Obsah (10)

§ 102§ 31§ 1§ 109§ 30§ 86§ 90§ 89§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8704 Tsiviilasi Helimand Haldus OÜ

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada Helimand Haldus OÜ juhatuse liiget X (isikukood xxxxxxxxxxx) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. septembril 2022 kell 12.
3. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu jätta võlgniku Helimand Haldus OÜ kanda.
5. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 1 000 eurot.
6. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 654 eurot. Väljamakse teostada OÜ Pankrotivara arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX
7. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
8. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud
9. Helimand Haldus OÜ esitas 10.06.2022 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis pankrotiavalduse 28.06.2022 kohtumäärusega menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i ning andis võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile aega kuni 25.07.2022, et soovi korral esitada taotlus pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil. Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole.
10. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: 10.06.2022 esitatud võlgniku pankrotiavaldusest nähtub, et tegevusvaldkonnaks oli ehitus; ootamatute hinnatõusude tõttu muutusid kõik lepingud kahjumlikeks; hinnatõusud olid seotud sõjaga Ukrainas; lepingupartnerid ei olnud nõus hindasid muutma; tekkinud kahjumi katmiseks puuduvad vahendid ja võimalused; majandustegevuse jätkamiseks otsiti võimalusi pikalt; juhatus otsustas tegevuse lõpetada
11. aasta maikuus; puudub vara, mille arvelt täita kohustusi; võlgasid on 58 võlausaldaja ees kokku 610 106,55 eurot. Bilansis on käibevarana nõudeid summas 88 445 eurot, sellest 82 840 eurot bilansireal „Ostjate tasumata summad“ ning 4 464 eurot real „Muud nõuded“. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatas võlgnik, et nende nõuete sissenõudmine ei ole tõenäoline, kuna Merko Ehitus Eesti AS on esitanud suure vastunõude. LHV Panga arvelduskonto jääki 197 eurot ei saa lugeda arvestatavaks varaks. Tänase seisuga puuduvad andmed, et võlgnikul oleks mingisugustki muud vara, sealhulgas puuduvad võlgnikul kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Järeldus: võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud varade/võlgade nimekirjas oli võlgade suuruseks näidatud 58 võlausaldaja ees kokku 610 106,55 eurot. Bilansis seisuga 30.06.2022 on võlgade kogusummaks 746 972 eurot, sealhulgas 29 215 eurot ostjate ettemaksed; 641 748 eurot võlad tarnijatele ja 55 785 eurot võlad töötajatele. Lisaks kajastub bilansis ka maksuvõlg, kuid Maksuja Tolliameti võlapäring seda veel ei näita. Swedbank AS vastusest nähtuv laenujääk 63 833 eurot on Swedbank selgituse kohaselt käenduslepingust tulenev tingimuslik nõue, kuid nõue puudub. Lisaks nõuab AS Merko Ehitus Eesti võlgnikult 293 820,89 euro suurust leppetrahvi ning 49 500 euro tagastamist. Seega võib võlgade kogusumma olla 1 090 292 eurot. Võlgniku kontode väljavõtetelt nähtub, et nende kontode kasutamine ainuüksi vaadeldaval perioodil oli suhteliselt kaootiline ja meelevaldne – on tehtud väga palju erinevaid edasi-tagasi rahaliigutamisi võlgniku enda erinevate kontode ja ka Yi vahel. Esmane järeldus on, et kogu võlgniku majandustegevusest tekkiv raha laekus väikeses osas LHV Pank kontole ja põhiliselt Swedbank kontole nr XXXXXXXXXXXX, millelt kanti see edasi võlgniku teistele kontodele (XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX), millistelt tehti omakorda palju erinevaid väljamakseid, milliste seotus võlgniku majandustegevusega jäi hetkel arusaamatuks. Tänase seisuga puudub võlgnikul majandustegevus ja vara ning netovara suurus ei vasta äriseadustiku nõuetele, mis ÄS § 136 kohaselt on vähemalt 2 500 eurot. Netovara väärtuse languse korral alla selle miinimumsuuruse on ettevõte püsivalt maksevõimetu. 2 Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest täitmata kohustusi on üle 746 972 euro; puudub arvestatav vara; seega ei ole netovara väärtus vastavuses äriseadustiku nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub kavatsus, äriplaan ja raha; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse -

§ 31lg 4.

Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuid on palju küsitavusi toimingute osas, mis nähtuvad võlgniku pangakontode väljavõtetelt. Maksejõuetuse konkreetsed põhjused selguvad menetluse edasises käigus, kui võlausaldajad on nõustunud kandma menetluse jätkamise kulusid.

§§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta konkreetsed andmed seni puuduvad. Kuid pole välistatud kahjunõude esitamine juhatuse varasema liikme vastu tulenevalt tema poolt ettevõtte arvelduskontodel oleva raha kasutamisest ettevõtte majandustegevusega ilmselt mitteseotud kulutusteks. Kohtumääruse põhjenduse 3. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Helimand Haldus OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i, kes on andnud selleks vastava nõusoleku. 4.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 5. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 746 972 eurot, kuid vara vaid 197 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise selgeid võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt kinnitavad seda asjas kogutud tõendid ja teave. 6.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on teinud 01.08.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 7 000 eurot hiljemalt 15.08.2022. Võlausaldaja Rudus AS on tasunud kohtu deposiitkontole 7 000 eurot. 7.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, võlgniku juhatuse liiget tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. 3 8.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 9. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 800 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi järgnevalt: • • • • • • • menetluse materjalidega tutvumine 2 tundi vajalikud päringud (sh äriregister, liiklusregister, finantsasutused, Kohtutäiturite ja Pankrotihalduride Koda, kinnistusraamat, rahvastikuregister, EMTA, Google jne) 2 tundi suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega 2 tundi võlgniku arvelduskontode analüüs 4 tundi kogutud dokumentide ja muu materjali analüüs 4 tundi ajutise halduri aruande koostamine kohtule 2 tundi digitaalse menetlustoimiku avamine, dokumentatsiooni salvestamine/haldamine 2 tundi Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, leiab, et nimetatud ajakulu ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodud toimingute tegemiseks ajutisel halduril kuluda rohkem kui 10 tundi. Halduri tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Seega määrab kohus halduri põhjendatud tasuks 1 000 eurot (10 x 100). 10. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 197 hüvitada pankrotivara arvelt, 600 eurot riigilt menetlusabi korras ning ülejäänud osas solidaarselt välja mõista võlgniku praeguselt ja endiselt juhatuse liikmelt. 11. Kohus leiab, et ajutise halduri tasust 197 eurot tuleb hüvitada pankrotivara arvelt. 12. Kohus ei pea põhjendatuks mõista välja ajutise halduri tasu võlgniku praeguselt ja endiselt juhatuse liikmelt, kuivõrd ajutine haldur ei ole vastavat taotlust põhistanud. 13.

§ 23

lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne 4 alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest summas 654 eurot (ilma käibemaksuta). 14.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5