normid, mis reguleerivad sideandmete 5 1-20-9386 säilitamist ja prokuratuuri pädevust anda nende andmete kasutamiseks lube, on EL-i õigusega vastuolus ning et seetõttu ei saa nendele tugineda. Kuid enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu, kuid ka teise astme kuritegude korral, mida iseloomustab mh süstemaatilisus, toimepanijate paljusus, kahjustatud õigushüve olulisus, kuriteoga tekitatud kahju ulatuslikkus, kannatanute suur hulk, toimepanijat iseloomustav eriline isikutunnus. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist teise astme kuritegudega, mis seisneb selles, et kuriteos kahtlustati isikuid, kes on süstemaatiliselt kuritegusid toime pannud jalgratta varguseid ja teod olid suunatud paljude kannatanute suhtes. Seega tuleb süüdistatava õiguste rikkumisel võtta arvesse kannatanute põhjendatud huvi menetluse tulemuse vastu. Kohus leiab, et

§ 901

lg 2 alusel kogutud elektroonilise side andmed on tõendina kasutatavad, sest tõendite kogumine sideandmete päringuga on kriminaalmenetluse huve arvestades proportsionaalne. 2.

1. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-8708, p 10). Kohus leiab, et varguste toimepanemine on süüdistatavale omane ja harjumuslik käitumine. A. Särg on Pärnu Maakohtu 05.03.2020.a otsusega nr 1-20-897 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. Seega on antud juhul tegemist KarS § 199 lg 2 p 9 täheldatud isikuga. 2.
2. Kohus leiab, et 27.07.2020 vargus on toime pandud grupis. O. K väitis küll kohtus, et tema A. Särje poolt jalgratta vargust ei näinud. Samas Viljandi turvakaamera salvestiselt nähtub, kuidas kell 18:55:52 lähenevad O. K ja A. Särg koos turvakaamera vaatevälja. Seejärel seistakse jalgrataste läheduses ning üksteisele suhteliselt lähedal, kusjuures A. Särg on kehaga suunatud O. K poole. A. Särje kehakeelest järeldub kohtu hinnangul kahtlusteta, et ta räägib O. K ga. Nii O. K kui ka A. Särje pilk on samal ajal suunatud jalgrataste poole. Kirjeldatule järgneb ühel hetkel see, et nii O. K kui ka A. Särg mõlemad võtavad teineteise järel seina äärest jalgratta ja sõidavad nendega minema, kusjuures nii O. K kui ka A. Särg lahkuvad samas suunas. Jalgrataste ära võtmisele eelneb vahetult, et O. K ja A. Särg lähenevad samaaegselt veelgi jalgratastele ning justkui jäävad kahtlema, aga kui O. K võtab jalgratta, võtab ka A. Särg jalgratta. Seega nähtub asjaoludest isikute ühine tegutsemine võõraste jalgrataste äravõtmisel. Videosalvestiselt järeldub kohtu hinnangul üheselt ja kahtlusteta, et O. K ja A. Särg tegutsevad kooskõlastatult. Esmalt seistakse ja vaadatakse jalgrattaid, seejärel võtavad mõlemad jalgratta ning sõidavad ära samas suunas. Kohtu hinnangul tegutseb A. Särg selgelt O. K eeskujul, s.o esmalt võtab jalgratta O. K ja seejärel koheselt ka A. Särg. Märgitu haakub ka O. K ütlustega, mille kohaselt on ta kohtus öelnud „Mina tegin lolli ettepaneku“. Kohtu hinnangul võib möönda, et O. K võib olla tõesti otseselt seda hetke ei näinud, kui A. Särg seina äärest jalgratta võttis. Nimelt videosalvestiselt nähtub, et O. K oli sel hetkel, kui A. Särg ratta võtab, viimase poole seljaga. Samas ei tähenda see, et tegemist ei oleks kooskõlastatud ja grupis toime pandud teoga, arvestades A. Särje ja O. K tegevust, mis eelnes ja järgnes jalgrataste ära võtmisele. O. K on kohtus tunnistanud jalgaratase varastamise ettepaneku tegemist. Prokuröri küsimusele, et kus A. Särg oli, kui te jalgratta võtsite, vastas O. K „Lihtsalt seisis ja vaatas lolli näoga.“ Seega ühelt poolt O. K väidab, et ta A. Särje poolt jalgratta varastamist ei näinud, aga samaaegselt on ka tunnistanud, et tegi ettepaneku jalgrataste varastamiseks. Kohtu hinnangul on O. K andnud ütlusi, et tema A. Särje poolt jalgratta varastamist ei näinud, kuna ta mingil põhjusel ei soovi A. Särje vastu ütlusi anda ja püüab süüdistatava olukorda kergendada või tõepoolest konkreetselt jalgratta äravõtmise momenti ei näinud. Samas, arvestades salvestiselt nähtuvat, pidi O. K ilmselgelt aru saama, et ka A. Särg võtab 6 1-20-9386 jalgratta, sest O. K on ka ise kohtus tunnistanud vastava ettepaneku tegemist, samuti pidi ta vahetult pärast jalgratta võtmist nägema ka A. Särge jalgrattaga. Kohus on videosalvestise põhjal veendunud, et tegemist on ühise ja kooskõlastatud tegevusega ehk KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes grupis toime pandud teoga. Samuti kinnitab kohtu sellist veendumust ka asjaolu, et O. K on Pärnu Maakohtu 30.04.2021.a otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi seoses Viljandist 27.07.2020.a koos A. Särjega jalgrataste varastamises. 2.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Alari Särg ja O. K võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tahtlikult ja eelnevalt kooskõlastatult 27.07.2020.a kell 18:56, Viljandi E. T kuuluva jalgratta ja M. M le kuuluva jalgratta. A. Särje puhul on tegemist KarS § 199 lg 2 p 9 täheldatud isikuga. 27.07.2020.a varguse puhul on tegemist seega süstemaatilise ja grupis toime pandud vargusega. Seega on A. Särje käitumises 27.07.2020 episoodi osa leidnud tuvastamist KarS § 199 lg 2 p 7, 9 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivne koosseis. 2.
4. Kohus leiab, et A. Särg on 27.07.2020.a varguse toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. 29.07.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevast videosalvestiselt on selgelt näha A. Särje ja O. K eesmärgipärane käitumine jalgrataste ära võtmisel ning nendega minema sõitmisel. Salvestiselt on selgelt näha, et isikute eesmärgiks on võõraste vallasasjade, s.o jalgrataste, ära võtmine ehk varguse toimepanemine. Teoplaani järgseks sihiks oli võõraste vallasasjade äravõtmine (valduse murdmise). A. Särje sooviks oli ära võtta tema jaoks võõrad vallasasjad, jättes selliselt senise omaniku oma asjadest ilma. A. Särg ja O. K võtsid jalgrattad ära ning lahkusid nendega. Seega O. K ja A. Särg oma tegevusega lõpetasid seniste valdajate valduse ning kehtestasid jalgratastega minema sõitmisega uue valduse. Valduse ülekandmine toimus senise valdaja nõusolekuta, sest puudus jalgrataste omanike vastav nõusolek. Kohus on seisukohal, et jalgrattad võeti teadlikult nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. A. Särg oli täielikult teadlik sellest, et tal ja O. K l puudub igasugune õigus hoone juures seisvatele jalgratastele. Süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ja teadis, et need saabuvad. Süüdistatav tahtis ja soovis ära võtta võõrad jalgrattad ja need ebaseaduslikult omastada. 2.
5. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et A. Särje 27.07.2020.a tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. A. Särg on süüvõimeline ning KarS
6. ptk
7. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt on Alari Särg pannud toime talle etteheidetava kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistus.
8. Lisaks eelpool tõendamist leidnud vargusele süüdistatakse Alari Särge KarS § 199 lg 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt A. Särg koos tuvastamata isikuga tungisid 14.09.2020 sisse, muukides lahti välisukse, aadressile x ning võtsid maja trepikojast trosslukustuse lõhkumise teel ära E. L kuuluva jalgratta ning J. T ile kuuluva lukustamata jalgratta nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 3.
9. Kohtuistungil on kannatanutena üle kuulatud E. Lja J. T, kelle ütluste põhjal olid mõlema kannatanu jalgrattad x trepikojas (edaspidi: x), kui need 14.09.2020 ära viidi. Kannatanule E. L kuulus jalgratas Bengshi väärtusega 400 eurot ja J. T ile jalgratas väärtusega 210 eurot (tl 39). Kannatanu E. L ütluste kohaselt nägi ta pärast jalgrataste äravõtmist valvekaamera videosalvestist, millelt oli näha, et tema jaoks kaks tundmatut isikut sisenevad lukustatud ukse lahti murdmise teel trepikotta ja lahkuvad kahe jalgrattaga. Nii E. L kui ka J. T ei tea, kes on jalgrattad ära võtnud. Süüdistatav A. Särg end süüdi ei tunnistanud, väites, et ta ei oleks pidanud sisse murdma, sest ta teadis ukseluku koodi. 3.
10. Prokurör on kohtule esitanud 18.09.2020 asitõendi vaatlusprotokolli, millega vaadeldi x valvekaamera salvestust (tl 45-49). Vaatluse tulemusena on leidnud kinnitust asjaolu, et 14.09.2020 kl 04:15 on kaks isikut, kes lukustatud ukse lahti. Ühel isikutest on jalas musta värvi dressipüksid, 7 1-20-9386 millel on eest vasaku küljetasku kohal valget värvi triibu vahel Puma kirjadega riba, jalas tumedat värvi jalatsid, külgedel „N“ täht ja valget värvi tallad. Pärast seda, kui uks on lahti tehtud, sõidab üks mees uksest välja E. L kuuluva fatbike tüüpi jalgrattaga Bengshi ja seejärel väljub trepikojast teine mees J. T jalgrattaga. Videosalvestiselt ei ole näha isikute nägusid, mis on varjatud kapuutsi ja nokamütsiga. Kannatanud ei tunne videosalvestuselt näha olnud isikuid. Kohtu hinnangul ei nähtu ka 06.10.2020 sideettevõtjatel saadud andmete protokollist, et A. Särje seotus kuriteo toimepanemise asjaoludega. Süüdistatav elas samal ajal selles Pärnu piirkonnas ja seetõttu ei ole midagi iseäralikku, et ta võis mobiiltelefoni masti levialas olla. 3.
11. Prokurör leidis, et videos on äratuntav A. Särg, kes on sama vaatlusprotokolli kohaselt viibinud 11.09.2020 x juures. Oma väite kinnituseks on prokurör esitanud tõendina politseiametniku ettekande selle kohta, et politseiametnik on A. Särje ära tundnud, sest A. Särg on visuaalselt paljudele politseinikele tuttav isik (tl 50). Kohus leiab, et ettekannet ei saa lugeda lubatavaks tõendiks, sest politseiametniku paljasõnaline kinnitus süüdistatava äratundmise kohta ei asenda uurimistoimingut, mida uurimisasutuse ametnik peaks tegema tõendite kogumiseks. Uurimisasutuse ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel kirjalikke selgitusi, millega jagab asjas arvamust, kes on tema arvates videosalvestisel. Kohus leiab, et

§ 63

lg 1 sätestatud kohustusliku tõendivormi puudumise tõttu on politseiametniku ettekanne asjas lubamatuks tõendiks, mis tuleb tõendikogumist välja jätta. 3.4. Teise olulise tõendina on prokurör esitanud kohtule asitõendite vaatlusprotokollid 29.09.2020, millega on vaadeldud A. Särje poolt J. T ile üle antud riideid ja seejärel kahtlustatava seljas kinnipidamise hetkel olnud riideid (tl 41). J. T i poolt on menetlejale antud üle Puma dressipüksid, millel on külgedel valget värvi triibud ja Puma logo (tl 42); A. Särje kahtlustatavana kinnipidamisel oli tal jalas musta värvi, valge tallaga ja „N“ tähega jalatsid (tl 78). Kaitsja esitatud vastuväite kohaselt ei saa teha järeldust, et süüdistatava riideesemed on näha kõnealuselt videosalvestuselt. Tuleb nõustuda kaitsjaga, et x videosalvestuselt on näha mustades pükstes isikut, kuid J. T i käest saadud pükste vaatluse tulemusena on fotodelt näha siniseid pükse. Asjaolust, et A. Särjel olid kinnipidamisel jalas New Balance jalatsid ei saa teha kaugele ulatuvaid järeldusi, sest vaadeldud jalatsites ei ole midagi iseäralikku, mis eristuks teistest sama tootja jalatitest. Asjas jääb kõrvaldamata kahtlus, et x salvestiselt ei nähtu süüdistatavale kuuluvaid dressipükse ega ka pärast kinnipidamist vaadeldud jalatseid.

§ 7

lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 3.

1. Kohus leiab, et 14.09.2020 varguse toimepanemine A. Särje poolt ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb antud episoodis õigeks mõista. Karistus
2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus asub seisukohale, et süü suurust arvestades ei täida rahaline karistus antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tuleb võtta arvesse, et A. Särge on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, mistõttu vajab süüdistatava käitumine riigi poolset rangemat hukkamõistu. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 8 1-20-9386 4.
3. KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. Alari Särje süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et süüdistatav on kuriteo pannud toime kindla plaaniga võtta ära teistele isikutele kuuluvad jalgrattad. Videosalvestuselt on näha, kuidas süüdistatav A. Särg asjatab kõigepealt staadionil, vaadates sinna pargitud jalgrattaid. Kui temaga liitub O. K , siis toimub kiire valik, millised jalgrattad võtta ja seejärel juba lahkutakse Viljandist. Sideandmete protokollist nähtub, et 27.07.2020.a kell 18:31, s.o u 25 minutit enne jalgrataste vargust on A. Särg jõudnud Viljandisse, seega oli süüdistatav plaan võtta ära teisele isikule kuuluvaid jalgrattaid ja seejärel juba lahkuti O. K ütluste kohaselt Viljandist. Mõlema jalgratta väärtus oli kokku 833,91 eurot, millega põhjustati kahju kahele kannatanule, mis on siiski olulise kahju määrast mitmekordselt väiksem. 4.
4. Tuleb võtta arvesse, et Pärnu Maakohtu 05.03.2020 otsusega on Alari Särge karistatud samuti KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi, kuid sellele vaatamata on ta pannud toime uue kuriteo katseajal, mis näitab, et ta ei ole teinud vajalikke järeldusi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Kohus leiab, et A. Särje süüd KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi tuleb hinnata kuriteoga tekitatud kahju suurust ja episoodide arvu arvestades karistusraamide keskmisest väiksemana, s.o 6 kuud vangistust. Kohus võtab seejuures arvesse kaitsja esitatud Viljandi haigla 05.10.2020 teatise, mille järgi on A. Särg registreeritud sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda (tl 129). Kohtu hinnangul näitab nimetatud tõend, et süüdistatav teadvustab endale oma sõltuvusprobleeme ja on valmis end ravima, et edaspidi sarnastest tegudest hoiduda. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 05.03.2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 9 kuud ja 17 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates A. Särje kinnipidamisest 28.09.
5. Tsiviilhagid Eelpool leidis tuvastamist, et Alari Särg on toime pannud 27.07.2020.a koos O. K jalgrataste varguse ning kohus mõistab süüdistatava viidatud varguses süüdi. Üks varastatud jalgratastest kuulus E. T, kes on esitanud tsiviilhagi seoses jalgratta vargusega põhjustatud kahju 350 euro hüvitamiseks. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (süüdistatav) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju õigusvastasus seisnes selles, et A. Särg varastas E. T kuuluva jalgratta, millega on põhjustatud varaline kahju. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane, kui see on seotud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kaaludes eelnevalt süüdistatava A. Särje süüküsimust on leidnud tõendamist süüdistatava poolt kannatanu jalgratta varastamine, millega on põhjustatud varalist kahju. Seega on kahjuhüvitamise nõude eeldused täidetud. VÕS § 128 lg 1 ja 3 kohaselt kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Asjas on leidnud süüküsimust lahendades tõendamist, et A. Särg on põhjustanud kannatanule varalist kahju. E OÜ 07.04.2018.a arvelt nr 208238 nähtub, et jalgratas KTM MTB Chicago koos lisadega, s.o ketilukk, pudelikorv ja porilauad, maksis 560 eurot. Seega kannatanul kahju tekkimine hagis märgitud ulatuses, s.o 350 eurot, on leidnud tõendamist. Seetõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada ja süüdistatavalt A. Särjelt tuleb kannatanu E. T kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 350 eurot. 9 1-20-9386 14.09.2020 episoodiga seoses on tsiviilhagid esitanud E. L summas 400 eurot ning J. T summas 210 eurot.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus Alari Särje 14.09.2020.a episoodis õigeks. Seetõttu tuleb E. L ja J. T hagid jätta

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaadid (kokku 2 tk).

CD- ja DVDplaadid on asitõendi vaatluseprotokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist.1 Seega antud plaate tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD-plaadid. RelvS § 20 lg 2 p 1 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada nukirauad (pakend 1). Relv

S § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes muuhulgas keelatut kasteet. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on kasteet metallist sõrmenukkide- ja rusikakaitse külmrelvana ehk nukirauad. A. Särjel puudub luba viidatud külmrelva omamiseks. Seega RelvS § 20 lg 2 p 1 ja § 83 lg 4 alusel tuleb viidatud ese konfiskeerida. Samas

§ 126lg 3 p 4 mõttes on tegemist väärtusetu esemega, mistõttu tuleb see hävitada.

Tõkend Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Nimetatud ajani on isiku jätkuv vahistus vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181

lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud kaitsja Rünno Roosmaa esitatud tasutaotlused on kohus rahuldanud kogusummas 1815,48 €. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Tegemist on mõistliku ja vajalik kuluga. Kuna süüdistatav mõistetakse 14.09.2020.a episoodis õigeks, tuleb osa kaitsja kuludest

§ 181lg 1 alusel jätta riigi kanda.

Kohtu hinnangul moodustab kumbki episood pool süüdistuse mahust. Seega leiab kohus, et

§ 181

lg 1 alusel tuleb riigi kanda jätta määratud kaitsja kuludest 50% ehk 907,74 eurot. Võttes arvesse kriminaalmenetluse asjaolusid, on kohtu hinnangul märgitud osas kaitsja kulude riigi kanda jätmine kohane ja proportsionaalne.

§ 175lg 1 p 4 alusel kuulub seega A. Särjelt väljamõistmisele 907,74 €. Kar

S § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu. Seega vastavalt

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb A.

Särjelt välja mõista ka sundraha 876 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb A. Särjelt seoses süüdimõistmisega riigi kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 1783,74 eurot.

§ 180lg 3 alusel võimaldab kohus A.

Särjel tasuda menetluskulud 12 osas selliselt, et A. Särg tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 148,65 € ning viimasel kuul 148,59 €. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse süüdistatavalt välja menetluskulud peaaegu summas 1800 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli süüdistatava 1 Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 260. 10 1-20-9386 keskmine päeva sissetulek pärast kohustuslikke mahaarvamisi 0 eurot. Seega süüdistataval ilmselgelt puudub püsiv sissetulek, samuti viibib isik käesoleval ajal vanglas. Märgitu tõttu on põhjust väita, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest vastavalt

§ 423ja § 417 lg-le 2 võib käia süüdistatavale üle jõu.

Seetõttu leiab kohus, et A. Särjel tuleks võimaldada menetluskulude ositi tasumine ühest kuust pikema tähtaja jooksul. Kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtliku hüvitamise maksimaalseks tähtajaks on peetud ühe aastat alates otsuse jõustumisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistataval tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 osas. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine Alari Särje taotlus vahi all viibitud aja hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva otsusega mõistetakse A. Särg süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 27.07.2020 episoodis ning liitkaristuseks mõistetakse KarS § 65 lg 2 alusel üks aasta kolm kuud ja 17 päeva vangistust, mille kandmise algust arvatakse KarS § 68 lg 1 alusel alates 28.09.2020. Seega käesoleval juhul puudub alus A. Särjele seoses vahi all viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p 1 alusel. Seetõttu tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 11