2-22-10947/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Vutt, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-10947 Tsiviilasi Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) hagi Tatjana Lennuki vastu tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks Viru Maakohtu
2. juuli
3. a hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) määruskaebus Määruskaebuse esitaja/hageja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu), rk 75029829, lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuli
6. a määrus muutmata.
7. Jätta Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) määruskaebus rahuldamata.
8. Jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
9. Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu, hageja) esitas
10. juulil 2022 hagi Tatjana Lennuki (kostja) vastu tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks. 1 Hageja palus asendada kostja tahteavalduse garaažihoone asukohaga XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX, kasutamiseks selliselt, et hageja saab hoone idapoolse garaažiboksi enda ainukasutusse. Avalduse kohaselt on tegemist kahe boksiga garaažihoonega, mille üks boks asub hageja kinnistul ning teine kostja kinnistul. Hageja hinnangul on garaažihoone näol tegemist hageja ja kostja ühise omandiga, mida nad peavad vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 1 valdama ja kasutama kokkuleppel. Kokkuleppe sõlmimiseks peab olema mõlema poole tahteavaldus, kuid kostja ei soovi kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldust anda.
11. Viru Maakohus keeldus
12. juuli
13. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et hagi ei ole võimalik menetlusse võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 punkti 2 alusel, kuna kehtiv õigus ei võimalda hageja huve hageja nõutud viisil tagada ning nõude rahuldamine ei ole võimalik mitte ühegi normi alusel. Maakohus märkis, et hageja nõude eelduseks on, et kõnealune garaažihoone on hageja ja kostja kaas- või ühisomandis. Sellist eset, mis saaks kehtiva õiguse kohaselt hageja kirjeldatud asjaoludel olla poolte ühises omandis, ei ole aga olemas. Hoonealuse maa kinnistamisega muutus hoone tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt maatüki oluliseks osaks. Arvestades, et hageja esitatud ehitisregistri väljavõtte järgi on vähemalt ühe boksi esmase kasutuselevõtu aasta 1999, ei ole ilmselt tegemist ajutise ehitisega. TsÜS § 53 lg 2 järgi ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Hoone ei ole ka hoonestusõiguse osaks. Kumbki kinnistu ei ole hagiavalduse kohaselt poolte kaas- või ühisomandis. Hagiavalduse pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas sellise ebaõnnestunud erastamise tulemusena on kumbki garaažiboks muutunud kummagi kinnistu oluliseks osaks või on tegemist ühe kinnistu piirest väljuva ehitisega, mille puhul oleks ehitis selle maatüki osa, mille piirest see väljub. Seda ei saa aga kohus haginõude piires ka tuvastada. Maakohus jättis selle haginõudega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS
14. Hageja esitas
15. augustil 2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega võtta menetlusse hageja nõue kostja vastu. Hageja hinnangul hindas maakohus hageja esitatud faktilisi asjaolusid valesti. Määruskaebuse esitaja on nõus sellega, et garaažihoone puhul on tegemist keerulise õigusliku küsimusega, kuna tuleb anda hinnang sellele, kuidas tuleb käsitleda hoonet, mis asub üheaegselt mõlema kinnistu piirides. Kui hagi faktilised andmed on kohtu hinnangul ebapiisavad, on kohus selgitamiskohustuse raames kohustatud selgitama, millised täiendavad tõendid ja andmed peab hageja esitama selleks, et kohus saaks tuvastada hoone õiguslikku staatust.
16. Viru Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
18. Maakohus jättis menetlusse võtmata hageja nõude asendada T. Lennuki tahteavaldus garaažihoone XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX kasutamiseks selliselt, et hageja saab garaaži idapoolse boksi enda ainukasutusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja 2 toonud määruskaebuses välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus jättis põhjendamatult hagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
19. Vastusena hageja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest ei tulene, et kostja T. Lennuk kasutaks hagejale kuuluvat kinnisasja. Määruskaebuses toodud asjaoludest ei saa üheselt aru, kuidas on üldse kinnistusraamatusse kantud juurdepääsuta 53 m2 suurune kinnistu. Vaidlust ei ole, et kinnistul asub garaaž, kuid sihtotstarbena on märgitud elamumaa. Kui kinnistu kanti hageja enda korraldusel esmakordselt
20. jaanuaril 2022 kinnistusraamatusse, siis ei ole hageja kohaliku võimu kandjana toiminud garaaži vara bilanssi võtmisel ja kinnistusraamatu kande tegemisel mõistlikul viisil. Kui hageja korraldusega moodustati ilma juurdepääsuta kinnisasi, siis tuleb tal kinnistu omanikuga, kelle kinnistu kaudu toimus varem garaažile juurdepääs, jõuda juurdepääsu asukoha, korrashoiu ja tasu osas kokkuleppele, kui kokkuleppele ei jõuta tuleb hagejal olukord lahendada muul viisil. Ringkonnakohus märgib, et AÕS § 153 lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Kui hageja omandas kinnisasja, millel puudus juurdepääs avalikult teelt, siis on tal õigus taotleda juurdepääsu määramist. Asja materjalidest nähtub, et hagejale kuuluval kinnisasjal asuvat garaaži ei kasuta kostja, vaid E. Lennuk. Hageja on kasutanud AÕS §-st 80 tulenevat õigust ja esitanud hagi E. Lennuki vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Maakohus on selle hagi
21. juulil 2022 menetlusse võtnud.
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud tahteavalduse asendamise nõuet ei saa rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Ringkonnakohtu arvates tuleks hagejal kaaluda küsimuse lahendamist esmalt läbirääkimiste teel. Hageja on isik, kes vastutab Narva linnas maakorraldustoimingute seadusega kooskõlas läbiviimise eest ja üheks lahenduseks oleks hagejale kuuluva kinnisasja liitmine või kinnisasja piiri muutmine. Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
23. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole määruskaebuse menetlemisel menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ 3